6) Kes oli L-Eesti kirikukirjanduse rajaja? 7) Mis on piibel ja millistest osadest see koosneb? 8) Millal ja kus ilmus esimene eestikeelne piibel ja kes juhatas tõlketööd? 9) Millised üldtuntud väljendid pärinevad piiblist? 10) Milline oli piibli tähtsus? 11) Kes oli ,,Oh ma vaena Tartu linn" autor ja kust pärineb aines? 12) Millistest osadest see koosnes? 13) Kes olid estofiilid ja millineoli nende osa eestlaste maailmapildi avardamisel? 14) Nimeta estofiilidest Saaremaa kirjamehi ja tutvusta nende loomingut. 15) Kes oli Rosenplänter, millist ajakirja ta välja andis, tema tähtsus? 16) Kes oli O. W. Masing, miks nimetatakse teda Eesti vanema kirjandusloo tähtsaimaks esindajaks? 17) O. W. Masingu rahvavalgustuslik töö? 18) Kes oli Mannteuffel, tema ilukirjanduslik looming ja selle tähtsus? 19) Millal ilmus esimene eestikeelne kalender ja mida see sisaldas? 20) Milline oli esimene eestikeelne ajakiri, kes ja millal seda välja andis?
1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak
a esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", jagab eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija Jakobsoni ,,Arthuri ja Annaga". Trupi tegevus katkes pärast ,,Säärase mulgi" ettekannet. Eestlastest sai teatrirahvas. Rahvusliku ärkamisaja sündmused 1. 1869- I üldlaulupidu. Toimus Tartus. Jannsen ja Vanemuise Selts korraldasid. 2. 1872- loodi Eesti Kirjameeste Selts(EkmS) 3. 1893- viimane üldkogu, seal otsustatakse minna laiali. Koosneb enamasti estofiilidest ja Eesti intelligentidest. 4. 1865- Vanemuise laulu- ja mänguseltsi loomine 5. 1870- I eestikeelse näidendi lavastamine Vanemuise Seltsis- ,,Saaremaa onupoeg". 6. 1857- hakkab ilmuma I eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" 7. 1864- Jannsen avab uue ajalehe- ,,Eesti Postimees". 8. 1878- ,,Eesti Postimehe" ostsid Karl August Hermann , Jaan Tõnisson ja Villem Reimann. 9. 1878- I ajakiri ,,Meelejahutaja" 10
noormeest kooliõpetajateks) - Talurahvakoolide asutamine (Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks - Forseliuse ajal 41 kooli ; kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks ; Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta kõrge) b)Eestikeelne kirjasõna - Raamatutrükkimise algus 1630.aastail (suuremates linnades trükikojad; Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega) - Estofiilidest sakslaste loodud 2 kirjakeelt (tartumurdeline (Lõuna-Eestis); tallinnamurdeline (Põhja-Eestis); tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn. vana kirjaviis, mis kasutusel 19.saj. keskpaigani) c)Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool - Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana - Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias)
c. Talurahvakoolide asutamine: · Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks Forseliuse ajal 41 kooli. · Kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks. · Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta suur. 4. Eestikeelne kirjasõna a. Raamatu trükkimise algus 1630. aastail: · Suuremates linnades trükikojad. · Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega. b. Estofiilidest (eesti keele ja kultuuri huviline) sakslaste loodud kaks kirjakeelt: · Tartumurdeline (Lõuna-Eestis) · Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis) c. Tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andres ja Adrien Virginiuse tõlkes. d. Johann Harnungi 1. tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a. I Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana. b. Gümnaasiumid:
Siiski vaatamata pikale tumedale ajajärgule meie ajaloos, mil eestlased ei olnud kui eraldiseisev ja tunnustatud rahvus, on säilinud eestlaste rahvuskultuuri pärand põlvest-põlve. Kuni ärkamisajani, mil alustati aktiivselt eestlaste kultuuripärandite kogumise aktsioonidega, kandusid eestlaste pärimused edasi suusõnaliselt. Alates estofiilide ajajärgust aga alustati nende kirjapanemise ja säilitamisega. Tänu erinevatele isiksustele meie ajaloos- alustades estofiilidest, kuni tänaste kultuurikandjatele on eestlased suutnud säilitada oma etnilise mina ja selle läbi ka oma rahvuskultuuri, mis aegade mõjutustele vastavalt on siis kas moderniseerunud, või säilinud oma algsel kujul. Ei saa väita nagu oleks olnud märkimisväärne mõju ärkamisajal meie rahvuskultuurile, kui sellisele, sest igal ajaloo perioodil on leidunud omamoodi äratajaid, kes siis on vastavalt aja vaimsusele, või muudele mõjudele toetudes püüdsid edasi arendada eestlaste
Samuti alustas nii mõnigi eesti ajakirjandustegelane baltisaksa väljaande kaasautorina (Jakobson ja Neue Dörptsche Zeitung) Baltisaksa ajalehed: Revalsche Post-Zeitung 1699, C.P. Grubbe (eestlaste ala esimene ajaleht!) Revalsche Wöchentliche Nachrichten 1772, gümnaasiumiõpetaja E.A. Hörschelmann Dörptsche Zeitung 1789, F.G. Findeisen Inlandische Blätter 1813, K.G. Sonntag Ostsee-Provinzen-Blatt 1823, Sonntag, Merkel. Kajastas Balti provintside siseelu. Estofiilidest kaastöölised! Neue Dörptsche Zeitung 1866, Mattiesen Ajakirjad: Der Landarzt 1765, P.E. Wilde, ilmus Riias, oli I eestikeelse ajakirja aluseks! Wochenblatt ohne Titel 1786, A. Kotzebue Beiträge... 1813, Rosenplänter Das Inland 1836, F.G. von Bunge Esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [sakslane], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja
estofiilid? Õpetatud Eesti Selts on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. XIX sajandi alguse silmapaistvamaist ning etteküündivamaist rahvasõbralikest kirjameestest, nn. estofiilidest, tuleb mainida eriti kolme. Igaüks küll erilise päritolu ja haridusega, teotsedes samuti eri maanurgas, kuid ühine neile kõigile oli ometi eelmise sajandi suurte entsüklopedistide eeskuju ja seega kõige mitmekülgsemate huvide koondumine ühte isikusse. Need kolm olid O. W. Masing Äksis, J. H. Rosenplänter Pärnus ja J. W. L. Luce Kuressaares. Neljandana võiks lisandada veel ühe, kelle elukoht oli väljaspool Eesti piire ja kes otseselt ei võtnud osa siin
3. Eestlaste majanduslikud olud paranesid 4. Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada 5. Tekkinud eesti-keelne haritlaskond. 6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7. Ühtse Eesti kirjaviisi ja grammatika tekkimine sh. üldise kirjaoskuse saavutamine eestlastel. 1838.a. loodud Õpetatud Eesti Selts tegeles estofiilidest balti-sakslaste juhtimisel Eesti maa ja rahva uurimisega, mis valmistas samuti ette eestlaste rahvuslikku ärkamist. Seltsi tuntuimad liikmed olid rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojad Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald Ärkamisaja alguseks võib lugeda pideva Eesti ajakirjanduse algust 1857.a. kui Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) hakkas välja andma ajalehte “Perno Postimees”
annaabi.ee 
