aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva saatesarja "Spordiprisma", mis oli järhepanu ekraanil 19. oktoobrini 1993. ETV spordi visiitkaardiks kujunenud saateid kogunes 1069. Toomas Uba juhtimisel toodi ETV ekraanile rahvusvahelised suurvõistused, esimeseks pääsukeseks suusatamise MM Falunis aastal 1974. Hoolitses selle eest, et Eestimaal toimunud võistlused vahendataks eeskujulikult teistele teleorganisatsioonidele ja ülemaailmsetesse spordiprogrammidesse. Korraldanud suurvõistluste tuleku ETV ekraanile, valgustas kohapealt neljasid suveolümpiamänge (Moskva 1980, Barcelona 1992, Atlanta 1996, Sydney 2000) ning seitsmeid taliolümpiamänge (Innsbruck 1976, Lake Placid 1980, Sarajevo 1984, Calgary 1988, Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998). Tallinnast
Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid
28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Citys: 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis 2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6. koht 10 km vabastiilis 9. koht 5 km klassikas 2001 Lahtis: 12. koht 10 km klassikas 19. koht sprindis 41. koht 15 km klassikas 2003 Val di Fiemmes:
o 8. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus19. koht 30 km klassikas · 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys o olümpiavõitja 15 km klassikas o hõbemedal 50 km klassikas o 9. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos o olümpiavõitja 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus Maailmameistrivõistlustel · 1993 Falunis: o 15. koht 4 x 10 km teatesõidus o 31. koht 30 km klassikas o 49. koht 10 km klassikas o 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 30. koht 30 km klassikas · 1997 Trondheimis: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 32. koht 10 km klassikas o 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: o hõbemedal 50 km klassikas
suusahooaja keskel. Rahvarohketest kohtadest on ju oht kurje gripipisikuid hankida. Kui keegi tahab külla tulla, siis küsitakse enne, et kas nad on terved. Koduloomadest on Veerpalude peres kass Aadikene, akvaariumikalad, kirju rott ning isane labradorikoer. Koera nimi on Forest van Dunga. Sportlikud saavutused Maailmameistrivõistlused Andrus Veerpalu on osalenud seitsmel korral maailmameistrivõistlustel. 1993 Falunis: · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 15. koht 4 x 10 km teatesõidus · 31. koht 30 km klassikas · 49. koht 10 km klassikas 2001 Lahtis: 1995 Thunder Bay's: · 1. koht 30 km klassikas · 5. koht 50 km klassikas · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 30
8. koht 10 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2002. aasta taliolümpiamängud USA Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2010. aasta taliolümpiamängud Kanada Vancouveris 6. koht 50 km ühisstardist klassikasõidus Maailmameistrivõistlused 1993 Rootsi Falunis: 15. koht 4×10 km teatesõidus 1995 Kanada Thunder Bays: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1997 Norra Trondheimis: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1999 Austria Ramsaus: hõbemedal 50 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2001 Soome Lahtis: Maailmameister 30 km klassikas 5.koht 15 km klassikas 7. koht 4×10 km teatesõidus 2003 Itaalia Val di Fiemmes: 4. koht 30 km klassika ühisstardist 8. koht 15 km klassikas 8
1998. aastal taliolümpiamängudel (Naganos) · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas 2002. aastal taliolümpiamängudel (Salt Lake Citys) · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aastal taliolümpiamängudel (Torinos) · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL · 1993 Falunis: o 15. koht 4 x 10 km teatesõidus o 31. koht 30 km klassikas o 49. koht 10 km klassikas o 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 30. koht 30 km klassikas · 1997 Trondheimis: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 32. koht 10 km klassikas o 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: o hõbemedal 50 km klassikas
1998.aasta taliolümpiamängud Naganos 8.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 30 km klassikas 2002..aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas Hõbemedal 50 km klassikas 9.koht 4x10 km teatesõidus 2006.aasta taliolümpiamängud Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2010.aasta taliolümpiamängud Vancouveris 6.koht 50 km ühisstardist klassikasõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL 1993.aastal Falunis 15.koht 4x10 km teatesõidus 31.koht 30 km klassikas 49.koht 10 km klassikas 57.koht 15 km jälitussõidus 1995.aastal Thunder Bays 11.koht 4x10 teatesõidus 30.koht 30 km klassikas 1997.aastal Trondheimis 11.koht 4x10 km teatesõidus 32.koht 10 km klassikas 39.koht 50 km klassikas 1999.aastal Ramsaus Hõbemedal 50 km klassikas 14.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 2001.aastal Lahtis Maailmameister 30 km klassikas 7.koht 4x10 km teatesõidus 5.koht 2001
Taliolümpia- mängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmasõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA-s). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimusv 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. 1982. aasta maailma- meistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. 4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused 18. veebruarist 1. märtsini toimusid Liberecis Tsehhis 47. põhja suusaalade maailmameistrivõistlu- sed
naases ta koju kolme medaliga. Kui Egg am Etzelis toimunud MM-i 5 km distantsil tuli leppida hõbemedaliga, kuid nii 10 km kui 3x7,5 km teatesõidust tulid kuldsed medalid. Teatesõidus olid Parve partneriteks Venera Tsernitsova ja Jelena Golovina. Edukal 1985. aastal kuulutati Parve ka NL teeneliseks meistersportlaseks, samuti tunnistati ta sel aastal ka eesti parimaks naissportlaseks. 1986. aastal, kolmandatel naiste maailmameistrivõistlustel Rootsis Falunis oli jällegi põhjust heameeleks, sest koju tuli nii 10 km kui ka teatesõidu kuldmedalid. Taaskord tunnustati Parvet ka Eesti parima naissportlase tiitliga. 1987. aastal Lahtis peetud maailmameisrivõistlustel tuli leppida kõigest 10 km distantsil teiseks jäämisega, kuid nagu oli juba traditsiooniks saanud, tuli NL-i naiskond jällegi teatesõidus esimeseks, seekordseteks võistkonnakaaslasteks olid taas Jelena Golovina ja Venera Tsernitsova. 1988
· 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas · 2002. aasta taliolümpiamängud - Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2006. aasta taliolümpiamängud - Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus Maailmameistrivõistlustel · 1993 Falunis: · 15. koht 4 x 10 km teatesõidus · 31. koht 30 km klassikas · 49. koht 10 km klassikas · 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 30. koht 30 km klassikas · 1997 Trondheimis: · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 32. koht 10 km klassikas · 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: · hõbemedal 50 km klassikas · 14
a: Tõnu Pääsuke - Östersundis Rootsis 1970. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km pronksmedal Even Tudeberg - Anterselvas Itaalias 1983. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km hõbemedal, 15 km laskesuusatamine pronksmedal Kaija Parve - Chamonix's Prantsusmaal 1984. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, Eggis Sveitsis 1985. a 10 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, 5 km laskesuusatamine hõbemedal Falunis Rootsis 1986. a 5 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Lahtis Soomes 1987. a 10 km laskesuusatamine hõbemedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Chamonix's Prantsusmaal 1988. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal 6 Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee ja Kalju Ojaste - Novosibirskis Venemaal 1992. a 20 km laskesuusatamise meeskonnasõidus pronksmedal.
Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. Aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. Aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSV Liidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid.
Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid.
* Stora Enso (algselt Stora Kopparberg) privileegid kinnitas Rootsi kuningas Magnus IV Ettevõtjatele on vajalik mõlemat tüüpi teadmine: oma määrusest 1347. a., kuid esimene aktsia emiteeriti juba 1288, vase kaevandamine · homo industrialis tõenäoliselt `jalutaks mööda' heast võimalusest, (Falunis) algas tõenäoliselt veel varem, 13. sajandi alguses · homo entreprenaurus aga tunneks ning (mis peamine) kasutaks ** MKM ja MTA andmetel oli 2003. a. 47% kõigist Eesti ettevõtetest tegutsenud vähem kui 5 aastat ja vaid 22% enam kui 10 aastat selle ära.
annaabi.ee 
