Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas.
..........................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala............................................................................................................ 5 Celsiuse skaala................................................................................................................. 5 Termomeetri liigid:.............................................................................................................. 6 Bimetalltermomeeter.................................................................................................
Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotise vahe on 0,1 kraadi. /2/ 4 Fahrenheit skaala Ameerikas on praegu laialdlaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Gabriel Daniel. Farenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbeda termomeetri aastatel 1714 - 1715. Farenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0 kraadi F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri. (s. o. 96 kraadi F). Farenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 kraadi F ja vee keemistemperatuur 212 kraadi F, seega vahe on 180 kraadi F. /3/
avaldatav mikroparameetrite kaudu Rõhu ühik on 1Pa. Praktikas kasutatakse ka teisi ühikuid 1at = 9,81 N/cm2 760 mmHg = 1at = 1,013 · 105 Pa SOE VÕI KÜLM? Temperatuur Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Temperatuur on makroparameeter. Temperatuuri mõõtmisel kasutatakse ainete soojuspaisumist gaasi(vedeliku) ruumala muutumist temperatuuri muutumisel Erinevad temperatuuriskaalad ajaloost Réaumuri skaala(1731 ) nullpunkt vee külmumispunkt, vee keemistemperatuur 80º. Joseph-Nicolas Delisle skaala nullpunkt vee keemistemperatuur, skaala tavapärasele vastupidine temperatuuri tegeliku langemise juures selle skaala järgi näit aina kasvab ja negatiivseid temperatuure ei olegi. Rene Antoine Ferchault de Reaumur (16831757). Prantsuse füüsik Näitas süsiniku tähtsust terasetootmises Avaldas kuueköitelise töö putukatest
külmumise tõttu ei saadud mõõta temperatuure, mis olid madalamad kui vee jäätumis temperatuur. Seejärel kasutati alkoholi, mille jäätumistemperatuur oli madalam kui veel. 4 Pilt 1. Galileo termomeeter Termomeetrite skaalad Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid kasutatakse enamjaolt USAs ja Inglismaal. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940.
Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). 2. Termomeeter Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti.
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal
Viies tase Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite ehitamisel. Bimetalltermomeeter Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32
thermos(soe) ja metron(mõõt). Esimest termomeetrit kutsuti termoskoobiks , kuna selle riistaga sai ainult vaadelda, mitte mõõta. Termoskoopi kasutatakse ka tänapäeval võrdlusriistana kaksiktermoskoobi kujul. Itaalia leiutaja Santorio Santorio oli esimene leiutaja, kes pani numbriskaala termoskoobile. Kuid on ka teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõdeti õhktermoskoobiga, mille leiutajaks oli Philo Bütsantsis. Üks esimesi termomeetri idee edasiandjaks oli Galileo Galilei, kes leiutas esimese algelise veetermomeetri 16. sajandi lõpuaastatel. Tema valmistatud veetermomeeter koosnes õhuga täidetud kerast, mille külge oli joodetud peenike toru. Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahtumisel soojeneb või jahtub keras olev õhk, sellega muutub ruumala ja ka veetaseme kõrgus. Termomeetrit sellisest riistast aga siiski ei saanud, sest selle näit sõltus peale temperatuuri veel ka õhurõhust
1657. aastal valmistati esimene elavhõbetermomeeter. Esimene vasknitraat termomeeter valmistati 1672. aastal. Termomeetrite erinevad skaalad Termomeetri temperatuuriskaala astmik põhineb mingil kindlal füüsikaseadusel. Fahrenheiti, Réaumuri ja Celsiuse termomeetrite skaalad soojuspaisumisel ning Kelvini ja Rankine'i skaalaga termomeetrid termodünaamika II seadusel. [1] Fahrenheiti skaala Mõnes riigis kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Tema leiutatud termomeetritel on sümboliks °F ja skaala on on jaotatud Fahrenheiti kraadideks. 1940. aastani kasutati Fahrenheiti termomeetreid ka Eestis 1 °F = °C *(9/5) + 32 Réaumuri skaala Rene Antonie de Réaumuri termomeetrit nimetatakse piiritustermomeetriks, mille sümboliks on °Re. Selle termomeetri skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks. Selline skaala võeti kasutusele 1730
14. PMV (Predicted Mean Vote) - oodatava mugavustunde indeks, mis näitab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-astmelisel skaalal. PPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied) rahulolematute inimeste tase. Oodatava mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute tase. 15. Kontrolltsoon; nõuded ruumiõhu parameetritele. 16. Ala ruumis, kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused. 17. Temperatuuriskaalad (Celsius, Fahrenheit, Kelvin). Celsiuse skaala: Rootsi füüsik ja astronoom Anders Celsius ; jaotatud Celsiuse kraadideks (°C); jää sulamispunkti (0°C) ja vee keemispunkti (100°C) vahe on jaotatud sajaks võrdseks osaks. Fahrenheiti skaala: Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit; jaotatud Fahrenheiti kraadideks (°F); nullpunktiks (0°F) vee, jää ja ammooniumkloriidi segu temperatuur; teiseks püsipunktiks inimese
Millest sõltub lihtsamal juhul siseenergia? - 1. molekulide kaootilise liikumise kineetiline energia. 2. molekulide vastasmõju energia. 3. molekulisisene energia. 4. temperatuurist 2. Mille põhjal saame väliselt hinnata sisenergia suurust? Temperatuuri põhjal 3. Mida iseloomustab tavaelus temperatuur, keha soojendatust (selle taset) millega mõõdetakse temperatuuri, termomeetriga. millised on levinumad temperatuuriskaalad? (kokkuleppelised) : Celsius ºC ja Fahrenheit ºF 4. Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? Soojuslik tasakaal on olek, kus kõik oleku parameetrid (ruumala, rõhk, temperatuur) püsivad kaua muutumatutena 5. Iseloomusta Celsiuse temperatuuriskaalat? Celsiuse temperatuuri skaalaga mõõdetav temperatuur iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 100º C vesi keeb, 0º C vesi sulab 36,6º C keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatuuriskaalat? Farenheiti kraad võrdub 1/180 vee
1.9 Rõhk Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. SI rõhuühik on paskal (Pa). Mittesüsteemse rõhuühikuna on käibel ka baar (bar). Pa = N/m² 1 bar = 100 kPa (umbes 1 kgf/cm² ) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas, vedelikud ja gaasid aga kõikides suundades ühesuguselt. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. 8 Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis
1.9 Rõhk Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. SI rõhuühik on paskal (Pa). Mittesüsteemse rõhuühikuna on käibel ka baar (bar). Pa = N/m² 1 bar = 100 kPa (umbes 1 kgf/cm² ) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas, vedelikud ja gaasid aga kõikides suundades ühesuguselt. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk
Selle skaala null on temperatuuril, kui sulab jää ja 100°C juures keeb vesi (mõlemad on võetud normaalrõhul 1013.25 hPa). Teadusuuringutes kasutatakse absoluutset termodünaamilist temperatuuriskaalat (Kelvini skaalat). Selle skaala null vastab seisundile, kui kõik molekulid lõpetavad soojusliikumise, st kõige madalamale võimalikule temperatuurile. Celsiuse skaala järgi on see -273,16°C. Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (so 0°F) ja teiseks püsipunktiks 9 inimese normaalse kehatemperatuuri (so 96°F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F. Kõrgeim mõõdetud temperatuur Eestis on 35,6 ºC (11.aug.1992; Võru) Madalaim mõõdetud temperatuur Eestis on -43,5 ºC (17.jaan.1940; Jõgeva) Kõige soojem kuu Eestis 23
vee aurustumine D. konvektsioon vees 2. Kui kehad on omavahel kontaktis ning soojus kandub kehade kokkupuutepinnal ühelt kehalt teisele, siis sellist soojusülekannet nimetatakse A. soojusisolatsiooniks B. soojusjuhtivuseks C. konvektsiooniks D. soojuskiirguseks 3. Milline järgmisest loetelust on hea soojusjuht? A. kuld B. destilleeritud vesi C. puit D. lambanahast kasukas E. õhk 4. Fahrenheiti skaalat kasutatakse igapäevaelus üsna palju USA-s. Celsiuse skaalast Fahrenheiti skaalasse teisendamisel kasutatakse valemit ºF = ºC · + 32. Mis on valemi järgi arvutades jää sulamistemperatuur Fahrenheiti kraadides? A. -32º F B. 32º F C. 0º F D. 32 º F 5. Miks kosmoses ei esine vee keetmisel konvektsiooninähtust? A. puudub õhurõhk B. puudub õhk C. puudub raskusjõud D
100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis kasutusele i.k. William Thomson(lord Kelvin). Algpunktiks on absoluutne nulltemp.ja selles võib temp olla ainult positiivne.T Kasutatakse SI-süsteemis.1 kelvin on 1/273,15 vee kolmpikpuntki
Temperatuurid meie ümber Üldine Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Erinevad skaalad: Celsiuse skaala, Fahrenheiti skaala, Kelvini skaala, Rankine’i skaala, Réamuri skaala. Eestis on kasutusel Celsiuse skaala. Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi -273.15 oC on absoluutne null 0 oC on jää sulamistemperatuur +36,6 oC (kuni +37 oC) on inimese normaalne kehatemperatuur +100 oC on vee keemistemperatuur Lisa: Päikese pinnal on 5 500 oC Päikese tuumas on 6 000 - 7 000oC Eksisteerib tähti, mille pinnatemperatuur on 20 000 oC (ülihiidud) Alaskal on tuulega -70 oC
Kõige levinum on Celsiuse skaala. 1742. aastal võttis Rootsi füüsik Andres Celsius kasutusele 100-kraadise temperatuuriskaala, mille püsipunktideks olid jää sulamistemperatuur (100°) ja vee keemistemperatuur (0°). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel skaala ümber, vee keemispunkti tähistati 100°-ga ja jää sulamispunkti 0°-ga. Nii püsib see skaala muutusteta tänapäevani. Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. G. D. Fahrenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbetermomeetri aastatel 1714 1715. Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0°F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri (s.o 96°F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F, seega vahe on 180°F. Veel on praegu kasutusel nn absoluutne skaala. Seda skaalat kutsutakse ka Kelvini skaalaks (lord Kelvini nime järgi)
määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul: Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega Gaasides liiguvad molekulid pidelvalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega Temperatuuriskaalad Celsiuse skaala Fahrenheiti skaala Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala Rankine´i skaala Reaumuri skaala Seosed temperatuuriskaalade vahel CK o K oC T=tc + 273K tc=T-273 oC C oF o o F oC tf= 32oF + 9/5 * tc tc= (tf 32) * 5/9 oC Kodune ülesanne Mis temperatuuri korral näitab termomeeter nii Fahrenheitides kui Celsiustes sama näita Vastus : -40
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv N A = 6.02 10 23 mool-1. Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v . Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elas
1650. ehitas Toskaana hertsog Ferdinand II piiritustermomeetri . 1657. aastal leiutati elavhõbedatermomeeter. 1672. valmistas Hubini elavhõbe-vasknitraat termomeetri. 1701. aastal fikseeris taanlane Ole Christensen Rømer termomeetri reeperpunktid, milleks on vee keemine (60 ühikut), ja vee külmumine (-75 ühikut). (2) Termomeetrite skaalad Soojuspaisumisel Termodünaamika II põhinevad skaalad: seadusel põhinevad Fahrenheiti skaala skaalad: (°F) (1) Kelvini skaala Réaumuri skaala (K) (1) (°Re) (1) Rankine'i skaala Celsiuse skaala (°R vahel ka °Ra) (1) (°C) (1) Kasutatud materjal 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter 2. http://matemaatika.edu.ee/sisu/0180/index.html 3. http://others.sensagent.com/termomeeter/et-et/ 4. TEA Laste- ja nooretentsüklopeedia, III köide
Esialgu oli Celsiuse skaala, võrreldes nüüdisaegse skaalaga, tagurpidi: vesi kees 0 kraadi juures ja jää sulas 100 kraadi juures. Skaala soovitas pöörata ringi rootsi loodusteadlane K. Linné. Kasutatakse erinevaid temperatuuriskaalasid. Kõige enam on maailmas levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Réaumuri temperatuuriskaala. Kõikidel nendel on ühik 1 kraad erineva väärtusega. Temperatuur erinevate skaalade järgi (C Celsius, F Fahrenheit, R Réaumur) Vee keemine 100 ºC 212 ºF 80 ºR Inimesekeha normaalne temperatuur 36,7 ºC 96,0 ºF 29,4 ºR Jää sulamine 0 ºC 32 ºF 0 ºR Réaumuri skaala järgi mõõdetud temperatuuri teisendamiseks Celsiuse skaalasse kasutatakse valemit t C = a t R . Fahrenheiti temperatuuriskaala järgi mõõdetud temperatuuri teisendamisel
4. Miks on gaasid kergesti kokkusurutavad ja nende soojuspaisumine suur? 5. Millisel temperatuuril on vee tihedus suurim, normaalrõhul? 6. Selgita vedeliktermomeetri ehitust. 7. Milline on madalaim võimalik temperatuur Celsiuse ja Kelvini kraadides? Kuidas seda nimetatakse? 8. Millistel temperatuuridel Celsiuse ja Kelvini (ja Fahrenheiti) kraadides vesi tahkub ja keeb? 0°C 273 K 32°F 100°C 373 K 212°F 9. Arvuta Kelvini ja Fahrenheiti kraadideks temperatuur 36°C. 10. Vasta lk.19 küsimustele 1, 3, 4, 8 What is a calorie? Calories are the little bastards that get into your wardrobe at night and sew your clothes tighter. My closet is infested with the little shits!Tundmat naljahammas Can anyone explain what a Joule is? I know watts and volts but joules is new to me. Is this something your wife wants and you can`t afford? Küsimus interneti avarustest 9I füüsika (5) 18.september 2012 1
T- temperatuur absoluutse (Kelvini) skaala järgi t temperatuur Celsise skaala järgi. Ülemineku näited ühelt skaalalt teisele. 20oC K ; T = 20 + 273 = 293 K 300 K oC ; t = 300 273 = 27 oC Keha temperatuur sõltub molekulide liikumise kiirusest. Soojana tunduv vesi koosneb samasugustest molekulidest kui külmana tunduv vesi. Vahe seisneb ainult molekulide liikumise kiiruses. Mõnedes riikides kasutatase veel Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Fahrenheiti temperatuur skaala kraadiks ( oF) on võetud 1/100 lume ja ammoonumkloriidi (salmiaagi) temperatuuri (0 0F) ja inimese normaalse kehatemperatuuri (100 0F) vahest. Fahrenheiti järgi jää sulamistemperatuur on 32 oF ja vee keemistemperatuur 212 oF. 1 oF = 5/9 0C. tc = ( tF 32 )/1,8. 3. Rõhk Rõhk on suurus, mis iseloomustab keha pinna mingile osale risti môjuvaid jôude. Rõhu tähis on p p=F/S
Rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas mõõdetud temperatuuri mõõtühikut tähistakse °C.Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes maades kasutatakse igapäevases elus temperatuuri mõõtmisel skaalat, mis võeti kasutusele 1715 aastal G.D.Fahrenheit´i poolt. Fahrenheit´i skaala 0-punktiks valiti lume ja ammooniumkloriidi segu temperatuur ja 100°F-ks inimese normaalne kehatemperatuur. Jää sulamistemperatuur on Fahrenheit´i skaalas 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F. Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse °F. Ümberarvutamiseks kasutame seost:t C = ( t F - 32 ) 5 / 9 Eestis on varemalt (enne 1940.aastat) kasutatud ka Reaumur [reomü:r] skaalat, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn. Reaumur´i kraadiks (tähis °R). Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse
sõltuvuse atmosfääri rõhust. Celsius pakkus, et tema skaala nullpunktiks oleks vee keemispunkt keskmisel merepinna tasemel. Väidetavalt keeras kuulus rootsi botaanik Carl von Linné pärast Celsiuse surma skaala teistpidi ning sellisena kinnitati ta algul standardiks Rootsis ja hiljem juba ka teistes riikides. Carl von Linné kasutas ümberpööratud Celsiuse skaalaga termomeetreid esialgu oma kasvuhoonetes. Need valmistas instrumenditegija Daniel Ekström. Et info liikus aeglaselt, juhtus tollal tihti, et paljud füüsikud ja teadlased väidetavalt ise sõltumatult sama skaala välja töötasid. Nende hulgas olid ka Celsiuse õpilased Daniel Ekström ja Mårten Strömer ning Pehr Elvis, kes oli tihedates sidemetes Carl von Linnéga. Aastal 1948 nimetati skaala ametlikult Celsiuse järgi ning 1954. aastal kuulutati see rahvusvaheliseks standardiks. Ameerika Ühendriigid ja Jamaica on ainukesed riigid, kes
vähemalt üks teine olekuparameeter. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt molekuli mass, molekuli kiirus, molekulide keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumalaühikus). Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Temperatuuriskaalad: Celsiuse skaala, Fahrenheiti skaala ja absoluutne temperatuuriskaala (Kelvini skaala). Absoluutse skaala nullpunktiks on nn absoluutne nulltemperatuur, so madalaim võimalik temperatuur (mille korral lakkab aatomite ja molekulide liikumine). Celsiuse skaalal vastab sellele 273,15 °C. Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab F ühikulisele pinnale mõjuvat jõudu: p = , kus p on rõhk (Pa), S on pindala (m 2) ja S
Kera soojendamisel või jahutamisel vee ruumala tõusis või langes. Aga see sõltub veel õhurõhust. Esimese termomeetri valmistas ta õpilane Evangelista Torricelli. Termomeeter koosneb mahutist ja selle külge joodetud paisumistorust. Ainena kasutatakse elavhõbedat, piiritust või toluooli. Välistermomeetrites elavhõbedat ei kasutata, sest elavhõbe võib talvel tahkuda. Igapäevaseks tarbeks ka mitte, sest see on mürgine ning purunemisel aurub aastaid. Kõige enam on levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri skaalad. Teaduses on absoluutne temperatuuriskaala. Celsiuse skaala järgi on seal absoluutne 0 -273 kraadi. Ühikuks on 1 K ( kelwin ). Absoluutse skaala järgi on jää sulamistemperatuur 273 K. 1 K = 1 kraad. 6 ) siseenergia Et keha soojeneks, on vaja energiat. See energia kulub aineosakeste liikumise kiirendamiseks. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat. Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia
Erinevalt Celsiuse ja Kelvini kraadist ei ole Reaumuri skaala enam kasutusel. Reaumuri skaala võttis kasutusele Rene Antoine Ferchault de Reaumur. Seda kasutati piiritustermomeetril ja selle tähis oli oR või oRe. 1 Reaumuri kraad võrdub 0,8 oC. 2 Rene Antoine Ferchault de Reaumur (28. II 1683 - 17. X 1757) R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708). Ta leiutas 1730. aastal ka piiritustermomeetri, kuid selle erinevusega, et valis 0-punktiks jää sulamispunkti, vee keemise aga tähistas arvuga 80, vahe jaotas ta 80ks. Niisugune 3 veider keemispunkt sai temalt eluõiguse faktist, et piiritus paisus sellesse piirkonda jõudmisel 80x103 korda. Küllalt suur, muljetavaldav ja ümmargune number, sest elavhõbe paisunuks ainult 13x103 korda
kasutatav vesi tühjendatakse otse panni kaudu( ilma kalde ja trapita)/ Patenteeritud kuumutussüsteem/ Automaatne ülitäpne veetäite süsteem/ Integraalne on/off lülitus/ Puutetundlik ekraan iseenesest mõistetavate sümbolitega kontroll- ja abifunktsiooniks maksimaalse hõlpsusega/ Lisafunktsioone saab valida ühe nupuvajutusega, kustuta tekst kuvatakse kogu söögitegemise vältel/ Seadme käskude kuvamise erinevates võõrkeeltes/ Temperatuuri saab valida Celciuse ja Fahrenheiti vahel/ Juhtiv skaala nupulevajutus-funktsiooniga sissekannete kinnituseks ning lihtsalt puhastatavad nupud/ Digitaalne temperatuuri ekraan/ Bruto ja neto väärtuse kuvamine/ Digitaalset taimerit 0-24 tunnise alalise seadistustega saab valida h/min ja min/sek vahel/ 24- tunnise vahemikuga reaalaja kell/ Muutuv vibratsiooni toon/ Muutuv ekraani kontrast/ Tööoperatsiooni ja hoiatuse kuvamine, nt kuum õli praadimise ajal/
Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse enamasti Celsiuse skaalat (1742.a. alates), mille aluseks on jää sulamistemperatuurile ja vee keemistemperatuurile vastavate püsipunktide vahe jagamine 100-ks võrdseks osaks. Selliselt saadud suurust nimetatakse 1 °C (1 kraad Celsiuse järgi). Kasutatakse ka nimetust sentikraad. On kokku lepitud, et jää sulamisele vastab 0°C ja vee keemisele 100°C. Temperatuuri tähis Celsiuse kraadides on t. Suurbrittannias ja Ameerikas kasutatakse ka Fahrenheiti skaalat (1724.a.alates), mille püsipunktideks on jää ja salmiaagi segu temperatuur ning inimkeha temperatuur. Temperatuuri tähis Fahrenheiti kraadides on tF ja kehtib seos 1 °F = 5/9 °C Füüsikateaduses kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn. absoluutset temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848.a. lord Kelvin . Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. absoluutne nulltemperatuur, so. madalaim võimalik temperatuur,
agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid süsihappegaasi ja teiste gaaside ning parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , struktuur ja tema füüsikalised omadused. protsesse ja nende vastastikkust seost veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Kelvini skaala 273 kraadi c null skaala, Päikesekiirguse liigid. aluspinnaga. Hüdrograafia a) Maaga.termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
