b) passiivkaitse valgulised katted vill, suled, soomused, karvad. 8) Toksilisuse funktsioon looduslikest ühenditest on teatud valgud kõige mürgisemad. Bakteritest botuliini, botulismi tekitaja. Botoks ravi halvata närvi ülekanne lihaste vahe, miimilised lihased halvata, nägu muutub siledaks aga emotsioone ei saa enam väljendada, mõne aja jooksul süsteem jälle taastub. Taimedest kõige mürgisemaks valguks on ritsiin. Seentest kõige mürgisemaks valgust on amanitiin, falloidiin. Kõige mürgisem valk loomadel on kerakala valk tetrodotoksiin. 9) Detoksifikatsiooni funktsioon valgud võivad pöördumatult siduda teatud kahjulikke ühendeid. a) raskmetallid. b) valgud vähendavad alkaloidide mõju kohvi või tee joomine piima või koorega. 10) Varuaineline funktsioon. Nt seemnete ja viljade valgud, sojauba 36% valke. Loomorganismides varuvalgud vaid tinglikud muna, piima valgud. Indiviidi tasandil on varuvalguks lihaste valgud.
370mg. Mükoosid e seenhaigused. krobeline, vähivastu aitab. Must pässik- Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes hümenofiilset moodustist ei ole (kasel)- ja teistes lehikulaadsetes seentes. steriilne vorm viljakehad. Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne, kahjustajad ning nende poolt tekitatud küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub: kahjustuste vahekord väljendatuna tsentraalselt või külgmiselt. Viljakehade tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja ülakülg: a) ainult horisontaalsete lõhedega ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad.Puittu b) lõhed nii horisontaal kui vertikaalsuunas.
Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus esimese 24 tunni jooksul, valgu sünteesi langus ning raku surm
liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon - Mitmesugused toksiinid (nt seenest pärit alkaloid tsütohalasiini toimel aktiini fibrillid depolümeriseeruvad ja latrunkuliin käsnadest seostub G-aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist. Toksiin falloidiin seenest seostub F-aktiiniga, ühendades naabermonomeerid nii tugevalt, et nende dissotsieerumist ei toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk). - Rakkudes on filamentide pikkus, stabiilsus, nende omavaheliste komplekside geomeetria reguleeritud mitmete täiendavate valkude poolt. a) Profiliin (soodustab polümeriseerumist) b) Tümosiin beeta4 (takistab polümeriseerumist)
G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on tümosiin ja profiliin. Ained, mis mōjutavad aktiini polümerisatsiooni kasutatakse aineid, mis blokeerivad F- aktiini moodustumist vōi takistavad selle depolümeriseerumist. Tsütohalasiinid on ained, mida sünteesivad mōningad hallitusseened. Blokeerivad aktiinifilamendi +otsa, seega filamendid ei saa enam kasvada. Falloidiin on kōrgelt toksiline alkaloid, Seostub rakus oleva F- aktiiniga ning takistab selle depolümeriseerumist. 14. Mikrotuubulid Koosnevad tubuliinist, mis koosneb kahest subühikust, alfa- ja ß-tubuliinist, kumbagi subühiku molekulmass on 50 kDa. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin)
arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon - Mitmesugused toksiinid (nt seenest pärit alkaloid tsütohalasiini toimel aktiini fibrillid depolümeriseeruvad ja latrunkuliin käsnadest seostub G-aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist. Toksiin falloidiin seenest seostub F-aktiiniga, ühendades naabermonomeerid nii tugevalt, et nende dissotsieerumist ei toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk). - Rakkudes on filamentide pikkus, stabiilsus, nende omavaheliste komplekside geomeetria reguleeritud mitmete täiendavate valkude poolt. a) Profiliin (soodustab polümeriseerumist) b) Tümosiin beeta4 (takistab polümeriseerumist)
valmiskujul(väike osa baktereid, loomad, seened). + puudub sõltuvus lähteainetest ja on energia ja ressursside kulu. Peptiidid Kuni 50 Ah-jäägist koosnev, mida seovad pepsiidside. Biofunktsioonid 1. paljud peptiidi on bioaktiivsed molekulid, näiteks kasvuhormoon ja seda sünteesib ajuripats. 2. paljud pepsiidid on toksilised ühendid ( roheline ja valge kärbseseen, milles leidub amanitiin ja falloidiin. 3. neuropeptiidid, mis mõjutavad ajus emotsioone, need on ühendid, mis mõjutavad raevu, viha, hirmu. 4. Peptiitsed antibiootikumid, mis on mõeldud bakterite vastu. Näiteks vankomütsiin Valgud On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH NH2 Jaotus: · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud · Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa
Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus esimese 24 tunni jooksul, valgu sünteesi langus ning raku surm
Seentest pärit alkaloid tsütohalasiini toimel aktiini fibrillid 22 depolümeriseeruvad. Selle põhjuseks on toksiini seostumine filamentide (+) otsale ja filamentide pikenemise pärssimine. Latrunkuliin käsnadest seostub G aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist. Mõlemi toksiini toimel elusates rakkudes kaob tsütoskelett ja liikumised (näiteks tsütokinees) lakkavad. Toksiin falloidiin (seenest Amanita phalloides) seostub F aktiiniga, ühendades naabermonomeerid nii tugevalt, et nende dissotsieerumist ei toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk. Seetõttu kasutatakse fluorestsentsvärvidega ühendatud falloidiini aktiini filamentide värvimiseks valgusmikroskoopia jaoks. 4.)Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure
- erinevate tüüpide ekspressioon sageli raku- ja koespetsiifiline - suur hulk erinevate mutatsioonide poolt põhjustatud patoloogiaid - spetsiifiline patoloogia väljendub koes, kus antud filament ekspresseerub Funktsioon - enamasti funktsioon seotud rakustruktuurile mehhaanilise stabiilsuse ja tugevuse andmisega. 113.Tsütoskeleti mürgid. Paljud seente ja taimede enesekaitsesüsteemid on aktiini või mikrotuubulite vastu (mitoosi ei toimu!). Falloidiin on valges kärbseseenes ja seondub aktiinifilamentidega. Osad on võetud kasutusele kasvajate ravis. Nt. Taxol (jugapuust) 114.Rakukontaktid: üldiseloomustus ja jaotus. Multitsellulaarse organismi ülesehitus sõltub kontaktidest: 1) Rakkude vahel (rakk-rakk) 2) Raku ja ekstratsellulaarse maatriksi (ECM) vahel (rakk-ECM) *ECM – e. rakuvaheaine, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. NT Epiteel – peamiselt rakk-rakk ühendused
annaabi.ee 
