5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi? Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid, lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk?
2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk 5. lõikenurk 6. - esinurk 3. Määra teriku kujundusnurgad. Esinurk nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale
Sablooni kasutamise puuduseks on asjaolu, et iga treitera tüübi jaoks vajatakse eri sablooni. Sellest puudusest vabad on mitmesugust süsteemi nurgamõõtjad, kuid nendega mõõtmiseks kulub rohkem aega kui sabloonide abil. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.2 Spetsiaalne nurgamõõtja treitera teritusnurkade kontrollimiseks Joonisel 5.3.2 kujutatud nurgamõõtjat kasutatakse treitera esinurga kui ka taganurga mõõtmiseks. Ta koosneb malmplaadist 1 ja sambast 2 ning viimasel üles alla liikuvast liugurist 3. Liugurile on kinnitatud plaat 4, millele on kantud jaotused kuni 90°. Plaadile 4 kinnitatud teljel liigub vabalt hoob 5, mille alumine osa kujutab endast kahe 90° nurga all asetseva tahuga nurgamõõtjat. Hoova ülemine ots, millele on kantud märkjoon, libiseb piki plaadi 4 jaotusi.
eemaldamine, kuid puur nõrgeneb. Sellepärast tehakse väikese läbimõõduga puuride spiraalsooned väiksema kaldenurgaga kui suurema läbimõõduga puuridel. Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius
b. Voolav ebakorrapärane laast, c. Kruvispiraali keerduv laast, d. Kruvispiraali keerduv murduv laast, e. Tasapinnalisse spiraali keerduv murduv laast, f. Spiraalsed laastu tükid, g. Ebakorrapärase kujuga tükid, 23. Lõikejõud a. Jõudu, mida on vaja lõigendis purustavate pingete tekitamiseks ja hõõrdejõudude ületamiseks, nim. lõikejõuks. b. Pinna täpsus, kinnitusjõudude määramine, pingi valik. 24. Tera esinurga mõju a. Lõikeriista esinurk mõjutab oluliselt materjalilõikamisel tekkivate jõudude suurust. Suurempositiivne esinurk vähendab materjali purustamiseks vajalikku jõudu 25. Lõikekiiruse mõju a. Lõikekiiruse kasvades suureneb temp., millega kaasneb hõõrdejõudude vähenemine laastu ja tera esipinna vahel. 26. Lõikeriista materjali mõju a. Laastu ja tooriku kontakteeruvate pindadel tekkivate hõõrdejõudude suurus on sõltuv
liainfot. 150. Mis võimaldab määrata laastutekketsooni ulatust? Asjaolu, et materjali plastsel deformeerimisel see kalestub, millele kaasneb kõvadse kasv, võimaldabki määrata laasutekketsooni ulatust. 151. Millest sõltub plastse deformatsiooni levimine alla lõikeserva kujuteldavat trajektoori? Töödeldavast materjalist Lõikereziimist Teriku geomeetriast lõikeserva ümardusraadiusest 152. Mis suurendab plastse deformatsiooni leviala ulatust? Lõikekiiruse ja esinurga vähendamine ning ettenihke suurendamine. 153. Kirjeldage joonist laiemalt. Joonisel on mikrolihv pärast pinna söövitamist. Mikrolihvi söövitamise järele, esile tulev tekstuur (plastsetest nihetest orienteritud struktuur) võimaldab samuti hinnata laastutekketsooni leviala. Söövitamiseks kasutatakse mitmesuguseid happeid. Plastne deformatsioon levib ka allapoole lõikepinda ja töödeldud pinda. Leviala ulatus sõltub töödeldavast materjalist, lõikerezhiimist ja teriku geomeetriast
aursadestusmeetodil (CVD-levinud karbiidermistele mitmekihilise või keraamilise pinde saamiseks) või füüsikalisel aursadestusmeetodil (PVD-levinud TiN pinnetele 2-4µm). 53. Treitera esinurk Esinurgaks nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole ja negatiivne kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. -teravusnurk, -taganurk, - + 54. Elektrokeemiline töötlus Elektrokeemiline töötlus on elektrolüütiline protsess, kus toorikult (anoodilt) eemaldatakse metall elektrokeemilisel teel. Elektrolüüsi ajal tooriku pinnal olevad konarused lahustuvad ja tekib sile, poleeritud pind. Tootlikkus ei sõltu töödeldava materjali kõvadusest. Võimalik on töödelda keerulise geomeetrilise kujuga pindu
vähendab tera ja tooriku vahelist hõõrdumist. Teravusnurgaks (beeta) nimetatakse nurka treitera esitahu ja peatagatahu vahel. Esinurgaks ( gamma) nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole, ja negatiivne, kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. Peale nimetatute eristatakse veel järgmisi treitera nurki: abitaganurk, peanurk plaanis, abinurk plaanis, tipunurk plaanis ja pealõikeserva kaldenurk. Peanurgaks plaanis ( fii ) nimetatakse nurka pealõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Abinurgaks plaanis (fii 1) nimetatakse nurka abilõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Tipunurgaks plaanis (epsilon) nimetatakse nurka, mis moodustub pea- ja abilõikeservade
laastu eemaldamine, kuid puur nõrgeneb. Sellepärast tehakse väikese läbimõõduga puuride spiraalsooned väiksema kaldenurgaga kui suurema läbimõõduga puuridel. Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 00, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puuri geomeetria on esitatud joonisel 124. Lõikeprotsessi elemendid: a puurimisel; b avardamisel joon. 125
annaabi.ee 
