Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut vahetult ohustavaks kriisiks, kui sellele õigeaegselt ja adekvaatselt ei reageerita · Sõjaline rünnak Sõjaline kaitse · Majanduslik surve ? · Rahvusvaheline poliitiline surve ? · Propaganda ? · Küberrünnakud ? · Sisevastuolude õhutamine ? Kaitsepoliitika kaks sammast: · ühelt poolt liitlassuhete tugevus ja
Lokaalne sõda võib teatud põhjustel areneda regionaalseks või suureskaalaliseks sõjaks. Regionaalset sõda sõnastakse kui teatud regiooni riigi või riikide sõjavägede konflikti, kus kuulutatakse vaenuriikides välja sõjaolukord. Konflikti võivad olla kaasatud ka sõjaliste liitude abiväed. Regionaalne sõda hõlmab endas maa-, õhu- ja meresõda, lokaalse sõja puhul võivad mõned komponendid puududa. Tuumarelvade olemasolul võib konflikt vaenupoolte vahel eskaleeruda tuuma sõjaks. Suuremõõtmelise sõja all peetakse silmas olukorda, kus vaenupoolteks on suured sõjalised liidud või maailma võimsaimad riigid. Vaenupooled kuulutavad välja üldmobilisatsiooni ning relvastatud konfliktidest ei jääks ükski maailma regioon puutumata. Suuremõõtmelist sõda võib defineerida maailmasõjana.4 3 http://merln.ndu.edu/whitepapers/Russia2010_English.pdf (11.02.13) 4 http://eng.mil.ru/en/mission/tasks.htm (11.02.13) 2
2)Konflikti tajumine ja personaliseerimine – Kui eelnevas punktis esitatud tingimused tekitasid frustratsiooni, siis konfliktne vastandumine kujuneb välja sellel staadiumil. Konflikt kujuneb välja alles siis kui mõlemad pooled tunnetavad vastuolu. 3)Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel inimestel nende eesmärke saavutamast. Konflikt võib ka näiteks püsida tükk aega madalal tasemel ja siis ootamatult eskaleeruda 4)Konflikti tagajärjed. SUHTLEMISEL PÕHINEV KONFLIKTIDE LAHENDAMINE 1) vältimine – toimub siis, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamuseks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides 2) võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist.Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu 3) kohandamine – toimub siis, kui lastakse domineerida teise poole soovidel ning huvidel, et säilitada näiline harmoonia
Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist. Konflikti suhtumisel on võimalik välja tuua kaheksa destruktiivset ja neli konstruktiivset viisi. Destruktiivsed suhtumise viisid on: 1. harmoonia on normaalne ja konflikt on ebanormaalne 2. konflikt ja eriarvamus on sama asi 3. konflikt on haiglase hingeelu tulemus 4. konflikti lahendamist raskendab sildistamine 5. konflikt ei tohiks mingil juhul eskaleeruda, kaasates suuremat hulka inimesi ja puudutades üha rohkem küsimusi 6. konfliktiga tegelemine peab olema igati viisakas ja hästi korraldatud 7. viha ja vaen loovad konflikti emotsionaalse fooni 8. on vaid üks õige moodus konflikte lahendada Konstruktiivsed suhtumise viisid on: 1. konflikt on vältimatu, see on osa elust 2. konflikt aitab kaasa arengule ja sisuliste probleemide lahendamisele 3. konfliktid liidavad inimesi ja selgitavad tegevuse eesmärke 4
kasulikum lahendada märkide tasandil. Karude püstitõusmisel ikooniline ja indeksiaalne seos sellega, milline võiks olla nende võimekus. Mõnda ritualiseeritud etappi vahele jätta ei saa. Metskitsedel on väga oluline, et enne võitlust peavad nende sarved saavutama kontakti, ta ei saa enne hästi rünnata, kui tal on kontakt ja vastusurve teise osapoolega (nt kui metskits läheneb inimesele, siis ei tohi võtta sarvedest kinni, sest siis ei ole vajalikku kontakti ja olukord ei saa eskaleeruda). Võimekuse ja motivatsiooni erinevus – nt loomal, kes kaitseb oma kodu või ressurssi, võib motivatsioon olla palju suurem kui sisserändajal. Motivatsioonist annavad lõhnaained väga hästi aimdust. Vanemate ja järeltulijate kommunikatsioon võib alata juba enne sündi, nt lammastel võib loode kommunikeeruda emaga, nt mäletsemine on loote jaoks rahustav, väliskeskkonnas olevad teravad helid tõstavad loote pulssi.
- muudab seisukohad (hinnangud, taotlused, hoiakud) jäigaks - sunnib osalejad vastandlikele positsioonidele, nii et ollakse sallimatu, tõrjuv, ägedameelne, oma seisukohtadesse klammerduv - suurendab erimeelsusi, lahkarvamusi, kisub lõhe suuremaks veelgi - kahandab sarnast, väärtushinnangute ja huvide ühisala - teise poole seisukohti asutakse vaagima ülivalvsalt - ähvardab süveneda, eskaleeruda - võib esile tuua ohtlikult destruktiivseid taotlusi: vastane elimineerida, hävitada Mis määrab konflikti lahendatavuse? 1. panuse suurus 2. väärtuste vastandlikkus/lähedus 3. probleemi jaotatavus allosadeks 4. osapoole sõltuvuse laad 5. võimalus saavutada topeltvõit või emma-kumma võit 6. osapoolte edaspidi jätkuv suhe 7. osapoolte kuuluvus ühte gruppi, struktuuri... 8. kolmanda osapoole (vahendaja) olemasolu
3) Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel inimestel nende eesmärke saavutamast. Tegevused peavad olema tahtlikud. Seetõttu muutub konflikt aga avatuks. Avaliku konflikti puhul on aga tegemist väga suure hulga käitumistega, alates kaudsete ja hästikontrollitud tegevustega ja lõpetades otseste, agressiivsete ja vaenulike võitlustega. Konflikt võib ka näiteks püsida tükk aega madalal tasemel ja siis ootamatult eskaleeruda. Kui aga konflikt on avatud, siis püütakse leida meetodeid kuidas vältida selle eskaleerumist. (laienemist) 4) Konflikti tagajärjed – Konfliktil võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Kuigi enamusele inimestest meeldiks hoiduda konfliktist, oleks siiski kasulikum hoida konflikt sündsuse piires ja püüda teda lahendada: *Positiivsed tagajärjed – paljud muutused sõltuvad konfliktidest. Konfliktil on
Juhul kui kiirabibrigaad/-brigaadid on kaasatud politseioperatsiooni (nt pantvangikriis, rahutused jne), tuleb olla valmis sündmuse pikemaks kestuseks (sellised operatsioonid võivad kesta tunde või isegi päevi). Pikemaajalise kestusega operatsioonidesse on mõistlik kaasata kiirabibrigaadid väljaspool igapäevavõimekust (brigaadid, kes reageerivad väljakutsetele). Tuleb arvestada asjaoluga, et algselt rahulikuna tunduv vägivallaohtlik sündmus võib alati eskaleeruda ja muutuda vägivaldseks. Seetõttu on sellistel juhtudel mõistlik kohe kaasata politsei. Politseioperatsiooni kaasamisel tuleb kiirabil alati arvestada võimaliku tulevahetuse ohuga (tulevahetus politsei ja kurjategijate vahel). Seetõttu tuleb jääda sündmuskohast piisavalt kaugele ning temale määratud asukohast või turvaalast tohib kiirabibrigaad lahkuda ainult politsei loal. Juhul kui kiirabibrigaad satub tulevahetusele liiga lähedale (nt kurjategijate
annaabi.ee 
