2) Massikeskme liik, seadus Massikeskmeks või inertsikeskmeks on punkt massiga M millele on omistatud süsteemi liikumishulk ning mille asukohta näitab dr M raadiusvektor rM ja liikumiskiirseks on vM, raaduisvektori tuletis aja järgi MvM = M = L või siis d(MvM)=Fdt , dt süsteemi massikeskme jaoks kehtib täpselt sama Newtoni II seadus ,mis ühe ainepunkti puhul, seda nim süsteemi massikeskme liikumise seaduseks. 3) Tangensiaal ja normaalkiirendused, trajektoor, kiirendusvektor Tangensiaalkiirenduseks nimetatakse kiiresti kiirus muutub suuruse poolest (puutujasuunaline) a = dv/dt = d(R)/dt = R d/dt = R'
d (mv) i viia tuletise märgi alla- F = . Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. dt dp Kasutades Newtoni teise seaduse võrrandit saame F = . Seega: ainepunkti impulsi tuletis dt aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Kui korrutame võrrandit dt-ga saame seose dp=fdt, mille intergreerimine annab impulsi juurdekasvu ajavahemikus t1 kuni t2: t2 p 2 - p1 = dp = fdt . Kui oleme teinud kindlaks impulsi muutuse ajas, saame määrata t1 kehale mõjuva jõu. Impulsi jäävuse seadus Tuleb silmas pidada, et süsteemi impulss on võrdne süsteemi massi ja inertsikeskme kiiruse korrutisega. Süsteemi impulsivektori tuletis aja järgi on võrdne kõikide süsteemi kehadele
Miks me midagi ei tunneta? Milline on punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus? Võrrelge raskuskiirendusega! Atmosfäär kui meie taustsüsteem liigub koos meiega. Punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus on 0,03m/s2 mis on võrreldes raskuskiirendusega palju väiksem. Mitme dimensionaalne on punkt? 0 Millisel füüsikaseadusel põhineb ridva tasakaalustav omadus? Jõud on impulsi muutumise kiirus. Lisamassi m tasakaalust välja viimiseks on vaja rakendada lisajõudu. F=pm mdv=fdt Milline/millest tingitud jõud põhjustab pendliliikumist tasakaaluasendi poole? Potensiaalne energia maa suhtes, gravitatsioonijõud. Miks on raske järsul kaldteel püsida? Ei oleks kui hõõrdejõud on suurem kui raskusjõud. Jõud mõjub alati suunas, mis viib potensiaali vähenemisele. Vastujõud on sellele hõõrdejõud (- märgiga) Kaalsõltub: keha toetuspunkti kiirendusest, sh asukohast (laiuskraadist) Maal. Miks?
Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund? 201. Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi liikumishulka? 202. Mida nimetatakse jõu impulsiks? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Vektoriaalne suurus. 203. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetrilise summaga ehk peavektoriga. dK = Fdt 204. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga muutus mingis ajavahemikus võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude impulsside geomeetrilise summaga samas ajavahemikus. J = Fdt 205. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi liikumishulga teoreemist. 1) Sisejõududega süsteemi summaarset liikumishulka muuta ei saa.
Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund? 201. Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi liikumishulka? 202. Mida nimetatakse jõu impulsiks? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Vektoriaalne suurus. 203. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetrilise summaga ehk peavektoriga. dK = Fdt 204. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga muutus mingis ajavahemikus võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude impulsside geomeetrilise summaga samas ajavahemikus. J = Fdt 205. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi liikumishulga teoreemist. 1) Sisejõududega süsteemi summaarset liikumishulka muuta ei saa.
Mehaanikalise süsteemi liikumishulk on võrdne kõikide selle punktide liikumishulkade geomeetrilise summaga ehk liikumishulkade peavektoriga. Süsteemi liikumishulk on võrdne tema masskeskme liikumishulgaga kui sinna koondada kogu süsteemi mass. 23. Mida nimetatakse jõu impulsiks? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõu elementaarimpulsiks nimetatakse vektoriaalset suurust, mis võrdub jõu ja elementaarajavahemiku korrutisega. dJ=Fdt Jõu impulsiks lõplikus ajavahemikus nimetatakse elementaarimpulsside integraalsummat Jõusüsteemi peavektori impulss võrdub üksikute jõudude impulsside geomeetrilise summaga. 24. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetrilise summaga ehk välisjõudude peavektoriga. dK/dt=sum(Fe) lüh K'=Fe 25
mõjuvate jõudude resultandiga. Kasutades impulsi mõistet => dp/dt=F. Impulsiseaduse sõnastus - ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Viimane valem on tähelepanuväärne ka selle poolest, et ta kehtib ka relativistlikus mehaanikas. Relatiivsusteooria järgi on keha mass tema kiiruse funktsioon kiiruse suurenedes mass kasvab (see kehtib suurte kiiruste korral). Korrutades viimast võrrandit dt-ga => dp=Fdt, pärast integreerimist => p 2-p1=dp=t1t2Fdt. Erijuhul, kui F=const, annab valem ajavahemikus toimunud inpulsi juurdekasvu: p 2-p1=F Impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega. Seaduse kehtivuse tingimuseks on taustsüsteemi inertsiaalsus.
=Fe dt 217. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga muutus mingis ajavahemikus võrdub kõigi süsteemile mõjuvate t1 välisjõudude impulsside geomeetrilise summaga samas ajavahemikus. K1 - K 0 = Fdt 0 218. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi liikumishulga teoreemist. 1. Süsteemis mõjuvad sisejõud ei saa mõjutada süsteemi summaarset liikumishulka. 2. Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null, siis süsteemi liikumishulk jääb konstantseks. 3. Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel
It is estimated, drate moiety determines immunologic speci- however, that 250,000 cases occur annually, ficity, and the lipid moiety causes toxicity. with an average of 7.6 deaths per year at an 488 Chapter 28 annual cost of $123 million to the U.S. indicator of fecal contamination in recre- economy. C. perfringens is a Gram-positive ational water. Fung et al. (2007) developed anaerobic spore-forming rod and produces at the Fung Double Tube (FDT) system, which least 13 different toxins, which can cause can detect live C. perfringens in the tubes diseases such as gas gangrene. One of the about 5 hour after sampling the seawater. The toxins is named Clostridium perfringens generation time (time for doubling of a popu- enterotoxin (CPE), which is released in the lation of cells) of C. perfringens in ideal con- intestinal tract and causes infection/intoxica- ditions, such as in the FDT, is as short as
annaabi.ee 
