JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja Prantsuse vaesunud aadliku pere 9. laps Noorukina oli sõjaväes ohvitseriks Õppis arstiteadust ja botaanikat Suurema osa elust töötas Pariisi botaanikaaias 1793. a sai zooloogiaprofessoriks Huvid: meteoroloogia, keemia, füüsika, paleontoloogia, geoloogia JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane Evolutsiooniidee populariseerija Esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja Lamarck'i teooria põhiseisukohad: 1. Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele 2. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt 3. Algelisest olestest arenesid järk- järgult täiuslikumad organismid JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele
Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist (Fisher 2005: 4). Esindajad: J. Piaget, L.Võgotski, Ulric Neisser, E. Tulving. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine. Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide
ga; y analüüsib inimesel enamlevinud suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi; y lahendab geneetikaülesandeid Mendeli I ja II seadusest, AB0-süsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest; y hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa inimese puuetes ja haigustes. 15 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 3.1.4. 4. kursus Õppesisu Evolutsiooniidee täiustumise seos loodusteaduste arenguga. Lamarcki ja Darwini evolutsioo- nikäsitluste võrdlus. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Loodusteaduslikest uurin- gutest tulenevad evolutsioonitõendid. Eri seisukohad elu päritolule Maal. Bioloogilise evolut- siooni varased etapid. Suuremad evolutsioonilised muutused kambriumieelsel perioodil. Nüü- disaegsete eluvormide kujunemine kambriumis ja sellele järgneval perioodil.
Kui traditsioonidega.)Riik on majandelu allik.,rikkuse all, 1800. aastal töötas seal põllumajanduses 36% elanikkonnast, siis soovi selle teenimiseks rohkem pingutada.Püüti riigieelarve 1851. aastal oli neid 21,7%, 1891. aastal 10,5% ja 1951. aastal evolutsiooniidee(rahulik,aeglane areng),ühisk.arengus kulude ja tulude osa tasakaalu viia. Selleks asuti kärpima kulusid 5,0%. ajalool.tradits.,õigustati feodal, kirik Kogu 19. sajandi vältel oli aastane põllumajanduslik juurdekasv suurema efektiivsusega (tootmine oli efektiivsem, sest kasutati (teotööd),Pärisorjus küll kadus aga asemele tuli teoorjus,Säilis vähemalt 1%. 19. sajandi lõpuks oli see näitaja peaaegu 2%. Teise tööjaotust)
2) Üldiste metodoloogiliste küsimuste käsitlemine ja teoreetilise majandusteaduse mittevajalikkuse põhjendamine. Ajaloolise koolkonna teoreetikud eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast, tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust. Ajaloolise koolkonna historismi aluseks on evolutsiooniidee, s.o rahuliku, aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid kategooriaid nagu kaup, raha , kapital, eraomand. Tähtsad on ajaloolised traditsioonid. Õigustati ka feodalismi, kiriku suurt osatähtsust ning üldist seisuslikku korda Saksamaal. Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita.
Tegevus Supilinnas, piir linna ja looduse vahel hägune. Juhuse osakaal on väga tähtis elus ja tegevustes. Hipilikkus, boheemlus, meelelisus, spontaansus (Tartu ühe uue boheemlaste põlvkonna sünd). Eeskujud: maagiline realism tegelik maailm, kus võib iga hetk midagi müstilist juhtuda; vene avangard (Daniil Harms) ebaloogiline absurdne maailm, omapärane huumoritunnetus, mis mõjuvad süngelt ja panevad mõtlema. Tal põimuvad bioloogiline ja maagiline maailm. Tähtsal kohal on evolutsiooniidee. Tähtis element on metamorfoos mingite tegelaste identiteet pole kindel, on lihtsalt muudetav või tahe omandada mingi teine identiteet. Moondumisel loodusega ühtesulamise suund, nt inimene -> lind või liblikaparv. Tagurpidine evolutsioon. Peegeldub otsimise idee. Teine osa loomingust on inspireeritud absurdi või sürrealismi või juhuse loogikast. ,,Härra Pauli kroonikad". Tähelepanu on argielul. Tuba on siin maailma metafoor, pole kunagi püsiv, vahel kaob äragi, on elav organism.
küpsemisteoreetikud rõhutasid individuaalse vaatlemist (jälgida, kuidas indiviidi küpsemine toimub, inimene peab olema valmis, et õppida teatud asju). B.F. Skinner (1904-1990) räägib operantsest käitumisest (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge). Kokkuvõtteks peamised koolkonnad mis tekkisid: biheviorism, sotsiobioloogia, ja etoloogia. Arengupsühholoogia tekkepõhjused: evolutsiooniidee, eriti tuli sisse koos psüühika uuringu arenguga, üldpsühholoogia seaduspärasustest ei piisanud arengupsühholoogia arenguks, praktilised vajadused, mida ühisk tingis (hariduse vajadus), tekkisid vajadused medistsiini osas, pedagoogika, psühhopatoloogia. Alguse sai sellest, et hakkas tekkima tööstusrevolutsioon. PSP 6010 Arengupsühholoogia lisamaterjal Lapse arengu näitajad elukuude kaupa 1.kuu Kõhuli olles keerab ja tõstab pisut pead (1-2 kuu)
hakati mõistma inimkonna suuremat vanust ning piiblidaatumit enam ei aktsepteeritud vaid hakati pidama võimalikuks inimkonna esiajaloo olemasolu. 1865. aastal, pärast John Lubbocki raamatu "Prehistoric Times" ilmumist tuli termin "esiajalugu" laialdasele kasutamisele. Need ideed sobisid hästi kokku Charles Darwini evolutsiooniteooriaga. 1859. a ilmus "Liikide tekkimine", milles ta leidis, et evolutsiooni kontseptsioon on parim selgitus taimede ja loomade päritolu ja arengu kohta. Evolutsiooniidee iseenesest ei olnud sel ajal enam uus varasemad õpetlased olid oletanud, et elusorganismid pidid olema muutunud või arenenud aegade jooksul. Darwin näitas oma töös ära selle, kuidas see muutus toimus. Tema järgi oli põhiliseks jõuks selles arengus looduslik valik, mille käigus vaid sobilikum isend jäi ellu. Olelusvõitlusest tulid eluga välja keskkonna suhtes paremini kohastunud, kes andsid oma kohastunumad omadused üle oma järglastele
Seejärel needis ta kuninga ning kuulutas, et kui keegi tema suguvõsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Sama pidi ka Braahmani endaga juhtuma. 38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste “alam mütoloogia” kasutusele võtmine? Wilhelm Schwartz: rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht On seotud 19. Saj müütide algupäraga – loodusmütoloogiaga (Veedade aeg). Tähtsal kohal evolutsiooniidee levik. Grimmi teooria: jumalate tranformatsioon. Müüdi esiletõus, muinasjutu, muistendi langus. Polüteismi lähtekohaks arhailine rahvapärimus. 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia on uskumussüsteem vaimolenditest ja nende seostumisest maapealse eluga, st kummitused jne. Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta
Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist. Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15). 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. 3 Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Ta leidis, et kuna kõik maailmas areneb ja muutub, siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda. Mõtlemise evolutsiooni põhjuseks pidas Spencer ühiskonnaliikmete kogemuste kasvu ja keerustumist
annaabi.ee 
