Artikli analüüs tööelukvaliteedi juhtimises Birgit Lepp Personalijuhtimine a. Miks on nendes kahes sektoris (õed ja ettekandjad) seksuaalse ahistamise juhtumid eriti keerulised? b. Mis on õdede ja ettekandjate enda arvamus seksuaalsest ahistamisest (vastavalt artiklis esitatud intervjuudele)? c. Kas õed ja ettekandjad peaksid seksuaalset ahistamist aksepteerima kui nende normaalne "töö osa"? d. Kuidas peaksid õed ja ettekandjad käituma, kui neid selline käitumine häirib?
(1,2) Külaliste nimekirja koostamine 14 päeva (1,3) Pulma tahistamise stiili valimine; värvide valimine 4 päeva (2,4) Saali/restorani otsimine, kus võiks pulma pidada, et kohti jätkuks 8 päeva kõigile külalistele (3,4) Saali/restorani otsimine/kaunistamine, et see kokku sobiks pulma 12 päeva stiiliga (3,5) Koka, tema abiliste ja ettekandjate valimine 10 päeva (4,5) Ettekandjate väljaõpetamine külaliste teenindamiseksja nende 12 päeva vastavuse neutele kontrollimine (3,6) Tordi disaini valimine, mis sobiks pulma stiiliga kokku 4 päeva (5,6) Tordi maitse valimine, koka nõuanned 3 päeva (5,7) Menüü kostamine 8 päeva
käest riielda ning selle tagajärjed on stressi tekitavad). Töötajad peavad enda töö tõhustamiseks muretsema ise sellepärast, et töötajaid nädalavahetusel rohkem oleks ( tuleb teisi appi paluda). Probleemid esinevad ka töögraafikus, kuna toitlustuse juhataja võtab tööpäevadest (vahel mitte tahtlikult) töötunde maha. Küll aga võimaldab Wesset iga-aastaselt asutuse ettekandjatele koolitust meeskonnatöö, teenindamise ning kotteilide ja veinide kohta. Rollikonflikt. Ettekandjate käitumine ning ülesannete lahendamine sõltub paljuski toitlustusjuhi tujust, kuna tema muudab oma otsuseid tihti erinevate ülesannete suhtes ning seetõttu tunnevad end töötajad rumalana. Nii tekib mulje, et töötajad ei mõista kuidas ja mida nad tegema peavad (räägitakse endale vastu). Liiga suur töökoormus. Ettekandjatel on suur koormus ning igakuiselt on töötajatel ületunnid.Esineb palju kvantitatiivset liigset töökoormust, näiteks puuduvad
Mis oleksid koosoleku mittepidamise tagajärjed? Milline peaks olema päevakord? Millised on teemad, nende järjekord, eraldatud aeg? Kes peaks osalema? Kes koosolekut juhatab ja kes protokollib? Missugune peab olema osalejate ettevalmistus? Eelteavitamine Et koosoleku aega võimalikult hästi ära kasutada, teatage osalejatele eelnevalt järgmist: koosoleku kuupäev, kellaaeg ja toimumise koht päevakord osalejad koosoleku juhataja, protokollija, ettekandjate nimed vajalik ettevalmistus kirjalik materjal Ettevalmistamine Et kindlustada koosoleku tulemuslikkus: tehke kõikidest vajalikest paberitest kõigile osalejatele koopiad kontrollige üle ruum ning tehnilised vahendid vaadake üle eelmiste koosolekute protokollid kontrollige eelnevalt osalejate valmisolekut ning vajadusel saatke teistkordne meeldetuletus Koosoleku läbiviimine
giididena turismifirmades, müügijuhtide ja assistentidena, projektijuhtidena, turundus- ja tegevjuhtidena nii majutus-toitlustus- kui turismivaldkonna ettevõtetes. Paljud EHTE lõpetanud on loonud endale töökoha või on valdkonna tööandjad ja ettevõtjad, ettevõtete omanikud. EHTE on Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL), Eesti Tursimfirmade Liidu (ETFL) ja Eesti Tuirismihariduse Liidu /ETHL) liige. EHTE teeb koostööd Eesti Peakokkade Ühenduse (EPÜ) ja Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liiduga (EKEL), Eesti ja teiste riikide kolledzite ning kutseõppeasutustega. EHTE on Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni (AEHT) liige. Senine eesmärk - EHTE on respekteeritud valdkonna rakendusuuringute teostaja Eestis - on seni olnud täidetud peamiselt uuringutööga üliõpilaste diplomitööde raames. Selle tööga jätkatakse seda senisest rohkem sektori vajadustele ehk lausa vastavale uurimistellimusele allutades. Juurde tulevad projektipõhiselt teostatavad arendus- ja
Frantsiisilepingut sõlmitakse, et oma toodete ja teenuste laiendamine oleks tõhus. Eelkõige hõlmab see sõltumatuid ettevõtteid, kes ostavad frantsiisilepingu kaudu õiguse enese identifitseerimiseks ja tegutsemiseks nn "ühe keti" lülina. Iga üksik ettevõte "ketis" kannab sama nime ning stiili või osutab samu teenuseid. Tuntuim näide ülemaailsest frantsiisit on kiirtoidurestoran McDonald’s kus kõik, alates menüüst ja retseptidest kuni ettekandjate tööriietuseni on ühesugune. Frantsiisivõtja eelisteks on see, et firma ärikonspektsiooni on kontrollitud. Mis tähendab seda, et läbikukkumisoht on väiksem kuna firma tuntus tagab head müüki ja töötamine suures ettevõttes on harva läbikukkumine. Samuti on välja töötatud ja testitud ettevõtte toimimispõhimõtted. Frantsiisivõtjal pole vaja suurt kogemusepagasit.Saab loota ka jooksvale abile igas valdkonnas ning tegevusalast
inimmõistuse ja keelega. Selleks on kontseptuaalne metonüümia. Traditsiooniliselt vaadatakse metonüüme kui ainult lingvistilisi üksuseid. Kuid Lakoff ja Johnson vaidlevad, et nagu ka metafoor on metonüümid oma sisult tähenduslikud. (Lakoff, Johnson 1980; viidatud Evens jt 2007: 17 järgi). Evensi ja Greeni menonüümia näide on, et ,,sellel singivõileival on uitavad käed". Kujutage ette, et selline lause on öeldud restoranis ettekandjate vahel. Metonüümi kasutatakse selleks, et millelegi kaudselt viidata. Selleks, et olla metafoor peaks olema singivõileib, kuidagi seotud inimolemusega. Mitte lihtsalt viitama kliendile, kes seda tellis, et ettekandjad saaksid temast rääkida. (Evens, M. Green 2006; viidatud Evens jt 2007: 19 järgi) 4.7 Mentaalse vahemiku teooria Mentaalse vahemiku teooria uurib, kuidas tähendus tekib. Gilles Fauconnier (1985, 1997) arendas selle teooria
Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- jm protsesside alast kuni tarbijani (letini, serveerimisruumini, väljastamispunktini). Jäätmete liikumistee algab nende kogumispunktidest (köögi prügikastidest) ja liigub kuni väljastamiskohani. Töötajate liikumistee algab nende tööle tulemise kohast, jätkub riietusruumist ning lõpeb köögis või serveerimisruumis (ettekandjate puhul). Juhul kui kasutad ka pakkematerjale, näita ära ka selle liikumistee vastuvõtupunktist läbi ladustamiskoha kuni pakkimisnurgani. Liikumisteed kanna plaanile erinevate värvidega või märgistamisviisidega ning selgita erinevate värvide/märgistamisviiside tähendust. Koopiaid ruumide plaanist läheb vaja kahjuritõrjeplaani ja külmaahela katkematuse programmide juures (vt peatükid 1.5 ja 1.7).
Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- jm protsesside alast kuni tarbijani (letini, serveerimisruumini, väljastamispunktini). Jäätmete liikumistee algab nende kogumispunktidest (köögi prügikastidest) ja liigub kuni väljastamiskohani. Töötajate liikumistee algab nende tööle tulemise kohast, jätkub riietusruumist ning lõpeb köögis või serveerimisruumis (ettekandjate puhul). Juhul kui kasutad ka pakkematerjale, näita ära ka selle liikumistee vastuvõtupunktist läbi ladustamiskoha kuni pakkimisnurgani. Liikumisteed kanna plaanile erinevate värvidega või märgistamisviisidega ning selgita erinevate värvide/märgistamisviiside tähendust. Koopiaid ruumide plaanist läheb vaja kahjuritõrjeplaani ja külmaahela katkematuse programmide juures (vt peatükid 1.5 ja 1.7). 4 1.3 Tooraine Ohutu toidu valmistamise aluseks on ohutu tooraine
Frantsiisi kasutatakse oma toodete ja teenuste laiendamiseks. Eelkõige hõlmab see sõltumatuid ettevõtteid, kes ostavad frantsiisilepingu kaudu õiguse enese identifitseerimiseks ja tegutsemiseks nn "ühe keti" lülina. Iga üksik ettevõte "ketis" kannab sama nime ning stiili või osutab samu teenuseid. Tüüpiline näide ülemaailmsest frantsiisist on kiirtoitlustamisettevõte "McDonald's", kus kõik, alates menüüst ja retseptidest kuni ettekandjate tööriietuseni on ühesugune. Frantsiisiandja annab üle äritegevuse süsteemi koos omandiõigusega sõltumatule välismaisele firmale või isikule. Frantsiisivõtja teeb edaspidi äri frantsiisiandja nime ja kaubamärgi all ja järgib tema poolt ettekirjutatud juhiseid ja tehnoloogiat, tagades frantsiisiandja maine ja intellektuaalse omandi säilimise. Frantsiisiandja aitab käivitada ettevõtlust, otsib laene ja vahendeid, osaleb tootmisliinide varustamisel ja töötajate väljaõppes.
Sageli teenindab peakokk isiklikult, ametirüüs, vajaduse korral abistavad teda kelnerid ja ettekandjad. Eraldi on kaetud dessertlaud: esimene dessert on juust, teine dessert (magustoit) on puuviljad, kreemid, koogid- tordid, kohv. Eelistatavamad joogid on poolkuivad valged ja punased, ka roosad veinid. Igale külalisele on ette nähtud koht lauas, järgitakse viisakaid lauakombeid. Rootsi laua puhul on kelnerite ja ettekandjate ülesanne tarvitatud taldrikuid ära viia ja jooke serveerida. Rootsi lauda kasutatakse viimasel ajal kogu maailmas konverentside, kongresside, sümpoosionide lõpu- bankettidel, sest suure arvu külaliste puhul võimaldab see kiiret teenindamist. 29 Rootsi laualt võite oma taldrikut täita kas või 50 korda, kui kõht kannatab, kuid vältige liialdamist.
annaabi.ee 
