koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis, tuli oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2.
temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral fikseeritakse mõlema voltmeetri näidud. Kalibreerimise lõpptemperatuur ei tohi ületada ahjule lubatavat kõrgeimat töötemperatuuri. Mõõtmise üldine ulatus ja lugemite tihedus tuleb kooskõlastada juhendajaga. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 25 °C võrra. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase etteantud temperatuurini. Tabel 1.1 1 Võrdlustermopaar (gr Kalibreeritav Termopaaride külmliide Absoluutne viga
etteandereziimi. Peale etteande temperatuuri sisestamist tuleb see fikseerida ENTER nupuga. Iga poole minuti möödudes kirjutatakse üles lugem E' ning vaadatakse, kas E < 0, 005 mV , kui jah siis see tähendab, et temperatuur on ' stabiliseerunud. Alustatakse katsega. Fikseeritakse mõlema voltmeetri ning vedeliktermomeetri näit. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 30 °C võrra ja jälgitakse temperatuuri muutumist regulaatori ja võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase valitud temperatuurini. Lugemeid tehakse viiel temperatuuril. 5. Katseandmete töötlus Millivoltmeeter näitab S- tüüpi termopaari termopinget 0,509 mV külmliite temperatuuril 21 °C. · 21 °C vastab termopinge 0,119 mV
mehaanilistest osakestest ja veetilkadest. Kütuse soojendid ja viskoosimeetrid. - Kütuse pumpamise ja separeerimise normaalsete tingimuste loomiseks kasutatakse kütuse soojendeid mis tagavad kütuse vajaliku viskoossuse. Kütuse soojendeid on kahte tüüpi: kest- toru (manteltoru) soojendid ning plaatsoojendid. Kütuse toite- ja ülepumpamise pumbad - Laeva kütusesüsteemides kasutatavad toitepumbad tagavad kütuse pideva survega etteannet kõrgsurvepumpadele. Kütuse ümberpumpamise pumpi kasutatakse kütuse pumpamiseks laevasiseselt, teistele objektidele või kasutatakse reservpumpadena. Separaatorid - Separaatorid kasutatakse kütuste puhastamiseks mehaanilistest lisanditest ja veest, mis parandab kütuste kvaliteedi kuna paraneb energeetika seadmete efektiivsus, väheneb kütuse erikulu, detailide korrosioon ja pikeneb remontidevaheline aeg. 1. Trumli kere 2. Trumli kaas 3. Ühendusmutter 4
PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja püsikiiruse hoidja (kui see on olemas). GAASIPEDAALI ASENDI ANDURID Gaasipedaali asendi andur informeerib mooto-ri juhtarvutit autojuhi vajadusest mootori koormuse ja väntvõlli pöörlemissageduse osas. Õhu etteanne Õhu etteanne Mootori võimsuse suurendamise üheks võimaluseks on nn. silindrite ülelaadimine, mis tähendab seda, et mootori sisselasketakti ajal
PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja püsikiiruse hoidja (kui see on olemas). GAASIPEDAALI ASENDI ANDURID Gaasipedaali asendi andur informeerib mooto-ri juhtarvutit autojuhi vajadusest mootori koormuse ja väntvõlli pöörlemissageduse osas. Õhu etteanne Õhu etteanne Mootori võimsuse suurendamise üheks võimaluseks on nn. silindrite ülelaadimine, mis tähendab seda, et mootori sisselasketakti ajal
ja 2, mis koguvad pihustitele vajaminevat pinget. 2. Väntvõlli pöörlemissageduse piiramine. Mõnede rikete puhul piiratakse väntvõlli pöörlemissagedust kuni 1200 min-1. See võimaldab autol sõita lähima remondipunktini. Sellisteks riketeks on: 1.1. Gaasipedaali asendi andurid 1.2. Arvuti rikked, mis on seotud ülalnimetatud andurite digitaalmuunduritega. 3. Kütusekulu vähendamine: Sellel reziimil piiratakse kütuse etteannet nii, et mootori väntvõlli pöörlemissagedus ei saa tõusta üle 2200 min-1. Kütuse etteannet piiratakse järgmiste seadmete rikete korral: · Heitgaasi rõhkude erinevuse andur (pärast 200 km läbisõitu töötava diagnostikatulega). · Tahmafilter täielikult ummistunud või ebatihe. · Heitgaasi tagastusklapp (EGR) lahti. · Mootori väntvõlli pöörlemissageduse anduri rike. · Pihustite rike · Kõrgrõhu anduri rike · Kõrgrõhu regulaatori rike.
Hambal on teritatud pealõikeserv ja külglõikeservad . Kõvasulamhamba nurkparameetrid Alfa – taganurk Beeta – teritusnurk Gamma – esinurk Külglõikeserva teritusnurk . Kõvasulamhammastega saekettaid kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt . Igaks konkreetseks juhuks on sobilik mingi konkreetsete nurkparameetritega saag . Ohutu saeketas lahkamiseks käsitsi etteandega . Saekettal on lisahammas, mis ei lase etteannet suurendada kui pöörlemiskiirus ei suurene . Tänu sellele ei ole tagasilöögi ohtu . Saeketas massivpuidu pikikiudu saagimiseks mitmekettalistes saagpinkides Kettal on külglõikehambad, tänu sellele saadakse puhas lõikepind . Saeketas lamineeritud ja spoonitud puitlaasplaadi saagimiseks Vaheldumisi sirged ja trapetshambad (eel- ja puhastus- lõikehambad ) . Sileda noa kinnitus survekiilu ja poltidega
Selle tõttu on sobiva keevitusreziimi leidmine segugaasi kasutades kiirem ja lihtsam. Samuti on nii tõmbetugevus kui ka löögisitkus segugaasiga keevitamisel märgatavalt paremad kui süsihappegaasi abil tehtud keevitusel. Segugaasi ioniseeritud kaarleegis tekit elektrit hästi juhtiv ala. Selle tõttu on keevituspinge segugaasiga keevitamisel 3V väiksem kui CO2 gaasiga. Segugaasiga keevitades võib suurendada keevitustraadi etteannet ja saavutada niimoodi suurem keevituskiirus. Süsihappegaasilt segugaasile üleminnes tuleb traadi etteandekiirust tõsta 20-30%. Katsed näitavad, et segugaasiga käsitsi keevitamisel võib keevituskiirus tõusta 20-40% ja masinaga kuni 2x. 20. purustav ja mittepurustav kontroll. Kontrolli seadmed ja aparatuur. Põhilised mitte purustava kontrolli tüübid: visuaalne uurimine kapillaarkatse magnetpulbri katse katse pöördvooludega radiograafia
lendaine põlemiseks vajalikku lisaõhku nimetatakse sekundaarõhuks e pealtõhuks, kusjuures sekundaarõhu vajadus ületab nende kütuste põletamisel primaarõhu vajaduse. 5.2.3 Restkolded Ajalooliselt jagati restkoldeid käsitsi teenindatavateks ja automaatse söötmisega kolleteks. Käesoleval ajal on käsitsi teenindavate kollete osa jäänud väga väikeseks ja isegi üheperemajade kateldes kasutatakse sobiva kütuse korral üha enam automaatset kütuse etteannet, kuid tuhaeraldus toimub väikese tuhasisaldusega puitkütuste korral käsitsi isegi üsna suurte katelde korral. Kuigi erinevaid restitüüpe on väga palju, võib nad jagada järgmiselt: · liikumatu rest; · mehaaniline kaldrest; · kettrest; · spetsiaalrestid eriomadustega kütuste, näiteks jäätmete, põletamiseks. Eriotstarbeliste restidega ja kettrestiga koldeid käesolevas õppematerjalis lähemalt ei puudutata
Pumbast läheb õli «Sport») käitatakse õli eraldi anumasse (maht 1,5 1). Sellest 3 . . . 4 kgf/cm2 rõhul peamagistraali 6. Liigse rõhu tekki- pumpab väntvõllilt käitatav pump õli annustena karburaa- mist magistraalis väldib pumba keres paiknev r e d u k t tori j argsesse sisselaskekanalisse, kust see koos kütte- -si ööni k la p p 13, mis avaneb 4,5 kgf/cm 2 (MT-8 -- seguga satub karterisse. Oli etteannet kontrollitakse klapp- 3,5 + 0,5 kgf/cm2) rõhul ja laseb õli tagasi pumba imikana- anduriga, mis õli normaalsel etteandmisel süütab punase lisse. Kui õlirõhk mingi rikke tõttu langeb alla 1,7 kgf/cm 2, signaallambi. Selleks et õlitus ei sõltuks üksnes mootori siis sulguvad peamagistraaliga ühendatud avariianduri 22 pööretest, vaid ka koormusest, on õlipumba doseerseadis kontaktid ja esilaternal süttib roheline signaallamp.
annaabi.ee 
