Muidugi oli tegu uudse kuuega, kahtlemata hea kaveriga. · Ivo Linna Kaunis, sensuaalne ning vägagi nauditav esitus. Omamoodi nostalgiline ning teinekord ikka tuttavalt kõrvus helisev meloodia just sellel kujul, nagu seda on Linna esitanud. Veel viivuks jää · Helgi Sallo Esitajal on väga hea hääl andmaks edasi sensuaalsust ning ka õrna hellust. Ütleksin võib-olla liiga julgesti, aga Valgre laulud on mõeldud ennekõike mehe esitusse. Miks? Nimelt väga lihtsal põhjusel Naisterahvas ei edasta lugu mitte üldsegi nii efektselt ja nauditavat kui mees. Eriti kui on veel tegu looga Eesti keeles. · Ivo Linna Ääretult nauditav on kuulata Linna esitust antud lool. Kaasakiskuv, unistama panev ja samas väga peenetundelise ja voolava romantikaga läbipõimunud esitus. Esitaja usub loo sõnumisse ning annab seda ka vastavalt edasi. Ma loodan, et saan sellest üle
Kontserdiarvustus Käisin, 6. märtsil 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kontserdisarja Meistrite Akadeemia raames, kuulamas kontserti, mille solistideks olid Andreas Lend tsellol ning Maarit Saarmäe klaveril. Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni ,,Sonaat tsellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A-duur op 69". Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tsello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega
Näiteks kasutati viiulil mängides ka näppudega keelte tõmbamist selleks, et tekiks heli. Klaveril saadeti ainult osasid etteasteid. Esinejate seas oli nii nooremaid kui ka vanemaid õpilasi. See muutis kontserdi põnevamaks, kuna võis kuulda, et noorematel oli samasugune pilli käsitsemine tase nagu ka vanematel. Enim jäi mulle meelde Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Hains Tooming, kes käsitses viiulit minu arvates kõige paremini. Oli näha, et noormees elas väga oma esitusse sisse ning mängis kogu hingega. Väga raske on otsest lemmikut valida, sest kõik esitlused olid omamoodi erilised ning meeldejäävad. Kuid üks kõige meeldejäävamaid laule oli minu jaoks J. S. Bach’i teos „Loure ja Gavotte“. Tegu on klassikalises stiilis teosega. Esituse tase oli väga hea, tehnika oli veatu. Antud teos haaras mind endasse ning viis minu mõtted tagasi lapsepõlve. See tõi minus kohati kurbe emotsioone, kuid samas meenutas ka häid aegu. Antud teos sobis
koos ühtse tervikliku koorina. Küll aga nagu kirikumuusikale enamjaolt tavapärane, oli ka nendes teostes laul ladinakeelne ning aru ei olnud midagi saada. See muutiski antud kontserdi minu jaoks veidi tüütuks. Ootasin kogu aeg, et vokaalne osa läbi saaks ning pillid jälle ilma koorita mängima hakkaksid. Oleks olnud tekstid näiteks eestikeelsed, siis oleks see kontsert tervikuna mulle rohkem meeldinud. Kuna esitusse kuulus just nimelt kirikumuusika, siis oli väga õige see kontsert korraldadagi kirikus. See tekitas selle õige õhkkonna selle muusika jaoks. Kui see kontsert oleks korraldatud näiteks kuskil Estonia kontserdisaalis, ei oleks seal sellist tunnet tulnud ning väga palju oleks puudu jäänud.
vaheldus mitmeidki kordi ning terve selle aja oli seda väga huvitav kuulata. Teos lõppes justkui ehmatusega, sest see oli väga järsk ning ootamatu. Ilmselt meeldis teos kogu rahvale väga, sest lõpus kõik tõusid püsti ning plaksutasid kõigest jõust. Järgnevalt tulid lavale rahvariides tütarlapsed, keda dirigeeris Sirje Grauberg ja klaveril saatis Katrin Aesma. Kõik esituses kõlanud lastelaulud on Arvo Pärt pühendanud oma emale. Lastelauludest kuulusid esitusse ,,Mina olen juba suur", ,,Konnad", ,,Lepatriinu laul", ,,Nukul pole nime" ning ,,Koolitee". Laulud olid kõik rütmikad ja lõbusad ning neid kuuldes oli äratundmisrõõm suur. Viimasena tuli lavale spetsiaalselt Arvo Pärdi sünnipäeva pidustuste puhul kokku pandud koor, mis koosnes sajast Järvamaa lastekoori liikmest. Nende hulgas koorid nagu Sirje Graubergi Laulukooli lastekoor Sirjelind ja mudilaskoor Siisike, Paide Ühisgümnaasiumi
RETSENSIOON Klaverimuusika kontsert 11B 2014 Külastasin laupäeval, 18.jaanuaril, kell 12.00, Tallinna Keskraamatukogu suures saalis toimunud Klaverimuusika kontserti. Esinesid Tallinna Muusikakeskkooli õpilased õpetaja Marju Rootsi ja Kersti Sumera klaveriklassist. Esitati oli U. Meriläineni, F.Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle taustaks siiski minoorne
jäi hästi meelde, orkester mängis talle omasel väga heal professionaalsel tasemel. Meloodiast oli ära tunda üliõplaslaul "Gaudeamus igitur", mis oli väga hea sissejuhatus kogu järgnevale kontserdile, kus mängisid vaid noored solistid. -3- Avaloole järgnesid palad tsellole ja viiulile.Enim jäi meelde noore viiuldaja Gina Maria McQuinnessi tohutult emotsionaalne mängustiil.Ta elas oma esitusse täielikult sisse, kõik saalisistujad tajusid, kui väga oli see noor muusik end viiulimängule pühendanud, mängides heatasemeliselt nii nõudlikku repertuaari. Tsellisti etteaste oli samuti hingestatud, muusika kõlas kaunilt ja siiralt, kuid jättis mulle siiski aeglase tempo tõttu veidi veniva mulje.Orkester koos dirigendiga toetas oskuslikult noore tsellisti mängu. Publiku ja ka minu lemmikuks kujunes siiski pianist Mihkel Poll, kelle esitus pani hoolega jälgima-kuulama
Õhtu edenedes muutusid ka lauljad avatuvamaks ning jällegi suutis mind positiivselt üllatada Lauri Pihlap, kes seekord esitas üksinda "You're not alone". Lauri mõjus esinedes veenvalt ja sai suurepäraselt hakkama ka pikkade kõrgete nootidega. Lõpuks ilmus lavale kontserdikorraldaja Dave Benton, kes laulis "Man in the mirror" taustaks ekraanil Dave ise, enda peegelpildiga silmitsi seismas. Laulude möödudes, hakkasin juba närviselt kartma, et esitusse ei tulegi "Black and white'i". Lõpuks minu soov täitus, ning James Werts koos Uku Suvistega (kes muideks oli laulu hip-hopi koha enda peale võtnud ja räppis laulus, ja veel nii hästi!) esitasid maailmakuulsa hiti väga kaasahaaravalt. Lõpulauluks valiti üheskoos esitamiseks "Heal the world", mida tuli laulma ka Dave Bentoni vanem tütar. Aplaus ei tahtnud esinejatele mitte kuidagi vaibuda, ning õhtu superstaarid
nimetatakse? New wave Mida nimetatakse grunge-ks ning milliseid eriliikumisi ühendab muusikas? Grunge (ingl k grungy - must räpane) kujunes välja 1980. aastate lõpus. Tegemist oli 1960. aastate hipiliikumise, 1970. aastate punk rock'i ning heavy metal'i muusikalise sulamiga. Nimeta grunge kultusbänd ja muusik. Kuulsaim bänd oli Nirvana solisti Kurt Cobaini eestvedamisel Disko Disko sündis... sündis USA-s 1950. aastate algul Mida uut tõi disko muusika esitusse? Iseloomusta muusika rütmi, milliseid pille kasutatakse, tekstide sõnum. Diskomuusikat hakati esitama tantsu- ehk diskoklubides mitte elavates esitustes (ansambel ei olnud tingimata vajalik). Samuti hakati diskomuusikat esitama helikandjatelt, mis tagas 1970. aastatel kvaliteetsema kõlapildi. Muusikas on esikohal rütm (oluline tantsitavus), lood on tempokad ja energilised ning 4/4 taktimõõdus. Helipildis on tuntavalt kuulda pillidest basstrummi ja basskitarri
vallutasid linna! Ja nad hävitasid mõõgateraga sootumaks kõik, kes linnas olid, niihästi mehed kui naised, niihästi noored kui vanad, samuti härjad, lambad ja eeslid. (Vana Testament, Joosua 6.1-6.22) 4. Muusikateoreetilistest töödest (Platon, Aristoteles). 5. Noodikirjanäidetest. Paraku on neid väga vähe. Ning nõnda nagu tänapäevasegi noodikirja puhul absoluutselt kõike esitusse puutuvat ei ole võimalik nooti kirja panna. Seega: me ei tea täpselt, kuidas muistne muusika kõlas, võime teha üksnes oletusi. Vanade kultuuride muusika üldiseloomustus: 1. Üleminek küttimiselt-koriluselt põlluharimisele-karjakasvatusele tõi kaasa muutused ka usundis. Vanad kultuurrahvad tunnevad jumalaid. Jumalaid on palju, neil on oma hierarhia. Põllupidajaile on olulisimad just maa, viljakusega seotud jumalad
Tavalisemates hargmikes on lisaks sõnadele kolme tüüpi nimelisi sõlmi: sõnaliik e kategooria, fraasid ja lause (tähistus S). Ka sõlmede vahel on struktuurisuhted, neist olulisim on domineerimissuhe. (Ülevalpool asuvad sõlmed domineerivad alumiste üle, kui nad on omavahel otse ühenduses) Vahetu domineerimine - kõrvuti asetsevate sõlmede suhe (ülemine domineerib alumist). Sõnaliik on iga sõna täähtsaim morfosüntaktiline omadus ja kuulub sõna leksikaalsesse esitusse e kirjesse. Sama sõnaliigi sõnadel on sama distributsioon, nad esinevad samas ümbruses, neid saab üksteisega asendada ja moodustavad seetõttu vormiklassi. Tavalisemad sõnaliigid: substantiiv e nimisõna pronomeen e asesõna numeraal e arvsõna kvantor artikkel adjektiiv e omadussõna adverb e määrsõna verb e tegusõna prepositsioon e eessõna postpositsioon e tagasõna konjunktsioon e sidesõna
Eesmärk väärtustada erinevate maade kultuure, kinnistada õpitut ja luua uusi seoseid erinevate ainete ja kultuuride vahel. Omaloominguline muusika Sellise projekti teostamiseks võib kasutada võimalusel abivahenditena arvutiprogramme, kuid ka tavapärast noteerimisvõimalust. Muusikateos võib olla loodud instrumendile, (instrumentidele), ebatraditsioonilistele ( isevalmistatud vm.) instrumentidele, vokaalile. Kaasata võib omaloomingulise pala (palade) esitusse ka teisi kunstiliike: (kirjandus, kunst, videokunst). Autoril peab olema oma selge visioon, mida antud teosega kuulajatele öelda tahab. Muusikakriitika Ülesandeks on analüüsida näiteks erinevaid muusikastiile, tuua loovaid näiteid muudest kunstivaldkondadest, millega stiilid lõimuvad või kaasata ajaloost põhjuste ja tagajärgede seoseid antud stiilide tekkimisele, olemusele. Samuti võib antud stiilis lisada õpilasepoolseid omaloomingulisi näiteid
annaabi.ee 
