4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE Suhteprobleemide lahendamine nõuab aega, kannatust ja energiat. Seega, enne kui me asume suhteprobleeme lahendama, oleks kasulik kaaluda mitmeid tegureid(Harvard 2010, 28). Peamine eesmärk on kasutada aega ning energiat targalt, millel on lootust parenemisele. Kui oleme otsustanud, et konflikti tasub lahendada, võiksime kasutada võtteid, mis aitavad jõuda olukorra taustal faktideni, mõista emotsioone, tegeleda säärastes olukordades sagedaste minapildi kõhklustega ja mõelda välja lahendusi(Harvard 2010, 28). 4.1. Esimene samm: faktide hindamine Kõikide suhteprobleemide korral näevad asjasse segatud inimesed fakte enda mätta otsast. Selleks, et antud konflikte lahendada peame me antud fakte vaatlema avameelse arutelu käigus. Faktide hindamiseks peame rääkima erinevatest nägemustest, mõistma mõlema
katsegrupp. Analüüsi ja järelduste tegemine, järeldus hüpoteesi õigsusest. Teadusliku uurimise tulemusel saame teaduslikud faktid, uurimise kordamisel peavad tulemused olema samad. 3. Olemasolevale probleemile hüpoteesi sõnastamine 4. Mõisted loodusseadus teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegset selgitada mitmeid loodusnähtusi teaduslik fakt uurimise käigus jõutakse teaduslike faktideni teaduslik teooria teaduslike faktide ja seaduste üldistused hüpotees mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata aga ka kummutamata teaduslik oletus probleem küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi, laendust vajav küsimus 5. 6. Elu organiseerituse tasemed, uurimisobjektid, teadused Molekulaarne tase molekul (haruteadus) bioloogia, viroloogia (viirused, viirushaigused) Rakuline tase rakud, organellid tsütoloogia (ehitus ja talitlus)
populatsioon ühel asustusalal elavad sama liiki organismid pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega teaduslik fakt teadlaste probleemiasetus, tugineb teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele teaduslik hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile teaduslik meetod selle abil jõutakse teaduslike faktideni teaduslik probleem tuleb püstitada uurimustöö alguses teooria ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Teooria olulisimad alusväited on loodusseadused. Tsütoloogia rakkude ehitust ja talitlust uuriv teadus ökoloogia tegeleb ökosüsteemide uurimisega
Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teaduslik hüpotees-Oletatav vastus, püstitatud probleemile. Peab põhinema teaduslikel faktidel. Teaduslik meetod-Võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem-Küsimus, millele teadus vastata ei oska. Teooria-Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistus. Tsütoloogia-Uurib rakkude ehitust ja talitlust. Ökoloogia-Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia-Uurig organismide välisehitust. Histoloogia-Koeteadus. Homöostaas- püsiv sisekeskkond Ökosüsteem-Selle moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhet organismid, koos elukeskkonnaga. Võrdle
Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda, tähtsaim eluavaldus on suguline paljunemine. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia rakuteadus- uurib rakkude ehitust ja talitust. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia uurib inimese välisehitust. Histoloogia uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust. Homöostaas tähendab bioloogias organismide parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus
kontrollitavuse ning korratavuse kriteeriumitega, ehkki tema arutelu eksperimentide osas viitas selgelt mõttele, et katsete rakendamine aitab kontrollida teaduslike vastuolude olemasolu. Seega esines kahe teose vahel mõtteline paralleel. 2. Teaduse esimeseks ning kõige traditsioonilisemaks tähenduseks on uute teadmiste loomine: tehakse seni tundmatuid avastusi, kinnitatakse või lükatakse ümber mitmeid teaduslikke teooriaid, jõutakse uute faktideni. Samal ajal peavad kõik need tegevused vastama teadusele iseloomulikele joontele, näiteks teaduse usaldusväärsusele, järelekontrolli võimalusele ning selle objektiivsusele. Teiseks aspektiks on teaduse käsitlemine osana ühiskonnast, mis tegeleb teadmise tootmise, levitamise ning arendamisega. Ühtlasi on sellele aspektile omane ka teaduse kättesaadavuse omadus. Kolmandaks käsitluseks on teaduse vaatlemine ideena: teadus muutub
Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust). Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust (olulisimad alusväited on loodusseadused) Teadusliku meetodi kasutamisel võib eristada viit etappi: 1. Teadusliku probleemi püstitamine küsimus, millele teadus vastata ei oska; teadustöö seotud vastuse leidmisega a. Uurimisobjekti määratlemine b
Kodutöö: · Valida JG uurimistööde näidisteemade hulgast välja 3 teemat ning püstitada neile eesmärgid · Vaadata kriitiliselt üle paaristööna kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele uurimistööle püstitatud eesmärkide sõnastus. Vajadusel täpsustada eesmärk. Uurimistöö eesmärk ja tunnused · Teaduslik uuring nähtuste mõistmine või tõlgendamine, üldiste seaduspärasuste avastamine, jõutakse teaduslike faktideni ja teooriateni (rakuteooria) · Uurimuslik uuring info hankimine, nähtuse iseloomuliku omaduse kindlaksmääramine · Kirjeldav uuring sõnade, arvude või sümbolite abil kirjeldada mingit nähtust · Võrdlev uuring võrreldakse erinevaid rühmi · Selgitav uuring selgitada inimese käitumise ja tegevuse motiive. Vastus küsimusele "miks" Meetodite rühmitamine kasutamisotstarbe järgi: Andmekogumismeetodid ankeet, vaatlus,
pseudoprobleemseks vales kasutamises Suhtumine keelde Lähtub formaalloog. Inimkeel on keerulisem, Kategooriatest, püüd luua Keel ja tegelikkus peab analüüsima tavakeelt orig. formaliseeritud keelt Teoorialt kogemuse, Põhirõhk keele "faktideni" funktsionaalsetel aspektidel, Aistingud on viimane Filosoofia objekt keelelise tegevuse mõju kogemuse piir, kehad on tegelikkusele aistingute kompleksid v. Keel kui kombinatsioonid Filosoofia tulemus Lingv. analüüs, semantiline Mõtete loogiline keele ja mõtlemise selgitus selgitamine
*Sõltumatus: ajakirjanik ei tohi olla kajastatava organisatsiooni teenistuses, ajakirjanikud on oma töös vabad nii piirangutest kui ka mõjutustest/soosingutest *Mitte-tõlgendamine(non-interpretation): ajakirjanik ei lisa loosse oma tõlgendusi *Neutraalsus: ajakirjanik ei eelista konfliktis üht poolt teisele 13 *Ontoloogiline -Ajakirjandus kirjeldab asju nii, nagu need on - faktid *Epistemoloogiline (kuidas jõuda faktideni) -Ajakirjanikud apelleerivad oma allikatele, tõendusmaterjalidele ja meetoditele *Protseduuriline -Ajakirjandus annab sõna kõigile osapooltele ja kohtleb allikaid õiglaselt *Ajakirjanduslik meetod – allikad ja info kontrollimine – on kujunenud alates XVII sajandist *XIX sajandiks kujunes epistemoloogiline käsitlus valitsevaks (Ward 2009) Ajakirjanduslik objektiivsus *Printsiibid *Normid *Reeglid *Kokkulepped
l(6ige uldisemalt nimetatakse -:rttt-tcl pro':- lHl-renemist, micla looclusteadlased oma uurimis- -'.revascs r.1',. toos kasutavad, teaduslikuks meetodiks. Sel1e --lL1SI On ellJ abil joutakse teadrrslike faktideni. Teaduslikeks ku meetir. faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on :r.r gineb ag; teadusliku meetodi abil leidnrld kordur.at kinni- seisukohtad tust. Uhe teadush.ur-r uaames tur
Iga päev võttis ta oma laua sahtlist salapärase raamatu ja süvenes sellesse vahetevahel, kui klassil polnud õppetükke üles ütelda. Ta hoidis seda raamatut luku taga. Koolis ei olnud ühtegi poisijõmpsikat, kes poleks igatsenud sellesse pilku heita, kuid seda juhust ei tulnud kunagi. Igal poisil ja tüdrukul oli selle raamatu 124 sisu kohta oma teooria, kuid ükski teooria ei sarnanenud teisega, ja polnud mingit võimalust selles asjas faktideni tungida. Möödudes nüüd õpetaja lauast, mis asetses ukse ligidal, märkas Becky, et võti oli sahtlil ees. See oli väärtuslik hetk. Becky vaatas ümberringi, leidis end üksi olevat, ja järgmisel hetkel oli raamat tal käes. Pealkiri, mingisuguse professori «Anatoomia», ei öelnud talle midagi, niisiis hakkas ta raamatut lehitsema. Ta sattus kohe nägusalt graveeritud ja värvitud esilehele -- inimese keha kujule. Sel hetkel langes vari leheküljele: Tom Sawyer astus uksest sisse ja
annaabi.ee 
