Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"esitusvormi" - 10 õppematerjali

Arvutivõrgud
10
odt

Arvutivõrgud

...................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja

Informaatika → Arvutivõrgud
112 allalaadimist
Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt
12
doc

Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

kui   0 . Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab. Info edastatakse signaalide vahendusel materiaalse kandja kaudu. Igasugune info võib olla õige või väär. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks infoks nimetatakse infot tuleviku kohta – sündmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta. X t  PX . (1.11) Info esitusvormi, näiteks teadet Xt , nimetatakse koodiks. Teadete moodustamist vastava teisenduse teel nimetatakse kodeerimiseks. Teadete asendamist mingile teisele operaatorile vastava teatega nimetatakse samuti kodeerimiseks (ümberkodeerimiseks). Kui mingi variant toimub tõenäosusega 1, siis H=0. Järelikult suurus H näitab ka sündmuse esialgset määramatust ja seda nimetatakse juhusliku sündmuse entroopiaks. Entroopia H kohta kehtib võrratus 0  H  log 2 N .

Energeetika → Energia ja keskkond
27 allalaadimist
Multimeedium- ja Salvestusseadmed
16
docx

Multimeedium- ja Salvestusseadmed

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Mis on multimeedium? Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi

Informaatika → Arvutigraafika
129 allalaadimist
Spikker elektroonika eksamiks
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga. 21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory ­ püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26

Elektroonika → Elektroonika
468 allalaadimist
Eesti rahvamuusika
13
doc

Eesti rahvamuusika

pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida. Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes

Muusika → Muusikaajalugu
99 allalaadimist
Arvutivõrkude Referaat
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine ­ Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel

Informaatika → Arvutivõrgud
90 allalaadimist
Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme
28
doc

Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.

sest kui Sokratesel õigus oleks, tõotaks ta õpetada midagi sellist, mida õpetada ei ole võimalik, ja võtab selle eest veel tasugi. Järelikult on Pratagoras siin vajaduse ees oma tegevust õigustada. Protagoras küsib kuulajaskonnalt algatuseks, kas nad eelistavad müüdi või logos`e vormis vastust. Müüt ei tähenda siin aga enam mitte algset arhailist müüti, vaid teoreetilise õpetuse populaarset esitusvormi. Müütilised kujutlused olid tavateadvusele tuttavad kujutlused, mistõttu neid kasutades oli kergem tavalise kuulajani jõuda. Sisu aga, mille Protagoras sellesse vormi asetab, on filosoofiline, logos`lik. Algne valik langebki müüdi-vormi kasuks ja Protagoras jutustab ühe loomismüüdi. Selles on kõne all elusolendite kujunemislugu. Elusolendid olevat algselt loodud paljaste ja kaitsetutena neid ohustavate välistingimuste vastu. Peajumal Zeus tegi

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
TURUNDUSE ALUSED
120
docx

TURUNDUSE ALUSED

Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta. Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis, kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 32 Esitusvormi järgi tuntakse järgmisi kaubamärke: 1) sõnamärgid - General Electric, Philips; 2) kujutuslikud kaubamärgid – inim- ja loomafiguurid, ornamendid jm.; 3) kombineeritud kaubamärgid – sõna- ja kujutismärgi kombinatsioon. BMW märk on stiliseeritud propeller, sinine värv näitab taevast. Volvo tähendab ladina keeles „ma veeren“, noolega ring on terase tähis ja see oli Rootsi tuntuim tööstusharu enne IKEA tulekut. Audi tähendab ladina keeles „kuula“

Majandus → Turunduse alused
130 allalaadimist
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

t impulsi olemasolu võib lugeda signaaliks 1 ning selle puudumise signaaliks 0. Kahe impulsiga opereerides saab edastada 22 = 4 bitti infot jne. Mitmebitiseid impulsisignaale saab kodeerida kahendarvude koodiga ning neid nimetatakse arvsignaalideks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8-, 10-, 12- või 16-bitiseid arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine sellekohase reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks. Arvsignaale moodustatakse kodeerimisega. Eri arvusüsteemidele vastavad erinevad koodid. Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt kahendsüsteemi, kuid ka kaheksand- ja kuueteist- kümnendsüsteemi. Kõiki arvusüsteeme võib jaotada positsioonilisteks süsteemideks ning

Tehnika → Tehnikalugu
57 allalaadimist
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kogukonna Ministeeriumi juhitava MINERVA-projekti kvaliteeditöörühm. Loodud töövahendid, põhimõtted ja juhised võimaldavad saavutada kultuurialastele veebisaitidele kohase kvaliteeditaseme. Valloonia muuseumide portaal ehitati üles Brüsseli kvaliteediraamistiku alusel (www.lesmuseesenwallonie.be). www.cfwb.be ­ Belgia prantsuse kogukonna veebisait, mis tutvustab Brüsseli kvaliteediraamistikku ja kus püütakse võimalikult palju kasutada lihtsat esitusvormi (nn "süzeetahvlit"). http://www.cfwb.be/qualite-bruxelles/ 114 Valloonia piirkonna e-valitsuse projekt "Wall-on-line" See on juhendav veebiallikas Valloonia veebisaitide kvaliteedi ja juurdepääsetavuse tagamiseks, sisaldades ühe olulise osana puuetega inimeste juurdepääsu veebisaitidele. http://egov.wallonie.be/guideweb/ http://egov.wallonie.be/accessibilite/ NB

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun