· ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama · klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik Eetilised veendumused ja käitumisnormid · EV mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda positiivses vormis · Käitumisnormid negatiivsed, keelud, tõkked Eetikakoodeksi ülesehitus · S.Webley · Eessõna · Avaldus ettevõtte üldise moraalipoliitika koht · Eetiliste standardite kirjeldus
· klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik Eetilised veendumused ja käitumisnormid · EV mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda positiivses vormis · Käitumisnormid negatiivsed, keelud, tõkked Eetikakoodeksi ülesehitus (väärtused=eetikakoodeks) · Codex ladina keeles puutükk · S.Webley · Eessõna · Avaldus ettevõtte üldise moraalipoliitika koht
Max Weber tähistas protestantliku eetikaga nähtust, mis väljendub individualistlike väärtuste, töökuse ja korraväärtuse omamises. Protestantlik eetika seondub konservatiivsuse ja etnotsentrismiga (Kaz & Hass, 1988). Näiteks: protestantliku suhtumise skaala koosneb järgnevatest väidetest, et enamik inimesi, kes ei tule ise enda eluga toime, peavad surema. Ema, kes on sünnitanud puuetega lapse, ei peaks ohverdama oma elu tema kasvatamisele, vaid peaks lapse ära andma jne. 3) etnotsentristlik suhtumine puuetega inimestesse peegeldab rigiidset tendentsi suhtuda kultuuriliselt sarnastesse ja tõrjuda "normaalsest" erinevaid. "Etnotsentrism on nähtus, mis põhineb sügavalt juurdunud ja rigiidses oma ja võõra grupi eristamises; ta sisaldab stereotüüpset negatiivseid kujutelmi ja vaenulikke hoiakuid võõraste gruppide suhtes; stereotüüpseid positiivseid kujutelmi ja kuulekaid hoiakuid oma grupi suhtes, ning
kultuurielemente need levivad ühest piirkonnast teise, selle tulemusena kultuurid muutuvad. Laenuidee pärineb antiigist. Igal kultuurielemendil on oma algkodu, kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad: · Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers) kõik on tekkinud muistses Egiptuses / Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak). · Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) kultuuriringide teooria: teooria maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal.
130. Mis olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid selle tähtsamad esindajad? Esivanemate kultus (vanade aegade tubliduse, vahvuse ülistus), kasulikkus ja õpetlikkus (kohtudes pretsedendid, sõjastrateegiad, käitumismallid). Eesmärgiks ilma vihata ja kallutamata kirjeldused. Ka esteetiline funktsioon. Moraaliteemad. Autorid üldiselt ise poliitikud, sõjamehed, adressaadiks endaga sarnased mehed. Etnotsentristlik (vähe maailma ajalugu). Esindajaid: Tacitus (nii minevikust kui ka kaasajast, läbiv teema Rooma moraali langus), Livius (tuntuim ajalookirjanik, kes polnud ise tegevpoliitik, seetõttu ka faktilisi ebatäpsusi), Caesar (omaenda tegudest ja sõjakäikudest kolmandas isikus), Sallustius (Catilina vandenõu) 131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme. Monumentaalajalugu, monograafiad (üks sündmus/sõda vm lühem periood),
põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, "üllas tsiviliseerimismissioon". Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust. Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal tööstusrevolutsioon, rasketööstus oli kõige paremini arenenud, seega selle teooria järgi oli Inglismaa kõige paremini arenenud, kõige tsiviseeritum. Lewis Henry Morgan USA teadlane, juurutas USAs evolutsionismi, tegeles rohkem ühiskondlike aspektidega. Ei ole inimtunnetusega vastuolus, kuid ei anna vihjeid miks sarnasel arenguetapil ühiskonnad on erinevad. Difusionism
Taimekasvatus (=paiksus=tsivilisatsioon) AGA: Pastoralism Põllumajandus Paralleelsed: tööjaotus osades piirkondades Pastoralism ka põllumajanduse tagajärg Unilineaarne areng Küttimine - Korilus – Pastoralism – Põllundus Paralleelne areng Pastoralism Raipesöömine Küttimine-korilus Põllundus Üleminekute mittekäsitlemine Hinnangulisus – etnotsentristlik, läänekeskne hinnang maailma erinevatele kultuuridele. Dihhotoomiad Moodsad, arenenud ühiskonnad Traditsioonilised, arenemata maad Sekulariseerunud Ebausklikud, liigusklikud Kasumile orienteeritud Võimetud kasumit arvestama Ratsionaalne majandusareng Irratsionaalsus Rikkad Vaesed
Moraaliteemade suur osakaal: Rooma ajalookirjanduse eripäras võrreldes muu kirjanduslooga vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm Üldtendents: Rooma areng moraalselt langevas joones (minevik seotud kuldse ajastuga) Autorid enamasti sõja ja poliitika taustaga mehed, tegevpoliitikud, mitte ,,kabinetiõpetlased" (v.a Livius) poliitiline ajalugu Orienteeritud kitsalt Roomale (etnotsentristlik), puudusid maailma ajaloo käsitlused Suured ajalookirjanikud [Marcus Porcius Cato e Cato Vanem (234149 eKr), Origines e ,,Alged"] Gaius Iulius Caesar (10044 eKr) Gaius Sallustius Crispus (86 ca 35 eKr) Titus Livius (64/59 eKr 17 pKr) Publius (v Gaius) Cornelius Tacitus (ca 56 pKr pärast 117) 131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed
rahvastega ning võtab neilt üle uusi kultusi, teine oluline muutus toimus keisririigi algusega, kui tuli samuti uusi kultusi. Hilise keisririigi aegne usund oli väga sünkretistlik seal olid segunenud nii Rooma, Kreeka kui ka idamaised kultused, millest suurimate mõjudega on idamaised kultused. Idamaised kultused olid väga kosmopoliitsed, neid järgisid väga erinevad rahvad. Rooma usund ise oli enne uusi kultusi väga etnotsentristlik. Algselt oli ka ristiusk kosmopoliitne. Vabariigi ajajärk (510-31 eKr) Varane vabariik (510-287 eKr) Varane vabariigi aeg algab viimase kuninga kukutamisega. Viimase kininga kukutamise loos ilmneb kolm tõsiasja: roomlased vabanesid etruskite võimu alt, kuningas hakkas oma ainuvõimu kuritarvitama ja, et kuninga võim oli muutunud ebapopulaarseks. Kuningavõimu kadumisega läheb Roomas riigijuhtimine valitavate riigiametnike kätte magistraadid. Magistraadid valitakse
annaabi.ee 
