doctus nemo nascitus - keegi ei sünni targana dum spiro, spero - kuni hingan, loodan errare humanum est - eksimine on inimlik historia est magistra vitae - ajalugu on elu õpetaja ira furor brevis est - viha on lühike hullumeelsus manus manum lavat - käsi peseb kätt o tempora, o mores - oh ajad, oh kombed exceptio confirmat regulam - erand kinnitab reeglit ars longa vita brevis - kunst on pikk, elu lühike citius, altius, fortius - kiiremini, kõrgemale, tugevamini femina mors anima - naine on hinge surm labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel
23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25. Me ei tea, ega saagi teada ignoramus et ignorabimus 26. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quod licet jovi non licet bovi 27. Miski ei õitse igavesti nihil semper floret 28. Mõtlen, järgelikult olen olemas cogito, ergo sum 29. Naeruga kombeid parandama castigare ridendo mores 30. Naine on hinge surm femina mors amina 31. Olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 32. Pane tähele nota bene 33. Puhaku rahus requiescat in pace 34. Puhas tahvel tabula rasa 35. Raha ei haise pecuria non olet 36. Saatus on pime fortuna caesa est 37. Saladuskatte all sub rosa 38. Seal, kus on hea, on isamaa ubi bene, ibi patria 39. Sõpra tunneb hädas amicus certus in re incerta cernitur 40. Säilitama eelnevat olukorda status quo 41
Batseba Torgny Lindgren Kirjastus << Eesti Raamat >> Tallinn, 1993 Võitnud Prantsusmaal auhinna Prix Femina Torgny Lindgren Sündinud 16.juuni 1938 Pärit Põhja-Rootsist Lugude allikas on piibel Katoliiklane, kes huvitub inimestest ,,Mao tee kalju peal" ,,Valgus" Tegelased: Taavet Iisraeli kuningas; omas üle 52 naise ja Batseba oli tema viimane; julm; vananedes leebus; oli enam kui 30 aastat vanem Batsebast Batseba noor; lõhnab põletavvalust iha järele; ta on vastupandamatult ilus; ihkab valitsemist;
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10
KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) HÕIMKOND:katteseemnetaimed (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: sarapuu (Corylus) harilik sarapuu (Corylus avellana) SUGUKOND: nõgeselised (Urticaceae) PEREKOND: nõges (Urtica) kõrvenõges (Urtica dioica) SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae)
..............................................6 5.Võrdõiguslikkus Eestis......................................................................................... 7 6. Kokkuvõtteks...................................................................................................... 8 7. Kasutatud kirjandus............................................................................................ 9 2 1.Feminismi mõiste. Sõna femina pärineb ladina keelest ning selle tähendus on ,,naine,,. Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid
Seal startisid relvatööstuse 2 naistöölised. Nad asendasid mehi tööpingi taga, miks ei võinud nad sama teha ka spordiradadel? Organiseeritud naiskergejõustikliikumine tekkis 1917. aastal Prantsusmaal, kui Alice Milliat rajas Prantsusmaa naiste spordiföderatsiooni. Enne seda, 1912. aastal, oli juba loodud esimene naiste spordiselts "Femina Sports", mis tegeles kergejõustiku, murdmaajooksu, ujumise, sõudnmise, hoki ja isegi jalgpalliga. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM- de kavasse. REEGLID SPORTIMISEKS 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID Üldjoontes kasutatakse spordipraktikas rohkem selliseid kiirus- ja jõuharjutusi, mida sooritatakse maksimaalse intensiivsusega. Maksimumile lähedane lihastöö võimsus
..........................................Error: Reference source not found Kasutatud kirjandus.....................................................Error: Reference source not found 2 Sissejuhatus Feminismil on pikk ajalugu ja ta sisaldab palju erinevaid ideid, mis sageli teineteisele vastu räägivad. Sõna femina tuleb ladina keelest ja tähendab naist. Järelikult on feminism midagi, mis on seotud naistega. Feminism on nüüdisaja maailmas niisama möödapääsmatu teema nagu materiaalsete ja vaimsete ressursside ebavõrdne jaotumine. Taolisele olukorrale saab anda vaid ühe seletuse - see on võrdsete õiguste puudumisest tulenev ebavõrdsus. Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine
Tali, Jaan Kaplinski, Rein Raud, Rein Veidemann ja Kaarel Tarand). Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. Objektiivne väärtus tänapäeval: ,,Puhastus" on pälvinud järgnevad kirjandusauhinnad: · 2008 Finlandia kirjandusauhind · 2009 Runebergi kirjandusauhind · 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind · 2010 Prix Femina étranger Teose tegelaskond ,,Puhastus" räägib elude varastamisest vägistamisega varastatakse Aliidelt elu, Aliide varastab oma õe ja õemehe ja ka õetütre elu, inimkaubitsejad varastavad Zara elu, Zara lõpetab kupeldajate ninamehe elu... Sofi Oksaneni ,,Puhastuse" tegelaskond on suhteliselt väike. Põhiliselt räägib raamat seitsmest erinevast tegelaskujust, kuid aeg-ajalt on teoses mainitud ka teisi tegelaskujusid.
Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise kogemuse piiritlemiseks kasutatakse mitmesuguseid selstusi. Ideoloogilises tähenduses
(Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae) Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond Diploxylon Koehne harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae) euroopa lehis (Larix decidua) lehis (Larix) männilised (Pinaceae) harilik jugapuu (Taxus jugapuu (Taxus) jugapuulised (Taxaceae) baccata)
Fourth level Fifth level 50 100 cm SÕNAJALAD Aleuudi Adiantum Adiantum aleuticum Vastupidav Kuni 1 meeter kõrgus Click to edit Master text styles Risoomidega Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina Risoomidega Click to edit Master text styles 1 m pikkune Second level Third level Niisket- parasniisket Fourth level happelist ja orgaanilist Fifth level ainet sisaldavat mulda Ida-laanesõnajalg Matteuccia orientalis Lehed lühemad kui 1 Click to edit Master text styles meeter
Lehed lai- munajad, karvadega, saagjastäkilised. Õied kahe huulega, kollased, asetsevad 6- kaupa ebamännastes ülemiste lehtede kaenlas. Õitseb mais ja juunis, viljad valmi- vad alates juunist. Viljaks pähklikesed. Paljuneb nii võsunditega kui seemnetega. Kasutamine: kasutatav ilutaimena pinna katmiseks varjulistes ja poolvarjulistes kasvukohtades. NAISTESÕNAJALG Athyrium filix-femina, nime seletus: athyro mängin (kr.k.) märgib seda, et eoskuhjad on mitmesuguse kujuga. Filix sõnajalg, femina naine (lad.k.). Sugukond naistesõnajalalised. Kasvukoht: varjukad metsad, võsastikud, laane-, salu-, lammi-, lodu- ja soomet- sad. Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Vars esineb maasisese risoomina. Lehed kuni 1 m pikkused, õrna, pitsilise välimusega, kasvavad sasipusana. Lehe rootsul näha tumepruune sõkalsoomuseid
(1982), har Lindgrens böcker sålts i betydande upplagor. Romanen utspelar sig i en by i Västerbotten under 1800-talet och har starka dialektala inslag. En handlare och dennes son tar betalt av kvinnorna i en utblottad familj i form av sexuella tjänster och detta utmynnar i katastrof. Han är representerad på världsbibliotekets lista med romanen Batseba. För denna roman tilldelades han 1986 det internationellt högt värderade franska litteraturpriset Prix Femina, Hösten 2010 kom Lindgrens senaste bok Minnen ut. Per Olov Enquist Verksam 1961- Per Olov Enquist, född 1934 är en svensk författare, regissör och dramatiker. Han debuterade som författare med Kristallögat (1961), och slog igenom 1964 med Magnetisörens femte vinter (som även har filmatiserats). Internationellt fick han sitt genombrott med Legionärerna. Enquist har även skrivit för film och tv med manus som Strindberg, Som dramatiker fick han
(II) boniteet ja kuuluvad ka puidukvaliteedilt parimate hulka. Kuusikute keskmine kõrgus võib ulatuda 35.....40 meetrini ja tagavara kuni 800 tm ha-l. Alusmets hõre või keskmise tihedusega, esineb h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. pihlakas, h. sarapuu h. vaarikas ja pajuliigid. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, vähem esineb leselehte, metskastikut, h. laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav
annaabi.ee 
