Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad leivaks ja veiniks (enamikus protestantlikes vooludes) Sümbolism – leiba ja veini võetakse Kristuse ristisurma mälestuseks (kalvinismis) Varakristlus kuni 4.sajandini. Uue testamendi kujunemine Roomakatoliiklus – kirikupea on paavst
valmistamise meisterlikkuse poolest. ● Algselt, vastavalt M. Preobraženski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaaž, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaažiga Aleksander Nevski Katedraal Peakülg ● Peakülgaltari aknad kaunistas vitraažide ja ornamentidega sankt-peterburgi meister E. Šteike akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi. ● Peakülgaltari ikooni – Euharistia sakrament – maalis sankt-peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi ● Nelja Evanelisti kujutised peakupli võlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maails Georgi Prokofev Preobraženski eskiiside järgi. Hoone pilt Külgaltarid ja kirikukell ● Katedraali kaks kesmiste külgaltarite pronksist kroonlühtrit on valmistatud Moskva Kremli kiriku
· SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e. euharistia 5. Ordinatsioon e. preestriks pühitsemine 6. Abielu 7. Viimne võidmine · PURGATOORIUM- puhastustuli lunastamata pattudega surnute hinged kannavad karistust enne paradiisi pääsemist.
XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt-Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi. Peakülgaltari ikooni - Euharistia sakrament - maalis Sankt-Peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli vlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maalis Georgi Prokofev Preobrazenski eskiiside järgi. Katedraali kaks keskmiste külgaltarite pronksist kroonlühtrit on valmistatud Moskva Kremli kiriku kroonlühtrite järgi.
Kõige kuulsamaks tema katoliiklust kujutavaks maaliks on saanud „Port Lligati madonna“. See maal on inspireeritud Piero della Francesca teosest „Neitsi Maarja ja pühakud Federico da Montefaltroga“. Maali taustal on näha kiriku altar ja surematuse sümbol teokarp, mille küljes ripub nööri otsas muna. Neitsi Maarja kehas on palveks kokkupandud käte alla aknataoline auk, mille ees hõljub Jeesuslaps. Ka tema kehas on samasugune auk, milles on ära tuntav leivatükk, euharistia ehk armulaua sümbol. (Weyers, 2006) NEITSI MAARJA AJALOOMAALID 1958. aastal alustas Dalí oma esimese suure ajaloolise teema, hispaania legendi maalimist. Igal aastal valmis üks monumentaalne maal. Neid teoseid iseloomustavad nii efektsed perpektiivid ja grandioossed panoraamid kui ka lahingustseenid ning arhitektuursed elemendid. Algul ei hinnatud selle ajajärgu ajaloomaale kuigi kõrgelt: nende piinlikult täpset realismi, mis ka
koos oma jüngritega enne oma surma. ,,...karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?" / 1. KORINTLASTELE 10:16 Leib ja vein olid iga söömaaja tavaline osa. Paasapühadel pidi leib olema hapendamata. Kuna Paasapühi seostatakse viimse õhtusöömaajaga, kasutatakse Läänekirikus õhukesi hapendamata leibasid. Idakirik ei tunnista seda traditsiooni, sest Uues Testamendis ei ole juttu hapendamata leibadest. Euharistia, seda nimetatakse ka missaohvriks või armulauaks, on rituaal, kus usklikud võtavad viimse õhtusöömaaja leiba ja veini, mille kaudu Jeesus tõotas olla nendega aegade lõpuni. Jeesus löödi risti väljaspool Jeruusalemma piire paasapühade ajal enne sabatipäeva. Ta sattus vastuollu templi võimukandjatega , kes uskusid , et kõiki Jumala poolt Moosesele antud seadusi tuleb täita, enne kui Messias (tähendab Heebrea keeles ,,võitu, salvitu
c) Usutakse Pühasse Vaimu - Usutakse pattude andeks andmist, igavest elu · Kiriku elu ja korraldus - Kristliku kiriku keskmeks on olnud alati jumalateenistus, mis tuleb judaismist sünagoogi teenistusse - Jumalateenistust peetakse pühapäeval: A. Esimene päev nädalas B. Kristus tõusis sel päeval C. Jumal lõi 7päevaga maailma ja 7ndal päeval ta puhkas - Teenistuses loetakse pühakirja ja on olemas armulaud - Armulaud ehk euharistia on tulnud Viimasest Õhtusöömaajast, kus Jeesus jagas leiba ja veini. - Jumalateenistus ehk missa, mille juurde kuulub palvetamine, jumalateenistuse kabiini lugemine, jutlus, psalmid ehk luuletus, muusika - Jutlustuse lõpus öeldakse aamen ehk tõesti see sündigu nõnda - Hallelujah kiitke issandat · Kirik - Hoone ja teine tähendus organisatsioon ehk kristlikku rühmi - Liigid a. Katedraalid (peakirik) b. Teised hooned, lihtsalt ehitused c. Kabel (ka osa kirikust)
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2
sobis rohkem XVI-XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt- Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi. Peakülgaltari ikooni - Euharistia sakrament - maalis Sankt-Peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli võlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maalis Georgi Prokofev Preobrazenski eskiiside järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli võlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maalis Georgi Prokofev Preobrazenski eskiiside järgi.
Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid. Eri konfessioonides on nende arv erinev. Ristimine, mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kr k euharistia), mille kaudu saadakse osadus Jeesus Kristusest, on kõikides kirikutes. Patukahtsus koos pattude andeksandmisega salvimine abielu surmaeelne võidmine ja vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes, näiteks roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetud. Luterliku kiriku saksamendid on ristimine ja armulaud. Kirikupühad Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. - 18
kirjutistes. Kõige kuulsamaks tema katoliiklust kujutavaks maaliks on saanud ,,Port Lligati madonna". See maal on inspireeritud Piero della Francesca teosest ,,Neitsi Maarja ja pühakud Federico da Montefaltroga". Maali taustal on näha kiriku apsiid ja surematuse sümbol teokarp, mille küljes ripub nööri otsas muna. Neitsi Maarja kehas on palveks kokkupandud käte alla aknataoline auk, mille ees hõljub Jeesuslaps. Ka tema kehas on samasugune auk, milles on ära tuntav leivatükk, euharistia ehk armulaua sümbol. (Weyers, 2006) Joonis 10. Port Lligati madonna (Art, 1950) 8. SÕJAJÄRGNE KUULSUS 8.1. Ajaloomaalid 1958. aastal alustas Dalí oma esimese suure ajaloolise teema, hispaania legendi maalimist. Igal aastal valmis üks monumentaalne maal. Neid teoseid iseloomustavad nii efektsed perpektiivid ja grandioossed panoraamid kui ka lahingustseenid ning arhitektuursed elemendid. Algul ei hinnatud selle ajajärgu ajaloomaale kuigi kõrgelt: nende piinlikult täpset
Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. (Apostellik usutunnistus 2. 3. saj) Tavad , rituaalid · Sakramendid, salasused: ristmine armulaud piht konfirmatsioon (teismeline)/salvimine (laps) abielu preestripühitsus viimne võidmine (surejale/haigele) · Ristimine Laste ristimine Usuristimine · Armulaud, euharistia, püha õhtusöömaaeg, altarisakrament Transsubstantsioon "Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse. " (Johannese 6:53,56) mälestussöömaaeg leivamurdmine · Paast kannatusajal tuhkapäevast ülesõusmispühadeni (kalatoidud jm) · Palverännakud Usu pühad · Jõulud Jeesuse sünnipäev vana ja uus kalender e julianuse ja gregoriuse kalender Advent
rituaalide käigus saab inimesele osaks Jumala arm, nähtavate ja käega katsutavate asjade kaudu. Kõik kristlikud kirikud jagavad ristimist ja armulauda. Eri konfessioonides ((ld confessio `usutunnistus'), Kitsamas mõttes kristlik usutunnistus, pihtimus. Laiemas mõttes mingi kindla usutunnistusega seotud inimeste rühm ehk pooldajaskond, ka usukogudus) on nende arv erinev. Ristimine, mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kreeka k euharistia) ehk ka Püha Õhtusöömaaeg (algselt), mälestussöömaaeg, mille kaudu saadakse osadus Jeesus Kristusest, on kõikides kirikutes. Enamus kirikuid ristivad lapsi; osades traditsioonides ristitakse täiskasvanuid ( usuristimine teadlik otsus). Ühine on osa neis kõigis on vesi ja Jumala sõna. Armulaud - transsubstantsioon (veini ja leiva olemus muutub) vein muutub jeesuse vereks, leib jeesuse ihuks. Patukahetsus koos pattude andeksandmisega
· 1453 Konstantinoopoli langemine Bütsantsi keisririigi lõpp · Ameerika ja LõunaAafrika kristlik piirkond · Venemaa kritlik riik 988.aastast · Tänapäeval kristlus levinud kõikjale JUMALATEENISTUS · ,,kirik" = usklike rühm · Preester · Jumala austamine · Jumalateenistused pühapäeva hommikuti - Pühapäev = kristliku nädala esimene päev (Jeesus tõusis surnust üles) · Peajumalateenistus = missa · Armulaud ehk euharistia ehk püha õhtusöömaaeg - Aluseks Jumala viimane söömaaeg jüngritega - Vein jumala surm - Leib jumala ülestõusmine · Jutlus · Muusika · Palved · Piibli lugemine KIRIK: · Kirik ristikujuline põhiplaan - Torn idas (osutab Jeruusalemma suunas, kus ta elas ja suri) - Õigeusukirikud ruudukujulised, kuppelkatus · Mälestustahvel - Kuju - Kabel