Muinasjuttudes juhtub nii mõndagi, aga elus võib olla nõndagi, et seal juhtub veel palju enamgi sellest sünnibki uus muinasjutt. Eesmärgid: meelitada inimesi taas lugusid jutustama. äratada huvi pärimuste vastu (paikkonna, pere ja isiklikud pärimused, rahvajutud, muinasjutud, muistendid, legendid). Arendada eneseväljendusoskusi ja esinemisjulgust. MUINASJUTTUDE VÕLUJÕUD Muinasjuttude tähtsus laste kasvatamisel. Milline muinasjutt lapsi köidab. Erinevate muinasjuttude analüüsid. Bruno Bettelheim Austria lastepsühholoog Uurinud muinasjuttude tähtsust laste kasvatamisel ja muinasjuttude osa laste tundeelu ja maailmanägemise avardamisel ÜRITUSED 20
maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad sageli edasiseks tiivad. Kohalik ajaleht on kohaliku kultuuri edendaja ning päevakajaliste sündmuste edastaja, meie esmane uudisteallikas. See kannab maakonna/valla/linna tunnusmärke. Samas annab see võimaluse ka kuskile kuuluda ja see on oluline, mõni meist otsib seda ju terve elu. Paljud sündmused ei oma erilist tähtsust riiklikul tasandil, kuid teatud ringkonnas on
ELIKO ROOMET KNT - 21 NÕIDADE ÕHTU Teemapäeva kava Tallinn 2011 1. KAVA ,,Nõidade õhtu" · Sihtgrupp: 10 - 12 aastased noored · Noori rühmas 32 (20 tütarlast ja 12 poisslast) · Kasvatajaid 5 (3 naist ja 2 meest) · Toimumise aeg: teisipäeval 1. mai 2012 · Sissepääs: nõiakostüüm ja luud · Toimumise koht: määramata · Sündmuse eesmärk: 1. Arendada loovust ja käsitöö oskust 2. Arendada esinemisjulgust 3. Arendada koostööoskust 4. Arendada füüsilisi võimeid 5. Anda teadmisi eesti rahvakultuurist ja volbripäeva traditsioonidest · Vastutajad ja läbiviijad: sündmust korraldavad organiseerivad huvijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, noortekeskuse juhataja ja näiteringi juht, lisaks abistavad korraldajaid kasvatajad. · Teadustajaks on näiteringi juht ja huvijuht 1.1 Päevaplaan 8.00 Äratus 9.00 10.00 Hommikusöök
olukordades ilma soovita teise üle võimu saada. 2. Endine kool uuenenud ühiskonnas. (M. Leino) Reguleeriv haridus praegu nagu varem Eesti ühiskond on muutunud mitmeti, kuid koolinormid veel mitte. Tund algab ja lõpeb endiselt õpilaste põstiseismisega, laps kes tahab vastata, peab selleks käega märku andma jne. Ja see kõik põhjustab pingeid. Et neid pingeid maha surudu, tuleks õpetajal kasutada erinevaid meetodeid: · Toetada õpilaste enesehinnangut · Edendada esinemisjulgust · Õpetada koostööoskusi · Süvendada tolerantsust · Õpetada konfliktide vältimise strateegiaid · Arendada keskendumisoskust · Kasutada ergutavaid strateegiaid.. Mainitud strateegiate abil kujundab õpetaja soodsa tööõhkkonnaga kollektiivi, leevendades sel moel sotsiaalsete pingete ilmnemist klassis. Täpsemalt väärtustatakse antud kontekstis järgmisi pädevusi: suhtlemisoskust, soodsat enesehinnangut,
Noortelaagri ,,Sport ning elustiil " teemapäeva programm-kava MEESKKONNA PÄEV Sihtgrupp: Rühmas 10-12 aastased noored; rühmas kokku 26, neist 16 tütarlast ja 10 poisslast. Toimumiseaeg: 15 juuli 2015 (kolmapäeval) ; laagripäev 07.00-22.30 Toimumisekoht: Roosta Puhkeküla; laagri territoorium Eesmärgid: 1. Arendada noorte loovust, teadmisi ning rakendamist mänguteoorias. 2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll:
sündmusi. Aluseks võib olla muinasjutt või multifilmikangelane. Kõige enam juhendamist 3 vajavaks loovmänguks on lavastusmäng ja seda mängitakse aiarühmades. Oluline on, et õpetaja suudaks kaasata sellesse mängu kõik lapsed. Lavastusmängude käigus areneb lapse kuulamis-, jutustamisoskus ja täieneb sõnavara. Rolli- ja lavastusmängud arendavad lapsel loovvõimet, eneseväljendamis oskust ja esinemisjulgust. Areneb mõtlemine, laienevad teadmised ja lisandub koosmängimise oskus. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi (laev, maja). Loovmängu peamine ülesanne on lastevaheliste suhete arendamine, ideede laiendamine ja süvendamine. Seega, peab meeles pidama, et laps kannab saadud teadmised, muljed ja kogemused vaid siis oma mängu, kui need pakuvad lapsele huvi, on emotsionaalselt köitvad ja loovad soovi mängida
Meetod on kasulik, kuna: aitab õppijal keskenduda kogetule ja seda süsteemselt esitada, aitab kaasa õppija analüüsioskuse ja süstematiseerimisoskuse arendamisele, aitab kaasa kirjaliku väljendusoskuse arendamisele, arendab õppija reflekteerimisoskust sh oma tunnete peegeldamise oskust, võimaldab õppijal jälgida enda arengut kogetu järel, võimaldab kasutada teiste õppijate kogemusi õppimiseks, arendab esitlemisoskust ja esinemisjulgust. Meetodi rakendamine Raporteid võib koostada praktilise õppe kohta koolis või ettevõttes, projektitööde kohta, õppekäikude kohta jne. Raporti struktuur võib olla õppija poolt määratletud, vajadusel võib õpetaja selle lähteülesandes anda (otstarbekas näiteks praktikaraportite puhul, et praktikal saadud kogemust süsteemselt esile tuua, praktikate kaitsmist tõhustada). Raporti koostamise hõlbustamiseks on õppijal kasulik teha märkmeid või pidada päevikut. See
varjul olnud. Puuetega lastel on sageli raskusi eneseväljendamisega. Autistid ei kontakteeru õpetajaga, ei taha osaleda tegevuses. Vaimse puudega lapsed on ka motoorselt kohmakad ega taha sellepärast käelistes tegevustes osaleda. Kunstiharjutuste kaudu on võimalik arendada nende loovust; spontaansust, empaatiat, suhtlemisoskust, loomisrõõmu, keskendumisvõimet, enesekindlust. Kunstiharjutused toetavad eneseavastamist, stressi maandamist, esinemisjulgust. Värvimängu võib läbi viia igal ajal. Kui sellega tegeldakse esimest korda, tuleb sellest lastele enne tegeluse algust rääkida: otsida ümbrusest värve, nimetada neid, juhtida tähelepanu värvide sulandumisele, jälgida, millised värvid on selgete piirjoontega ning millised sulanduvad, mis juhtub, kui kaks värvi teineteise sisse sulanduvad. Eesmärke saab tegeluse puhul püstitada palju, kuid hea on valida paljude hulgast
Vanus: kuni 4 a (lapsed, kes veel tähti ei tunne) Osavõtjad: 2-3 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, tabel samade tähtedega Mängu käik: Laps veeratab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. Samuti võib olla teise valdkonna tegevuses täring numbritega või loomadega jne. KODU- JA METSLOOMAD Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kaks flanelltahvlit, kodu- ja metsloomade pildid (kass, koer, lehm, lammas, hobune, karu, hunt, rebane, jänes, siil), pilt laudast, pilt metsast Mängukoht: rühmaruum, kuid võib ka looduses looduslike materjalidega mängida Mängu käik: Õpetaja tutvustab lastele mängu vahendeid ja mängureegleid. Õpetaja jutustab: "Aasale on sõbrustama tulnud palju loomi, kõik nad on omavahel sõbrad ja veedavad ühiselt koos pika päeva
Mängu käik: Toimub kujutletavate pallide loopiminepaaris. Tingimuseks, et iga kujutletava palliga tuleb visata ka üks sõna kaaslase poole. Viskeid tuleb sooritada kordamööda. Mängu saab mängida ka mängujuhiga, kes seisab ruumi ühes otsas ja osalejad teises. Mängujuht viskab kujutletava palliga sõna. Osalejate ülesanne on sama sõna tagasi visata. ( 2005, 52). Kodu- ja metsloomad Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, sõnavara, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kodu ja metsloomade pildid, pilt laudast ja pilt metsast Õpetaja jutustab: "Aasale on sõbrustama tulnud palju loomi, kõik nad on omavahel sõbrad ja veedavad ühiselt koos pika päeva. Kui saabub õhtu, ootab perenaine oma loomi koju lauta. Loomad aga ei mäleta enam, kus kellegi kodu on. ,,Õpetaja kutsub lapsi appi loomadele õiget teed juhatama. Korratakse mõisteid ,,koduloomad" ja ,,metsloomad". Laste ülesanne on iga loom oma
lauset. See on tore komme, eriti kui uurimistöö jääb mälestuseks kooli. Töö esitlus Soovitav on, et õpilane teeks töö kohta PowerPoint-ettekande ning tutvustaks oma tööd klassikaaslastele klassis või koolikaaslastele ajaloopäeval või kodu-uurimispäeval. Külalisteks on hea kutsuda neid inimesi, kellest uurimus on kirjutatud. Ettekande koostamisele aitab palju kaasa arvutitundides õpitu. Töö ettekandmisega saab õpilane esinemisjulgust ja -kogemust. Kindlasti tuleks anda õpilase tööle hinnang: mis oli hästi, milles esines vajakajäämisi. Väljund Võimalusi on palju: 55 1. töö kirjutamise ajal suhtlemine erinevate inimestega, nt on perekonnaloo kirjutamisel haaratud kogu perekond; 2. osalemine maakonna kodu-uurimiskonverentsil. Parimad pääsevad üleriigilistele kodu-uurimiskonverentsidele; 3
Enne matka sid kas lõkke ääres kitarri saatel lauldes või diskol korraldasime maastikumängu, kus õpitud tarkusi tantsides. ka rakendada tuli. Kindlasti said lapsed meilt kaasa suure annuse I ja II vahetuse matkad olid kahepäevased. Päevas optimismi, esinemisjulgust ja rõõmu, avastasid läbiti keskmiselt 35 km ja sõita tuli nii päikeses enda jaoks uusi võimalusi vaba aega sportlikult kui vihmas. Matka marsruut oli seatud nii, et veeta ning leidsid palju sõpru. külastasime Eestimaa Kivide Kuningat. Meie kasvatajatega jäime laagrisuvega väga
annaabi.ee 
