Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevalmistav küsimustik nr. 4 - Vormisegu omadused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Küsimus 1


Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Ohutuse tagamiseks valulaboris:
Vali üks või enam:
a. Vormisegu tihendmisel ei tohi käsi panna tihendusmasina haamri ja alasi vahele 
b. Vormisegu käsitlemisel kasutada labidat, kühvlit jmt ning seda mida puhuda. 
c. Peale töö lõppu puhastada katsemasinad, kasutatud vormisegu kokku koguda ja  kallata tagasi vormisegukasti 
d. Hoida silmad lahti võimalikke muude ohtude suhtes 
e. Vormisegu segamiseks vormisegukastis kasutada vaid selleks ettenähtud labidat. 

Ettevalmistav küsimustik nr-4 - Vormisegu omadused #1 Ettevalmistav küsimustik nr-4 - Vormisegu omadused #2 Ettevalmistav küsimustik nr-4 - Vormisegu omadused #3 Ettevalmistav küsimustik nr-4 - Vormisegu omadused #4 Ettevalmistav küsimustik nr-4 - Vormisegu omadused #5 Ettevalmistav küsimustik nr-4 - Vormisegu omadused #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iVURR Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Konstruktsioonimaterjalid Test 2. - Valutehnoloogia

Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. suurem b. väiksem c. surve kärni poolt puudub d. sama Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on täppisvalu eelised? Vali üks: a. valandi täpsus ja valandi keeruline kuju b. valandi täpsus c. valandi keerulin

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
thumbnail
22
docx

Konstruktsioonimaterjalid e tehnoloogia Test 3

Küsimus 29 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinates oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus Vali üks: a. vormi raadiusest b. vormitavast metallist c. valandi massist d. vormi materjalist Küsimus 30 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on vormisegude (liivvormvalu) põhilised omadused, mis võimaldavad saada kvaliteetseid valandeid? Vali üks: a. tugevus ja järeleandvus b. tugevus ja gaasiläbilaskvus c. järeleandvus ja tulekindlus d. kõvadus ja gaasiläbilaskvus Küsimus 31 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite (massiga 1 tonn) tootmiseks? Vali üks: a. koorikvalu b. liivvormvalu c. täppisvalu d. kokillvalu Küsimus 32 Õige Hinne 1 / 1

Masinaelemendid
thumbnail
36
docx

Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

 Kahanemispingeid tekivad takistatud kahanemisel, milleks võib ka olla vormi takistus.  Termopinged tekivad erineva kiirusega jahtuvate valandiosade vahel.  Struktuuripinged tekivad struktuuri muutuste tagajäriel. VORMI JA KÄRNISEGUDE VALMISTAMINE 3 Vormi ja kärnisegu valmistatakse savist ja liivast. Savi kuivatatakse ja seejärel peenestatakse. Samuti sõelutakse nii liiv kui ka savi. Kasutatud vormisegu peenestatakse, eemaldatakse metal ja sõelutakse. Valmistamine: 1. Komponentide doseerimine 2. Komponentide segamine 3. Laagerdamine 0,5-5h 4. Kobestamine (õhutamine) suurendab gaasiläbilaskvust. Kahepoolse valuvormi käsitsi valmistamisel põhioperatsioonideks on: 1. Alumise vormikasti täitmine ja tihendamine 2. Ülemise vormikasti täitmine ja tihendamine 3. Vormi kanalisüsteemide sisselõikamine.

Metalliõpetus
thumbnail
35
pdf

Kivikonstruktsioonid

......................................................................................... 13 2.3.1 Määratlused ............................................................................................................. 13 2.3.2 Normkoormused ...................................................................................................... 13 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused .................................................................. 13 2.4 Materjalide omadused .................................................................................................... 14 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid ............................................................................................ 14 2.6 Osavarutegurite meetod.................................................................................................. 14 2.6.1 Üldiselt ..................................................................................................................

Kivikonstruktsioonid
thumbnail
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

niiskusesisaldus, 60 Mpa temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid Vundamendid, vahelaed, nt puitkarkassmajad. põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus. 2 Materjalide füüsikalised omadused 2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus, Tihedus ­ materjali mahuühiku mass loomulikus olekus m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 , Kus m ­ aine mass, V0 ­ loomuliku struktuuriga materjali ruumala Tihedusest sõltub materjali: · tugevus · elementide kaal · soojusjuhtivus Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus ­ tiheda materjali maaühiku mass

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Seejärel määratakse allmaaehitised, tunnelid, teedeehitus jne. Ehitustegevus on alati seotud omadusi nagu: mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, depressioonilahtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes, saadakse pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise küllastusaste jne ­ nn pinnase füüsikalised omadused. andmed veejuhtivuse määramiseks. meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3.1 MAHUMASS (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega 1.5.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli k suurus

Pinnasemehaanika, geotehnika
thumbnail
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. 2 Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused. Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega, vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed

Pinnasemehaanika
thumbnail
86
pdf

Materjalid

2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ...................................................................

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun