Kuid milles siiski seisneb romaani ,,jumalaema kirik pariisis" armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses.
Ta oli preester. 4. Mis ametit pidas Quasimodo? Ta oli jumalaema kirikus kellalööja. 5. Miks jäi Quasimodo kurdiks? Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud. 6. Miks oli Quasimodo Claude Frollo kõige kuulekam teener? Sest ta oli ainuke inimene kes teda kaitses. Claude Frollo oli talle pere eest. 7. Kelleks valiti Quasimodo rahva poolt? Quasimodo sai narride kuningaks. 8. Mida tähendas Esmeralda nimi? 9. Kes esines alati koos Esmeraldaga? Kits. 10. Kuidas oli Esmeralda tegelik ema pandud nimi? Agnes. 11. Miks Esmeralda ei elanud koos oma emaga,kuigi ema teda väga armastas? Sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastanud ning ise ülesse kasvatanud. 12. Keda neljast mehest Esmeralda armastas? Phoebust. 13. Miks Esmeralda abiellus Gringoinega? Ta sai aru, et see mees oli see sama mees kes teda jälitanud oli. 14. Mitu aastat ta pidi abielus olema? 4 aastat. 15
üle,kes teda näevad.Tema kehastatud ilu on keskupunktiks,milel ümber tegelased koonduvad ja mis neid seob.Oma olemuselt võib teda pidada sugulaseks Shakespeare`i Ophelia ja Goethe Margaretega,kuid ta on neist romantilisem,täis naiivsust ja graatsiat nagu tõeline idealiseeritud looduslaps. Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodo prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu teener.Ta on meeldejääv,huvitav ja iselaadne tegelane,kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne.Ta kehastab hästi kontrastidel põhinevat groteski,Mida Hugo varakult pidas kirjandusteose dramaatilise dünaamika allikaks.Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Pierre Gringoire-reaalselt eksisteerinud kirjanik.Tema kirjutatud müsteeriumist(keskaegne piibliaineline etendus)saab kogu tegevus alguse. Claude Frollo-Jumalaema kiriku ülemdiakon,kes on negatiivne inimene-ta on sünge,armutu,kuri ja tihti arg
uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Peale raamatu lugemist tundus lõpp traagiline, sest õnnetud armastajad surevad kõik üksteise järel vastuarmastust leidmata. Ning on kahju, et tegelased surma said. Lähtudes sellest, kuidas nö. pahad surma said, oli lõpp isegi õiglane. Minu meelest oli õnnelik lõpp kitsel, sest ta ei pidanud Esmeraldat taga igatsema ega leinama (kuigi südames oli ta Esmeraldaga), hiljem tema eest hoolitses Pierre Gringoire, kes teda toetas. Kasutatud materjal Victor Hugo romaan "Jumalaema kirik Pariisis" http://www.miksike.ee/docs/referaadid/romantism_siimkornel.htm http://epl.ee/artikkel.php?ID=194992
Esmeralda jookseb ära ja Phoebus järgneb talle. Frollo oli oma salajases kongis kuni kuulis Esmeralda tamburiini. Ta kiirustab kiriku põhjatorni ja keskendub tantsivale mustlasele. Kui ta märkab, et ka Quasimodo teda jälgib, kirustav ta alla väljakule et naine leida. Sinna jõudes on ta kadunud. Ta näeb ainult Pierre Gringoire't. Ta järgneb Frollole kirikusse. Frollo tahab teda kus ta kaks kuud oli ja miks ta mustlasega koos on. Ta räägib oma abielust Esmeraldaga ja selgitab, et naine jääb vooruslikuks kuni leiab oma vanemad. Frollot ei huvita teised hulkurid ja nõuab kõike Esmeralda kohta. Gringoire räägib, et ta tuli Egiptusest ja ta kits oskab kokku panna sõna ,,Phoebus". Kumbki ei saa sellest aru. Gringoire paneb Frollo piinlikusse olukorda, kui küsib miks too kõike teada tahab ja nende teed läksid lahku. Hiljem sellel kuul, Jehan Frollo saab aru et tal ei ole enam raha ja otsustab vennalt abi küsida, et midagi süüa saada
kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani „jumalaema kirik pariisis“ armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses.
Esmeralda jookseb ära ja Phoebus järgneb talle. Frollo oli oma salajases kongis kuni kuulis Esmeralda tamburiini. Ta kiirustab kiriku põhjatorni ja keskendub tantsivale mustlasele. Kui ta märkab, et ka Quasimodo teda jälgib, kirustav ta alla väljakule et naine leida. Sinna jõudes on ta kadunud. Ta näeb ainult Pierre Gringoire't. Ta järgneb Frollole kirikusse. Frollo tahab teda kus ta kaks kuud oli ja miks ta mustlasega koos on. Ta räägib oma abielust Esmeraldaga ja selgitab, et naine jääb vooruslikuks kuni leiab oma vanemad. Frollot ei huvita teised hulkurid ja nõuab kõike Esmeralda kohta. Gringoire räägib, et ta tuli Egiptusest ja ta kits oskab kokku panna sõna ,,Phoebus". Kumbki ei saa sellest aru. Gringoire paneb Frollo piinlikusse olukorda, kui küsib miks too kõike teada tahab ja nende teed läksid lahku. Hiljem sellel kuul, Jehan Frollo saab aru et tal ei ole enam raha ja otsustab vennalt abi küsida, et midagi süüa saada
Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade omadussõnadega: ilus, õrn, kaastundlik, armastusväärne, naiivne. Samas võib ka headus hukutav olla, kui seda on korraga nii palju ühes isikus. Võib juhtuda, et üdini hea inimene ei oska halba enda ümber ära tunda ja see võib talle endale lõpuks saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Esmeraldaga, ta hukkus oma naiivsuse tulemusel, oli usaldav ja annastsalgav ja ei osanud näha reeturlikkust enda ümber. Quasimodo oli minu arvates armas tegelane. Olgugi, et kole ja kohati ka kuri ning ettearvamatu, oli tal siiski hea süda. Ka Esmeraldal oli hea süda ja ta oli puhtuse ning headuse kehastus, kuid koos oma naiivsusega muutus see imalaks. Quasimodo seevastu oli nagu tasakaalustatud, oma koleda välimuse tõttu leidis ta minu kaastunde ja tänu oma
naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu. Ilu on võluvahend mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle, kes teda näevad. Samas on Esmeralda passiivne tegelane, ega juhi tegevust. Quasimodo on jumalaema kiriku kellamees, kelle prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu treener. Ta on meeldejääv, huvitav ja iselaadne tegelane, kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne. Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud negatiivne alatoon. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama
Kõigest muust on nad huvitatud, olgu see Clopin Trouillefou, kardinal, Coppenole, Quasimodo või kurat ise, ainult neitsist Mariast mitte! Oleksin ma seda teadnud, ma teile pärdikuile oleksin mariasid näidanud! Tulen siia, et kuulajate nägusid vaadata, näen aga ainult selgi! Olla poeet ja sattuda apteekri ossa! ütleme, et Homeros on kreeka külasid mööda kerjamas käinud ja Ovidius Naso moskvalaste juures pagulasena surnud! * Aga kurat mind võtku, kui majaipaksin, mida nad oma Esmeraldaga mõtlevad! Mis sõna see on? Vist midagi mustlase keeli.» TEINE RAAMAT 2 9 I. VIHMA KAEST RÄÄSTA ALLA Jaanuaris tuleb öö kaunis vara. Tänavad olid juba pimedad, kui Gringoire Paleest välja tuli. See pimedus meeldis talle. Ta ihaldas jõuda kuhugi hämarasse, tühja tänavasse, et seal segamatult järele mõelda ja siis filosoofina poeedi haavadele palsamit panna. Filosoofia oligi talle ainsaks paopaigaks, sest öökorterit tal polnud. Pärast näidendi hiilgavat
Romaanid: „Hüljatud“, „Mees, kes naerab“, „Jumalaema kirik Pariisis“. „Hüljatud“ – endine sunnitööline Jean Valjean saab headuse osaliseks ja hakkab maailma muutma. „Jumalaema kirik Pariisis“ – kole ja küürakas Quasimodo valitakse narride kuningaks. Ta on kiriku kellamees, leidlaps, kes jäeti koleduse pärast kiriku ukse taha. Kellade kuminast on ta kurdiks jäänud. Suure südamega ülemdiakon Frollo kasvatas ta üles, kuid mehel tekkis kinnisidee mustlasneiu Esmeraldaga. Esmeralda oli tõmmu 15-aastane kaunitar, kes tegelikult polnud mustlane, vaid varastatud laps (oli müüt, et mustlased varastavad ilusaid lapsi). Esines koos kitsekesega. Neljas tegelane on ohvitser Phoebus. Intriig: Frollo oli eeskujulik ja pühendus usule, ent pauh! armus Esmeraldasse. Kahjuks ühepoolne armastus, kuid seda hullem, sest Frollo tahab neiut röövida. Keelatud tung. Rööv ei õnnestu, sest Phoebus tuleb appi. Esmeralda armub kaunisse mundriga Phoebusesse
annaabi.ee 
