Eteeni mass on õhuga ligikaudu sama ning on vees vähesel määral ka lahustuv. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Terpeenid Beeta-karoteeni molekul on tekkinud kaheksa isopreeni liitumisel. Limoneeni molekul on tekkinud ühe isopreeni liitumisel.
määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks.
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides
- leidub ka palju naftagaasis - töötlemisel veeauruga temp. 700-900 C ja nikkelkatalüsaatori abil saadakse sünteesigaas - halogeenimisel saadakse triklorometaanja tetraklorometaan - pürolüüsil temp. 1000 C moodustuvad tahm ja vesinik Metanool - kasutatakse lahustina, kütusena, antifriisides, polümetüülmetakrülaadi valmistamiseks ja teiste põhiorgaaniliste sünteeside lähteainena - oksüdeerumisel saadakse metanaal Eteen - saadakse nafta krakkgaasidest, etaanist dehüdrogeenimise teel ja etüünist hüdrogeenimise teel - enamik eteenist läheb polüeteeni tootmiseks ja etüleenoksiidi valmistamiseks - halogeenimisel saadakse lahusti 1,2-dikloroetaan või vinüülkloriid - hüdraatimisel saadakse etanool Etanool - oksüdeerumisel tekib etanaal ja edasi etaanhape Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid - eraldatakse nafta krakkgaasidest
Io jääb suurte gravitatsioonide vahele ning ta kistakse oma ümarast olekust ovaalsesse olekusse ning tohutu jõud mis teda liigutab kuumendab teda pidevalt. Tegemist on kõige suurema soojusenergia tootlikusega kuuga. Titan Suurusel teine kuu. Titanil on kordades tihedam atmosfäär ja umbes kaks korda suurem ,,õhurõhk" eluks kõlblik see ei ole, sest on väga külm poolustel kuni -235 kraadi. Kuid on ainuke kuu millel sajab vihma. Vihm ei koosne veest, vaid vedelast etaanist ja metaanist. Nõrga gravitatsiooni tõttu kulub ,,vihmapiiskadel" ligi tund et jõuda pinnani. Kuigi suurem osa piiskadest aurustub enne pinnani jõudmist on mitmetes kohtades tekkinud etaani järved. Kui kunagi tulevikus peaksid astronaudid sinna jõudma ja nad tahavad minna paadiga sõitma ei saa neil kunagi kütus otsa. Nimelt kui meil Maa peal on sõitmiseks vaja paaki kütust osta ning seejärel toimub põlemie hapniku abil siis Titanil peaks ostma kütusepaaki hapnikku et se teeks õhus
.. on ksenobiootikumid (kr k xenos-võõras, bios-elu), satuvad mulda inimtegevuse tulemusena I. Taimekaitsevahendid pestitsiidid 1) Insektitsiidid putukate hävitamiseks (DDT dikloor- difenüültriklooretaan - ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl ) 2) Fungitsiidid seentehävitamiseks 3) Herbitsiidid umbrohu hävitamiseks 4) Arboritsiidid põõsaste vohamise vastu II. Detergendid - pesuvahendid DDT dikloor-difenüültriklooretaan ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl DDT struktuurvalem lähtub etaanist C2H6 (H3C-CH3) Ühe süsiniku juures on 3H asendatud klooriga (3Cl), teise C juures on 2H asemel kaks fenüül(Ph)rühma, milles üks H on asendatud klooriga -C6H4Cl LUBJAKIVI (CaCO3) ... lahustub mullas oleva vee ja CO2(g) toimel: CaCO3(t) + H2O(v) + CO2(g) = Ca(HCO3)2 (aq) Annab mulda Ca2+ ioone Lubjakivi on ka õhus oleva väävelhappe eemaldajaks CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2O + CO2
ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 Cr2O3 CH3 - CH3 CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega.
Külmutusagensid võivad olla kas anorgaanilised või orgaanilised. Anorgaaniliste (looduslike) agensite tunnusnumbrid algavad 700st ning iseloomustavad nende molaarmassi, näiteks ammoniaagil (R717) molaarmass on 17 g/mol, seega on selle agensi tunnusnumber 717. Vesi (R718). Süsinikdioksiid (R744). Alates 1930.a. on külmutusagenssidena hakatud kasutama orgaaniliste süsivesinike baasil toodetud freoone. Freoone on toodetud metaanist CH4 (R12, R22, R11), etaanist C2H6 (R114, R142), propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori, kloori või broomi aatomitega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 21 Külmutusagensside tähistus Freoonide üldvalem on Cn Hx Fy Clz Bru kus üksikute komponentide aatomite arv on omavahel seoses x + y + z + u = 2n + 2 Freoonid on lõhnata ja värvita vedelikud.
NO2 + hv = NO + O O + O2 = O3 O3 + hv = O(1D) + O2 NO + O3 = NO2 + O2 O(1D)(singletne hapnik) + H2O = 2 OH. Hüdroksiradikaalid tekivad OH + O3 = HO2 + O hüdroperoksiradikaal tekib Nende radikalide reaktsioonid süsivesinikega (`CH') annavad peroksiatsetüülnitraadi PAN ehk CH3C(O2)ONO2 * Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Vihm ... uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Lämmastiku ja väävli oksiidid lahustuvad vihmatilades ja muudavad need happelisteks. Tööstusrajoonides on vihm happelisem
Maagaasi peamine komponent 60-90%, kergesti süttiv, vähemürgine, koos õhuga plahvatusohtlik segu Saadakse: NaOH + CH3COONa = CH4 + Na2CO3 Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 1. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist, etaanist, propaanist ja butaanist vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides Lõhnata, suure lekkevõimega, lagundavad osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine) 1. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest.
reeglite süsteem on mõnevõrra eklektiline). Paljusid antud nomenklatuuri järgseid nimetusi aktsepteeritakse IUPAC-i poolt (vt allpool). Nomenklatuurireeglitest arusaamine nõuab antud juhul lisaks funktsionaalsete rühmade nimetuste tundmisele veel järgmisi baasarusaamu. • Orgaaniline radikaal: see on orgaanilise ühendi molekuli jääk, millest on elimineeritud üks vesinikuaatom (radikaal omab vähemalt ühte vaba sidet). Nii näiteks saadakse metaanist metüülradikaal, etaanist etüülradikaal jne, tabel 2. CH4 või CH3-H (metaan) CH3- (metüülradikaal) CH3CH3 või CH3CH2-H (etaan) CH3CH2- (etüülradikaal) Mitme vesinikuaatomi elimineerimine annab mitmevalentse radikaali. NB! Mõistet ”orgaaniline radikaal” ei tohi segi ajada mõistega ”vaba radikaal”. Viimane on ühe või mitme paaristumata elektroniga osakene. • n-Alkaanide (CnH2n+2) ja nende radikaalide nimetused (vt tabel 2).
narkootiline toime; kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu; lämmatav gaas- lämbumine. Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist CH4, etaanist C2H6, propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides. Lõhnata; Suure lekkevõimega; Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. • Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine). 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus)
Gaaside segude omadused erinevad tunduvalt puhaste gaaside omadustest. Segude käitumise määravad mitmesugused seadused nagu nt. Daltoni seadus. Kui on teada gaaside segu moodustavad komponendid ja nende mahuosa segus, on võimalik arvutada gaasisegu molekulmassi ja tihedust õhu suhtes. Gaaside segu molekulmass arvutatakse valemi järgi: M = Mi Vi/100, kus Mi on komponendi molekulmass, Vi/100 komponendi mahuosa segus. Näide Gaaside segu koosneb metaanist (86 %), etaanist (8 %), propaanist (5 %) ja lämmastikust (1 %). Leida segu molekulmass ja auru suhteline rõhk Komponent Komponendi mahuosa Molekulmass MiVi/100 Metaan 86 16 13,76 Etaan 8 30 2,4 Propaan 5 44 2,2 Lämmastik 1 14 0,14
O(1D)(singletne hapnik) + H2O = 2 OH. hüdroksiradikaalid tekivad OH + O3 = HO2 + O hüdroperoksiradikaal tekib Nende radikalide reaktsioonid süsivesinikega (‘CH’) annavad peroksiatsetüülnitraadi PAN ehk CH3C(O2)ONO2 * Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Happevihmad Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist
annaabi.ee 
