paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Kuid Frollo armub lootusetult Esmeraldasse. Tema kõik mõtted on Esmeraldast ja see ajab ta segadusse. Ta otsustab, et peab võitma Esmeralda südame, või abielluma temaga, kuid Esmeralda armastab vaid Phoebust. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" on mitme traagilise armastusega romaan, mis on kurva lõpuga. Teoses kirjeldatakse Esmeralda, Quasimodo ja Frollo armastuste traagilisust, mis lõppeb kurvalt selle tõttu, et ei teki ühtegi vastuarmastust
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all
Seetõttu valiksin oma lemmiktegelaseks justnimelt tema. Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi. Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem surra, kui et keegi teine ta endale saaks. Tema nimetas seda armastuseks, mina isekuseks ja kinnisideeks. Kapten Phoebos, kena ja haritud noormees, tundus meeldiva tegelasena, kuid ka tema osutus külmaks ja isekaks. Mõlemaid aga ootas ees tume tulevik- Frollo sai surma ning Phoebus abiellus, ning nagu autor mainis, oli see tema jaoks tõeline kannatus.
Välimus on tal lummav ning seega on tal lihtne panna mehi endasse armuma. Ajast aega on suhetes ja armastuses olnud palju armukadedust, tülisid ja tehtud julmi veretöid. Victor Huga teoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" kaunitar Esmeralda on tänavatantsijatar, kellesse on armunud neli meest. Üheks neist on Quasimodo, kelle pihta visatakse halbu pilke, tema küüru ja koleda väljanägemise tõttu, siiski ta hoolib rohkem Esmeraldast, kui iseenda elust. Quasimodo on sisimas vapper ja õilas mees, kuid naiste ja armastusega on tal raskusi. Teised armunud on, aga omakasupüüdlikud. Raamatu lõpus on näha südamlikku armastust, kui Quasimodo Esmeralda juurde alla keldrisse jookseb, mida kaitsevad valvurid ning haarab naise embusesse. Hiljem leiti sealt kallistamise asendis olevad kahe inimese luud. Elus ei osata hinnata inimese sisemust, tema headust ja häid omadusi
ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Kuid Frollo armub lootusetult Esmeraldasse. Tema kõik mõtted on Esmeraldast ja see ajab ta segadusse. Ta otsustab, et peab võitma Esmeralda südame, või abielluma temaga, kuid Esmeralda armastab vaid Phoebust. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Raamat „Jumalaema kirik Pariisis“ on mitme traagilise armastusega romaan, mis on kurva lõpuga. Teoses kirjeldatakse Esmeralda, Quasimodo ja Frollo armastuste traagilisust, mis lõppeb kurvalt selle tõttu, et ei teki ühtegi vastuarmastust
inimene, vähemalt ei soovinud ta kellelegi otseselt halba, selline tühi tegelane. Kõige tähtsam tema elus oli tema ise. Kas tema elus oligi äga traagikat? Halbadest olukordadest aitas teda välja tema sõnaseadmisoskus. Phoebus oli omakasupüüdlik eneseimetleja, manipuleerija kes oskas inimesi enda ümber väga hästi ära kasutada. Oma kena välimusega ja ilusate sõnadega, millel ei olnud sisulist tagamõtet pani ta Esmeralda endasse armuma. Samas ei hoolinud ta Esmeraldast karvavõrdki, tema eesmärk oli oma ihasid rahuldada. Phoebus oli kergemeelne meesterahvas, kes armastas pidutseda ja viibida kaunite naiste seltskonnas. Ta oli täielik vastand Quasimodole väliselt ilus kuid hingelt tühi ja mõttetu. Romaanis ilmneb kaks omavahel tihedalt põimunud sisulist joont: üheks oleks melodramaatiline armujoon, kus ühe naise saatusse tungib neli meest, igaüks erineva suhutmisega; teiseks- sündmustikuta kultuuriromaan, ehituskunsti kivine eepos keskaegse
Ta oskas inimestega viisakalt rääkida. 4. Tegelaskuju hindamine: Esmeralda oli väga emotsionaalne. Ta ei saanud tihti aru mis temega toimub ja kus ta on. Ta kaitses alati Quasimodot ega põlganud teda. Kui Quasimodot peksti andis Esmeralda talle vett. 5. Tegelasele antud hinnangud: Autor on pannud Esmeraldale hinnagu, et ta on naine kellesse kõik armuvad tahesttahtmata ja ta on mustalneiu. Kes on nagu ees mainitudgi juba väga hooliv. Ta on teinud Esmeraldast teose tähtsaima tegelase. Minu hinnang: Minu meelest oli Esmeralda osa väga hea. See sobis sinna teosesse kuidagi. See kuidas ta Quasimodot aitas ja oli hooliv. Ja kuidas ta kõigile rõõmu valmistas oma tantsuga, mida ta tegi koos oma kitsega. See oli kurb kui ta lõpus võlla tõmmati, aga ta saatus pidigi nii minema ja midagi muud ei saanud teha. 5. Süzee See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajand Pariisis. Oskuslikult
Hiljem sellel kuul, Jehan Frollo saab aru et tal ei ole enam raha ja otsustab vennalt abi küsida, et midagi süüa saada. Ta on kindel, et saab peapesu kuid ei mingit raha. Preester ütleb, et Claude on oma kongis ja ta haarab võimalusest näha oma venna salajast peidupaika. Claude ei kuule venna sisenemist ja too hakkab luurama. Claude pomiseb omaette kreeka, ladina ja heebrea keeles ning püüab mitte mõelda Esmeraldast. Jehan sulgeb ukse ja teeskleb, et just sisenes venna kongi. Ta palub raha kuid ei saa seda, väites et on häbistatud venna tegudest õppimise asemel. Jehan püüab valetada, et on õppinud, aga Claude'i partner siseneb ja Jehan on sunnitud end peitma, kuid enne nõuab vennalt raha. Isand Jacques Charmolue siseneb ja nad arutavad alkeemia seadusi ja kuidas valgust kullaks muuta. Jacque paneb tähele, et Claude ei keskendu ja vaatab hoopis kuidas kärbes ämblikuvõrku kinni jääb
Hiljem sellel kuul, Jehan Frollo saab aru et tal ei ole enam raha ja otsustab vennalt abi küsida, et midagi süüa saada. Ta on kindel, et saab peapesu kuid ei mingit raha. Preester ütleb, et Claude on oma kongis ja ta haarab võimalusest näha oma venna salajast peidupaika. Claude ei kuule venna sisenemist ja too hakkab luurama. Claude pomiseb omaette kreeka, ladina ja heebrea keeles ning püüab mitte mõelda Esmeraldast. Jehan sulgeb ukse ja teeskleb, et just sisenes venna kongi. Ta palub raha kuid ei saa seda, väites et on häbistatud venna tegudest õppimise asemel. Jehan püüab valetada, et on õppinud, aga Claude'i partner siseneb ja Jehan on sunnitud end peitma, kuid enne nõuab vennalt raha. Isand Jacques Charmolue siseneb ja nad arutavad alkeemia seadusi ja kuidas valgust kullaks muuta. Jacque paneb tähele, et Claude ei keskendu ja vaatab hoopis kuidas kärbes ämblikuvõrku kinni jääb
annaabi.ee 
