looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigiasutused, omavalitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid
kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond. U-M puuduvad kiskjalised ja sõralised, üle 90% linnuliikidest on endeemsed(kiivi, tui, kea jne). Ainus roomaja on põhjaosa väikesaartel elutsev hateeria. Leidub väga palju sissetoodud loomalikke, neid on üle 600(siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. [2]
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala,
(objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus 2- keskmine looduskaitseväärtus 3- väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta 1 Looduskaitseväärtus: metsakooslused 1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5
elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5
elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5
kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus
(objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus looduskaitselised väärtuskriteeriumid: o 1 – kõrge looduskaitseväärtus o 2 – keskmine looduskaitseväärtus o 3 – väike looduskaitseväärtus o 0 – looduskaitseväärtuseta looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid):
tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4
annaabi.ee 
