2. Span Kaarelaius 3. Among Hulgas 4. Volume Kogus 5. Traffic Liiklus 6. Bonds Võlakirjad 7. Grants Toetused 8. Contemporary Kaasaegne 9. Landscape Maastik 10. Define Määratlema 11. Acclaimed Pälvinud 12. Magnificent Suurepärane 13. Enduring Püsiv 14. Exhibition Näitus 15. Principles Põhimõtted 16. Suspension Vedrustus 17. Sparked Tekitanud 18. Bascule Estakaad 19. Associate Liitlane 20. renowned Kuulus 21. Unprecedented Enneolematu 22. Bidders Pakkujad 23. Consolidation Ühendamine 24. Industry Tööstus 25. Competitors Võistlejad 26. Estimately Hinnanguliselt 27. Strands Tegevusvaldkond 28. Engineer Insener 29. Incorporated Asutatud 30. Respectively Vastavalt 31. Basis Alus 32. Manufactured Valmistatud 33. Unbreakable Purunematu 34. Loops Silmused 35
Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aastal. Ei olnud siis koolivormi ega ka toitlustamist koolis.Igaüks kandis oma parimaid ja puhtaid riideid (kui neid oli!).Koolikotiks oli Saksa sõjaväe seljakott, mille peal oli karvane vasikanahkne kate
Gooti stiil Gootika (12.-16.saj.) on teine stiil, mis järgneb romaani stiilile. Gootika tunnuseks on teravkaar. Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioo võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornamest arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Toolid olid suured, rasked, sirged ja ebamugavad. Lauad erinevates vormides. Kõige iseloomulikum omadus lihtsad, ristkülikukujulised lahtikäiva kaanega estakaad- lauad. Ilmet andsid raud-detailid, ornamendid, nikerdekoor, loodusest võetud motiivid, painutatud okstest tehtud kujundid. Kasutati krohvi ja puu kooslust. Tammepuidust pingid olid kõige hinnalisemad. 5 Renessanss Renessanss (14.-16. saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias, ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Renessansi ajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud
Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli nüüd neid jaamahoone ees seitse. Veduritele kütuse andmist hakkas kergendama estakaad. Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile. Türil võtsid uue veduri vastu orkestrihelid. Rong oli varustatud uusimate seadmetega, maksimaalne kiirus 40 km tunnis (proovisõidul kuni 55 km), veojõud 260 t senise kuni 200 t vastu. Viljandi Tallinna vahelisi sõiduaegu: 1920 auruvedur 8 t 45 min
kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m. 28) Sildade liigitus · Otstarbe järgi maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild
erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m. 28) Sildade liigitus · Otstarbe järgi maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild
korraldamisega mitte seotuid hooneid. Madalama klassi maanteede kaitsevööndisse ei tohi kavandada hooneid sõidutee servast lähemale kui 20 meetrit jäävale alale. Olemasolevate hoonete säilitamine maantee kaitsevööndis vastab projekteerimise erandlikule lähtetasemele ja tuleb põhjendada ning kooskõlastada nagu teiste erandliku projekteerimise lähetaseme järgsete parameetrite rakendamisel. 111. Nimeta rajatised (5)- sild, viadukt, estakaad, tunnel, truub 112. Mida peab tagama rajatise projekt lahendus (vähemalt 5)- sõidukite ohutu ja sujuva lliikluse ning rajatise töökindluse, pikaealisuse ja pideva kasutamise; kevadisel suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise; laevatataval jõel laevade ohutu läbilaskmise silla alt; materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise; teedevõrgu arengu ja loodushoiu nõuete arvestamise. 113
Muruseeme on pihustatud kihis kinni ja voolavad pinnaveed ei uhu sega pinnaselt ära. 112. Maante-äärne hoonestus Kiirtee, I ja II klassi maantee kaitsevööndisse ei tohi kavandada maanteeliikluse korraldamisega mitte seotud hooneid. Madalama klassi maanteede kaitsevööndisse ei tohi kavandada hooneid sõidutee servast lähemale kui 20 m jäävale alale. 113. Nimeta rajatised (5) Sild, viadukt, estakaad, tunnel, truup 114. Mida peab tagama rajatise projekt lahendus (vähemalt 5) 1) Sõidukite ohutu ja sujuva liikluse ning rajatiste töökindluse; 2) kevadise suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise; 3)laevatataval jõel laevade ohutu läbilaskumise silla alt; 4) materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise; 5) teedevõrgu arengu ja loodushoiu nõuete arvestamise; 115. Sildade jaotus suuruse järgi, lisa pikkused (3)
laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. Koos autotranspordi arenguga pärast Esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega estakaad. Kuna veokite kandevõime oli kuni sajandi keskpaigani suhteliselt väike, ei täheldatud autotransporti teenindavate ladude arengut. Olukord muutus pärast Teist maailmasõda, kui hakati tootma suure kandevõimega veo- autosid, mis olid suutelised vedama koos haagisega kümneid tonne kaupu. Autotranspordist sai tänu kandevõime suurenemisele ja paindlikule ,,ukselt uksele" teenindamisele tõsine konkurent raudteevedudele
suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega estakaad. Kuna veokite kandevõime oli kuni sajandi keskpaigani suhteliselt väike, ei täheldatud autotransporti teenindavate ladude arengut. Olukord muutus pärast Teist maailmasõda, kui hakati tootma suure kandevõimega veo- autosid, mis olid suutelised vedama koos haagisega kümneid tonne kaupu. Autotranspordist sai