Evolutsiooni mehhanismid *Individuaalne pärilik muutlikkus ja olelusvõitlus => looduslik valik => kohastumuste teke Populatsioon * väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm *rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas Miks üksikisik ei saa evolutsioneeruda? 1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond: *Populatsiooni isendite geenide, nende alleelide kogum *Genofondis võib olla ühel geenil üks, kaks või mitu alleeli (NT:silma värvust määrav alleel) *Geenide alleelide sagedus populatsioonis erinev : ühed tavalised, teised haruldased
po ut lik Va Keskmine suremus Stabiliseeriv valik konnakrooksul. Iga liik püüab teha väga täpselt oma krooksu, et teise liigi isenditega paaritumisel aega raisku ei läheks lõhestav valik LV toimib vaid olemasoleva varieeruvuse piirides. Inimese pikkus ei ületa 2.4 meetrit ja seega ei saa ainult LV-ga inimene pikemaks evolutsioneeruda. Appi tõttab pidev uute variantide teke. Seda nii uute mutatsioonide näol kui seksuaalselt paljunevatel liikidel läbi rekombinatsioooni. Kui võimas on mutatsiooniline jõud uute variantide tekitamisel. Ekstreemne näide HIV. Keskmisel AIDSi haigel tekib umbes 1012 uut viirust päevas. Viiruse genoom on umbes 104 nukleotiidi pikk ja mutatsioonikiirus umbes 1 104 nukleotiidi kohta ühes replikatsioonis. Seega on igas uues viiruses umbes üks uus mutatsioon ja iga
Varjutusmuutlikud tähed ei ole muutlikud tähed. Keskajal märgati, et mõningate tähtede heledus aegajalt muutub. Inglise amatöörastronoom Goodricke seletas peagi nähtuse põhjuse, et mingil perioodil suur tume keha tähe ümber varjutab teda. Lähiskaksikud Kompaktseid süsteeme, milles komponentidevaheline kaugus on suhteliselt väike või puudub üldse nimetatakse lähiskaksikuteks. Lähiskaksikud ei saa rahulikult omaette evolutsioneeruda, vaid kummagi tähe arengukäik mõjutab suuremal või väiksemal määral tema lähedane naaber. Üks täht võib ka olulise osa oma massist anda partnerile, mille tagajärjel selle evolutsioon aeglustub, partneri oma aga kiireneb. Muutlikud tähed Muutlikud tähed on laiemas mõttes igasugused tegeliku või näiva heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele.
"keemiliselt üle kavaldamaks", kui see õnnestub, pole saakloomal oma keemilisest kaitsest enam kasu ja see võib evolutsiooniliselt degenereeruda. Keemilise kaitse evolutsiooni seletamisel ilmneb huvitav probleem - keemiline kaitstus enamasti ei päästa selle isendi elu, keda maitstes kiskja saaklooma kaitstusest teada sai. Toksilist või ärritavat ainet saab kiskja keelele siis, kui ta mürgise putuka juba katki on hammustanud! Kuidas siis sai keemiline kaitse evolutsioneeruda, kui ta ei tõstnud selle isendi kohasust, kellel vastav tunnus ilmnes? Oht seletada rühmavalikuga, kuid ärgem seda tehkem! Vähemalt üks tõsiselt võetav seletus tugineb hõimuvalikule (vt esimene loeng). Nii on igati võimalik, et keemilise kaitstuse geen on levis populatsioonis seeläbi, et ühe keemiliselt kaitstud, kuid kiskja poolt siiski tapetud (välja sülitatud) isendi sugulased, kellest
· silindrikujuline · ikosaeedriline Sarnasused Elusorganismid Erinevused Nukleiinhappe olemasolu (korraga Puudub rakuline ehitus DNA või RNA) Valkude olemasolu (mõnel juhul Puudub iseseisev ainevahetus lipiidid või süsivesikud) Võime evolutsioneeruda/muteeruda Ei saa iseseisvalt paljuneda, peavad ühe osa oma elust veetma rakus Eluetapid · raku nakatamine(raku pinnaga seondumine ankurmolekulide abil) · viiruse sisenemine rakku 1. ümbrisega viirus: sulatab ümbrise rakumembraanida kokku, sisestab kapsiidi 2
I hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Taandarengu hüpotees seletab viiruste teket kaheetapilisena. Esimesel etapil tekkisid organellide taolised rakusisesed moodustised, mis seejärel muutusid rakusisesteks plasmiidideks. Teisel etapil aga moodustusid mutatsioonide tulemuseda viiruse kapsiidivalkude geenid. Uus omadus liikuda rakust raku võimaldas sellistel parasiitidel populatsioonis kiiresti levida ja evolutsioneeruda. II hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. III hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest iseplajunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv Mrna, mis omandas võime replitseeruda, võiski olla viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. 2
geneetiline tagapõhi ja et (b) populatsioonides on piisavalt käitumise geneetilist varieeruvust. Järelikult on selles mõttes käitumise bioloogiline evolutsioon igati võimalik. Käitumise evolutsiooni mehhanismid ja tegurid - Kuid millised on käitumise evolutsiooni mehhanismid? Teiste tunnuste puhul on leitud, et organismide evolutsiooni mõjutab suuresti looduslik valik, mistõttu suur osa tunnustest on nö kohastumuslikud ehk adaptiivsed. Kas ka käitumine võib evolutsioneeruda loodusliku valiku teel? Kas ka käitumine võib olla kohastunud? Kunstliku valiku eksperimendid - Eeltoodud küsimusele vastamiseks on mitmed uurijad kasutanud nn kunstliku valiku eksperimente, mis imiteerivad looduslikku valikut, kuid lihtsalt selle erinevusega, et sellisel juhul on valikufaktoriks inimene. Need ja paljud teised kunstliku valiku eksperimendid tõestavad, et ka käitumise evolutsioon võib põhimõtteliselt toimuda loodusliku valiku teel.
Evolutsioon saartel · Allopaatriline liigiteke · Isolatsioon varieeruv o Filipiinide saarestik o Guajaana mägismaa · Korduv vikareerimine e. ,,liigipump" justkui pumpab liike juurde Saarte evolutsioonilised eripärad · Lennuvõimetus (kiivi uus-meremaal, moad uus-meremaal(väljasurnud) o Ei ole vaja olnud lennata o Tuleb püsida selle koha peal kus oled (saareteooria) · Puitunud taimed o Teisi puid pole, niss on tühi, võivad evolutsioneeruda puudeks · Keha suurus (saarte seadus) o Väiksed loomad suuremaks, o suured loomad väiksemaks · kaitsetus o ökoloogiline naiivsus o varjevärvuse puudumine Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. · SLOSSi kohaselt on loodusliku mitmekesisuse kaitse kohaselt kasulikum üks suur kaitseala kui mitu väikest kaitseala, mis kokku annavad suure kaitseala mõõdu
HW suhetele. Hardy-Weinbergi seadus on rakendatav kõikide nende lookuste suhtes, mis ei allu valikule; isegi juhul kui sama populatsiooni isenditel teised lookused on valikuga seotu. Kui üks või mitu alleeli on retsessiivsed, ei ole võimalik eristada omavahel dominantseid homosügootseid ja heterosügootseid indiviide. Pärilik varieerumine annab meile infot organismi päritolust (vanematest) ja tema potentsiaalist evolutsioneeruda, adapteeruda ja ellu jääda. Tänapäeval määratakse seda DNA järgi. Parameetrid: Polümorfism = lookuste % või nukleotiide protsent mis näitab rohkema kui ühe alleeli olemasolu; Heterosügootsus (H) = heterosügootsete indiviidide %; Alleelide /haplotüüpide mitmekesisus = kui palju on erinevaid alleele/haplotüüpe ühe populatsiooni sees; Nukleotide mitmekesisus = nukleotiidide arv ja nende erinevused ühes järjestuses populatsiooni isenditel;
jätab jälje ja jälgede kuhjumine avaldab mõju ja need päranduvad järglastele. 3. Dualistlik lähendus- klassikaline lamarkism, 1.) väliskeskkond ja 2.) sisemine tendents täiustuda, omaosa oli väliskeskkonna muutustel, keskkonna muutused tagavad selle, et osasid elundeid kasutatakse rohkem, teisi vähem, ühed elundid eelisarenevad, teised manduvad, kui muutused on mõlemal vanemal siis need päranduvad järglasele. Organismil oli ka sisemine tahe edasi evolutsioneeruda, loogilised järeldused- eitas loomulikke väljasuremisi, väljasuremised toimuvad massiliselt- katastrofism. 1809 a. J. Lamarck, "Zooloogia filosoofia". 4. Selektogeneetilised ehk valikuteooriad- ajaloolises aspektis klassikalist darwinismi 1859 "Liikide tekkest". Darwin kasutas teistsuguseid mõisteid ( 1.) määratletud muutlikkus- modifikatsiooniline muutus, ei olnud evolutsiooni materjal ning 2.) määratlemata muutlikkus- meil vastasb kombinatsiooniline
kasvanud kultuuri keskkonnast. Statsionaarses faasis oleva rakupopulatsiooni evolutsioneerumist on võimalik hinnata ka kolooniate morfoloogia alusel. Näiteks kultuur, mis oli LB tardsöötmele plaaditud kolooniate morfoloogia suhtes homogeenne esimesed 120 päeva, andis 3 erinevat tüüpi kolooniaid 150 päeva vanuselt, 4 tüüpi 180 ja 5 tüüpi 240 päeva vanuselt. Ühest inokulumist kasvatatud kultuuride GASP fenotüüp võib erineda. Näiteks lasti kuu aega evolutsioneeruda kahte algselt isogeenset streptomütsiini-resistentset kultuuri ja uuriti seejärel nende võimet konkureerida 1 kuu vanuse nalidiksiin-resistentse kultuuri rakkudega. Ainult ühe kultuuri rakud olid konkurentsivõimelised. See näitab, et erinevates populatsioonides tekkisid erinevad mutatsioonid, erinevate mutatsioonide tulemusena toimusid rakkudes erinevad füsioloogilised muutused ja rakukultuuride keskkond kujunes erinevaks
annaabi.ee 
