Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16. Gladiaatorid mõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt. Surma peale võitlemine. Võitlused leidsid aset amfiteatrites. Nad võitlesid loomadega kui ka omavahel. Gladiaatorid olid enamasti orjad. Mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. 17. imperaator Augustus kandis Provintside asevalitseja ja väepealikuna tiitlit imperaator. 18. Itaalikud II aastatuhande eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud (roomlaste esivanemad) 19. Kapitoolium künkast sai kindluse asupaik 20. Keiser - Caesari nimest
Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos Usk Roomas-Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil..austati ka Juno(kreeka hera) ja Minerva(Athena)...Venus(Aphrodite) Apollo(Apollon)
Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. · Avalikud mängud: 1)Gladiaatorite võitlused komme etruskitelt. Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. 2)Hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste
oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. Perekond oli patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Võisid lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. 4.1 Lõbustused: Avalikud mängud: Gladiaatorite võitlused oli komme etruskitelt. Gladiaatorid olid orjad. Rajati amfiteatreid kus neid peeti, tuntuim on Colosseum Roomas. Hobukaarikute võidusõidud toimusid hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Igal võistkonnal oli oma kindlad pooldajad. Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus Roomas. Merelahingud etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid.Teater: vähem populaarne. Algul osalesid ainult mehed, hiljem ka naised. Lisad 2, 3 ja 4. 4.2 Linnad:
Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. · Avalikud mängud: 1)Gladiaatorite võitlused komme etruskitelt. Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. 2)Hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA
Kaasa aitasid apostlid - rändjutlustajad: Peetrus (alustas Rooma kristliku koguduse, 1. piiskop), Paulus (otsis uusi pooldajaid usule Süürias, Väike-Aasias, Kreekas). Kogudus valis juhi - piiskopi/presbüteri. 1.-2. saj pKr u 5% kristlasi. Siiski tüütud - range monoteism, keeldusid keisritele ohvreid toomast. Kiusati väheke taga, kuulujutud. See kasvatas veel populaarsust - märtrid. 7. Rooma kunst Kultuur mõj. vallutatud rahvad. Etruskitelt ehituskunst - planeering (aatrium keskel), hauakambrid! Idamaise, kreeka arhailise kunsti mõjud skulptuuris. "Kapitooliumi emahunt", "Kimäär" Al 1. saj eKr - roomlaste ehituskunst - püsivus, praktilisus. Materjalideks lubjakivi, põletatud tellis, rooma betoon, lubimört, marmor. Kaared, võlvid, kuplid. Leiutasid kuppel- ja ristvõlvi (+silindervõlv) -> sillad, akveduktid. Kaunistamisel kreeka stiilid, sambad, pilastrid. Sillutatud teed. Akveduktid - 4. saj eKr
Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Roomlased võtsid palju üle etruskitelt ja kreeklastelt. Isegi jumalad pärinevad Kreekast, ainult teiste nimedega. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed ning kunst jäi vallutatud rahvaste hooleks. Roomlased ehitasi pigem avalikke/ühiskondlikke hooneid ning ajaveetmis ja meelelahutuskohti, jumalad ja usk ei olnud hoonete ehitamise juures tähtis. Austati hoopis valitsejaid ning teisi tähtsaid inimesi, kelle auks püstitati mausoleume ja võidu- ehk triumfikaari. ARHITEKTUUR
Väljakaevamiste alusel võib väita ka seda, et mitte ainult suurlinnad ei olnud jõukad vaid kah väiksemad oli heal järjel. Traditsiooniline Rooma usund oli kujunenud etruskide ja kreeklaste usundi mõjul, kuna Rooma usundi kohta puudusid kirjalikud tõendid, arvatakse , et usundid anti edasi suuliselt. Seega on võetud informatsioon teiste kultuuride kirjapanekust. Sealt saab välja lugeda , et roomlased said palju kreeklastelt. Küllaga saadi templite ehitus etruskitelt. Roomlased hindasid väga enda muistseid traditsioone. Ehituses ning tehnoloogias aga jõudisd roomlased kreeklastest suure sammuga ette. Roomlased austasid loodusjõude, loodus oli hingestatud. Igal majal ja igal perel oli oma kaitsevaim nendeks nimetati nuumeneid. Tähtsamad neist olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius- kes edendas soojätkamist ja tagas selle perekonna püsimise. Roomlastel
Quirinius oli seotud Kvirini külaga ning selle kogukonna kaitsja. Ca 500 eKr toimub peajumalustes muudatus, tõenäoliselt etruski mõjudega vahetatakse nendest kolmest kaks välja. Uued peajumalused on Jupiter, Juno ja Minerva, nende auks püstitati Kapitooliumi juurde kolmiktempel. Juno oli abielu ja sünnituste kaitsja (Kreekas Hera). Minerva oli tarkuse ja kunstide jumalanna ning käsitööliste kaitsja (Kreekas Athena). Tõenäoliselt hakati etruskite mõjul valmistama jumalate kujukesi, etruskitelt on kindlasti ülevõetud ennustusviisid: ennustamine loomade sisikonna järgi ja välkude kuju järgi. Spetsiaalseid ennustajaid, keda tähistatakse mõistega Haruspeksid, nad olid tähtsad roomaväejuhtide kaaskonnas. Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele:
Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. Perekond oli patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Võisid lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. 4.1 Lõbustused: Avalikud mängud: Gladiaatorite võitlused oli komme etruskitelt. Gladiaatorid olid orjad. Rajati amfiteatreid kus neid peeti, tuntuim on Colosseum Roomas. Hobukaarikute võidusõidud toimusid hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Igal võistkonnal oli oma kindlad pooldajad. Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus Roomas. Merelahingud etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid.Teater: vähem populaarne. Algul osalesid ainult mehed, hiljem ka naised. Lisad 2, 3 ja 4. 4.2 Linnad:
annaabi.ee 
