Reeglina muutub ka suund. perioodiliseks sageduseks f. Hetkväärtus-voolutugevuse väärtus antud ajahetkel. Tähis i. Amplituudväärtus-voolutugevuse max võimalik väärtus(Im). Harmooniline funkt-pendli võnkumise kirjeldamine.sin või cos. Koosinusfunk-alustame mõõtmist hetkel, millal voolutugevus on max. i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtmine algab kui i=0.Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega
(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduvvooluga töötavad elektrienergia tarvitid on ühendatud omavahel rööbiti. Vahelduvavooluvõrk- moodustavad vooluallikad ja tarvitid. Pistik- tarviti ühendamiseks vahelduvavoolugavoolvõrku tuleb toitrjuhe kontakti. Faasjuhe- ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas aind ühes klemmis,selle klemmi tootvat juhet nim(+juhe). Nulljuhe- teises klemmis,millel pinge maa suhtes puudub nim nullklemmiks. Voolutugevus- on suurem ,mida suurem on potentsiaalide erinevus e
Voolu magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund, kruvireegel. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Võnkumine Seejuures näitab Sagedus f võngete vòi pöörete arvu 1 sekundis. Pöördliikumisel sooritatakse perioodi jooksul üks pôöre, võnkumisel 1 võnge. Ringsagedus w näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides. Siinuse v koosinuse argumenti wt nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks joonisel on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus i. Voolutugevuse maksimaalset võimalikku väärtus Imnimetatakse amplituudväärtuseks. Mehaanikast teame, et pendli võnkumist saab kirjeldada harmoonilisefunktsiooniga.
VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE * Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. * Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral vnkumine * Voolutugevuse hetkvrtus i sltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= I cos ?t vi i= I sin ?t. * Voolutugevuse suurimat vimalikku vrtust I nimetatakse amplituudvrtuseks. * Faas ?t nitab vnkeseisundit nurga hikutes. * Ringsagedus ? nitab ajahikus lbitavat faasinurka radiaanides. VAHELDUVVOOLU TEKKIMINE. GENERAATOR * Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvlja energiaks. * Mehaaniline generaator sisaldab magnetvlja tekitajat (psi- vi elektromagnetit) ja selle suhtes prlevat juhtmemhist. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLU AHELAS * Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks
VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks
Vahelduvvoolu kirjeldamine Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub harmoonilise võnkumise võrrandi kohaselt. i=IMcost; u=UMcost; e=Mcost; i- voolutugevuse hetkväärtus; IM-voolutugevuse amplituutväärtus s.o. maaksimaalne väärtus; I=IM/2-efektiivväärtus; Efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab juhis sama suure soojushulga kui vahelduvvool.; =2f-ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides;f-sagedus(Meil f=50Hz);T periood, 1võnke sooritamiseks kulunud aeg(6) Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu generaator koosneb rootorist, milleks on pöörlev elektromagnet ja staatorist, mis koosnevad 2-st mähisest, mis on ruumis nihutatud 2/3 võrra. rootori pöörlemisel nurkkiirusega indutseeritakse kõigis mäistest emj, mis muutub harmooniliselt sagedusega , kuid mähiste paigutuste tõttu esineb faasinihe 2/3 ja 4/3
herzi ning perioodiks 20 millisekundit. Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral võnkumine. Voolutugevuse hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= Im cos t või i= Im sin t. Voolutugevuse suurimat võimalikku väärtust Im nimetatakse amplituudväärtuseks. Faas t näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. Uurida saab elektronostsillograafiga seade kiirete elektriliste protsesside uurimiseks. 6. VAHELDUVVO OLU TEKKIMINE. GENERAAT O R Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms) vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magnetvälja tekitajat (püsi- või elektromagnetit) ja selle suhtes pöörlevat juhtmemähist. video 7. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLUAHELAS
sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit. Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral võnkumine. Voolutugevuse hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= Im cos t või i= Im sin t. Voolutugevuse suurimat võimalikku väärtust Im nimetatakse amplituudväärtuseks. Faas t näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. Uurida saab elektronostsillograafiga seade kiirete elektriliste protsesside uurimiseks.12.Vahelduvvoolu tekkimine. Generaator Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms) vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magnetvälja tekitajat (püsi- või elektromagnetit) ja selle suhtes pöörlevat juhtmemähist. 13.Takistused vahelduvvooluallikas
diskreet tekib 2 või enamgi perioodi tagant. Kõigile komplekssetele s-tasandi poolustele vastavad komplekssed z- tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z-pooluste. Mis omavad väikest faasinurka , ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril = (18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess
harmooniliselt, st siinus- ja koosinusseaduse järgi ning nende hetkväärtusi tähistatakse i ja u. i = I m sin t ja i = I m cos t . Siinuse ja koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Sagedus f 1 tähendab võngete või pöörete arvu ajaühikus. [ f ] SI = = 1 Hz . Ring- ehk nurksagedus näitab s ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. 1 pööre sisaldab 2 radiaani, st = 2 f . rad 1 1 []SI =1 . Euroopas f = 50 Hz , st T = = f 50 Hz = 0,02 s = 20 ms . s 4. kursus OPTIKA Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine selgub elektromagnetlainete skaalast: Elektromagnetlaine, st ka valguslaine, sisaldab koostoimuvaid elektrivälja ehk E-vektori ja
Sümistor kui kahepolaarne seadis töötab mõlema poolperioodiga. Joonis 3.34. Trioodtüristoriga ja RC-faasinihkeahelaga vahelduvpinge poolperiood- regulaator [7]. Potentsiomeetri reguleerimine muudab nii kondensaatorile langeva positiivse poolperioodi faasinurka kui amplituudi, millega saavutatakse türistori avanemispunkti nihe vahemikus 0°...160°, võimaldades äärmises asendis peaaegu terve positiivse poolperioodi mahasurumist. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 44 Pikkov lk 41 Sümmeetriline türistor
protsess, kusjuures diskreet tekib 2 või enamgi perioodi tagant. Kõigile komplekssetele s- tasandi poolustele vastavad komplekssed tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z- pooluste. Mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess
harmooniliselt, st siinus- ja koosinusseaduse järgi ning nende hetkväärtusi tähistatakse i ja u. i = I m sin t ja i = I m cos t . Siinuse ja koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Sagedus f 1 tähendab võngete või pöörete arvu ajaühikus. [ f ] SI = = 1 Hz . Ring- ehk nurksagedus näitab s ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. 1 pööre sisaldab 2 radiaani, st = 2 f . rad 1 1 []SI =1 . Euroopas f = 50 Hz , st T = = f 50 Hz = 0,02 s = 20 ms . s 4. kursus OPTIKA Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine selgub elektromagnetlainete skaalast: Elektromagnetlaine, st ka valguslaine, sisaldab koostoimuvaid elektrivälja ehk E-vektori ja
tasandi punkt. Ja seega identne diskreetse siirdeprotsessi komponent. Suuremale imaginaarosale vastab pidevajasüsteemi kiirem võnkuv protsess, kusjuures diskreet tekib 2 või enamperioodi tagant. Kõigile komplekssetele s-tasandi poolustele vastavad komplekssed z- tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka ühes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp määrata. Järelikult on z-poolustel mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess
saavutatakse mootori õhupilu magnetvoo konstantsus ainult püsitalitluses, siis kaudse vektorjuhtimisega säilitatakse õhupilu magnetvoo konstantsus ka siirde- talitlustes. Nende kahe meetodi erinevus tuleneb toitemuunduri juhtimise ise- ärasustest. Libistuse skalaarjuhtimise korral muudetakse korraga muunduri kõigi faaside pinget ja sagedust, kaudse vektorjuhtimise korral juhitakse õhupilu magnetvoo ja staatorivoolu vektorite vahelist faasinurka. Selleks arvutatakse vastavas arvutusplokis (vt joonis 6.8) staatorivoolu ristkomponendid ids ja iqs ning rootori libistuskiirus s. Joonisel 6.8 on kujutatud kaudse vektorjuhtimisega asünkroonajami plokkskeemi. Joonis 6.8 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine. Loomulik vektorjuhtimine põhineb hüpoteesil, et asünkroonmootori võib taandada ekvivalentseks alalisvoolumootoriks ning et teda kirjeldavad alalisvoolumootori omadega sarnased võrrandid
so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan. Kuna võnkumist saab kirjeldada ringliikumise projektsiooniga, siis saab seda kirjeldada kõikide suurustega, mis kirjeldavad pöörlemist või ringliikumist. See tähendab, et võnkumist kirjeldab samuti periood ja sagedus. Võnkumiste korral nimetatakse sagedusele vastavat suurust ring- ehk nurksageduseks, kuigi tähistus on sama kui nurkkiirusel. Ringsagedus näitab ajaühikus raadiuse poolt läbitud nurka (faasinurka) radiaanides. Kuna iga pöördega kaetakse raadiuse poolt nurk 2 radiaani, siis kehtib ka seos =2f. Faasi saab avaldada mitmeti ja seepärast võib harmoonilise võnkumise võrrandil olla mitu kuju. x = x0 sin2ft või x = x0 sin2t/T . Siinuse asemel võib funktsiooniks olla ka koosinus, kui aega hakata lugema amplituudasendist: x = x0 cost . Harmooniliselt võnkuva keha kiirus v = dx/dt ; x = x0sint; dx/dt = x0cost , v = x0cost. Kiirendus a = dv/dt = 2x0sint = 2x, a = 2x.
annaabi.ee 
