..2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter (selle moodustab salajõgede voolusängi uuristamise ning lahustamise tõttu sisse langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa). Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited (lauge pealttuulenõlvaga ja järsu alttuulenõlvaga vallid, mis on enamasti liitunud luiteahelikeks ning moodustavad luitevälju ehk luitestikke; Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste) ning mandriluited. Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater (9 lohku), Olumetsa (3 lohku) ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised
järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne- Saaremaa kõrgustikul. Muldkattes kaasnevad leedemuldadega gleistunud leedemullad, leede- gleimullad ja turvastunud leedemullad. Haritavate maade esinemisel kaasnevad nendega
mootoreid. Viljasõõrid Viljasõõrid on kummalised mustrid, mis ilmuvad salapäraselt maailma kindlates paikades viljapõldudele. Enamikku viljasõõride juhtumistest peetakse pettuseks. On teada juhtumeid, kui inimesed on ise viljasõõride tekkimist näinud ning keegi ei maini mingeid kosmoselaevu, kirjeldatakse müstilisi ülalt laskuvaid keeriseid, mis kestavad vaid hetke. Aknapiirkonnad Aknapiirkonnad on kõikjal maailmas paiknevad mõistatuslike nähtuste esinemisalad, kus toimub märksa rohkem kummalisi sündmusi, kui seda tõenäosusteooria alusel olla tohiks. Uurimused näitavad, et aknapiirkonnad on kohad, kus kontsentreerunud loodusliku energia mõjul juhtub palju pealtnäha paranormaalseid nähtusi, mida seostatakse UFO-de ja muude nähtustega. Kosmosetulnukad Keravälk Üks kohutavaim nähtus, mis meile taevast kaela langeda võib on keravälk. See võib olla tennisepalli kuni korvpalli suurune ergav mass, mis kestab paarist sekundist mõne minutini
laskuma. Maapinna lahedal tekib antitsuklonaalne keeris ja korgrohkkond, milles ohk valgub keskmest eemale(e. divergents). Õhu tousmisel kujuneb maapinnalahedases kihis valja tsuklonaalne keeris ja madalrohkkond. Niipea kui tsuklonaalne ohukeeris on moodustunud, kujunevad frondid ja tuupiline lainetsuklon on tekkinud. Tsuklon liigub mööda jugavoolu telge uldsuunaga kirdesse. · Troopilised tsuklonid, nende nimed erinevates maailmajagudes ning esinemisalad- Madalrohuala (labimoot ca 500 km), mis tekib troopilise sooja (ule +26°C) mere kohal ja mille keskmes on ohurohk eriti madal, esineb paduvihma Tugev baariline gradient pohjustab rajutuult, puhanguti ule 100 m/s Liigub idavoolus laane poole ja kaldub pooluste suunas, maismaal pohjustab tohutuid purustusi, uleujutust, mudavoole Taifuun, orkaan · Tornaadod, nende liigitamine ja esinemisalad kujutab enesest suhteliselt vaikest ohukeerist, kus ohk pöörlebumber
II pool* Videofilm eelneva loengu visualiseerimiseks ja kinnistamiseks MEO GEO loodusfilmid " Vulkaanid" 25 min. AS Elav Teadus Teaduse saladused 11.osa Vulkaanid 10 min. III tund Teema: Vulkaanilise tegevuse mõju ja tagajärjed inim- ja looduskeskkonnale. Töövahendid: Seinakaart, suur paber, markerid ( eri värvi ) Töö käik: 1. Sissejuhatus- meeldetuletus eelmistes tundides õpitust 13. vulkaanide esinemisalad 14. suurimad vulkaanid maailmas 15. seos laamtektoonikaga õpilase näitavad maailmakaardil ja selgitavad vulkaanide levikut 2. Rühmatöö. Eesmärk tuua välja vulkanismi kui protsessi mõju ja tagajärjed looduskeskkonnale. Töö käik: 1. Õpilased jagada 4-5 liikmelisteks rühmadeks 2. Jagada suured paberilehed ja markerid igale rühmale 3
mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri)
Euroopas leidub palju haruldasi linnu-, looma-, taime- ja samblaliike ning ohustatud elupaiku. Natura 2000 on üle-euroopaline hoiualade võrgustik, mille eesmärk ongi neid liike ja elupaiku kaitsta. Natura 2000 võrgustiku moodustamise kriteeriumid tulenevad otseselt Euroopa Liidu linnu- ja loodusdirektiivist. Loodusdirektiivi alusel määratletavate Natura 2000 alade valiku aluseks on nimetatud direktiivi I ja II lisas toodud elupaigatüüpide ja liikide esinemisalad. Euroopalise tähtsusega alade määratlemise kriteeriumid on loetletud loodusdirektiivi III lisas. Konkreetsed kriteeriumid linnuhoiualade valimiseks Eestis on välja töötatud koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga Hollandi riigi poolt finantseeritud projekti raames. Kõige olulisemaks kriteeriumiks alade valikul on olnud alade ökoloogiline väärtus kooslusele iseloomulik bioloogiline mitmekesisuse ja looduslik seisund. Samuti arvestatakse elupaiga struktuuri säilimist ning selle
See ei taga loopealsete liigirikkuse säilimist ning kiire alade kinni kasvamine kadaka ning männiga muudab elupaigatüübi taastamise ajakriitiliseks. Aastaks 2020 on eesmärgiks hooldada vähemalt 7770 ha loopealseid. Taastamisega on plaanis alustada planeeritava perioodi alguses, et vältida edasist liigirikkuse kadu. Selle eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas koostada taastamisprojekt (LIFE), mille käigus taastatakse olulised loopealsete esinemisalad, valmistatakse ette taastatud alade järjepidev hooldus ja tõstetakse ka maaomanike teadlikkust. Puisniit (6530*) 2013. aasta seisuga on püsivas hoolduses 650 ha puisniite. Puisniitude pindala Eestis on viimase saja aasta jooksul vähenenud tuhat korda. Puisniitude liigirikkuse säilimiseks taastatakse ning hooldatakse paremini säilinud väärtuslikke puisniitusid. Eesmärk on tõsta hoolduses olevate niitude pindala 2020. aastaks vähemalt 3300 hektarini. Selleks on
madalaid (alla 10 m) lamedanõlvalisi moreenkünkaid. Neid esineb nii üksikult kui ka küngastikena. Kui künkaid on koos palju, kõneldakse künklikust moreenmaastikust.Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites.Nende kõrgus on Eestis enamasti alla 15 m, pikkus aga kohati kümneid kilomeetreid (Lääne-Saaremaa kõrgustik). 27) Mandriliustikud ja nende esinemisalad. Liustike tegevuse vööndilisus ja vektoriaalsus. Mandrijää servamoodustised.Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktika) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga jäämassid, mille paksus on tavaliselt nii suur, et “varjutab” täielikult oma aluspinna reljeefi. Mida paksemaks kasvab jääkatte keskosa, seda kaugemale need väljuvad liustikud liiguvad. Liustikud võivad liikuda isegi teatud kõrgusele ülesmäge
registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi
Aquic Spodosols (ST) Kõdus: pHKCl 33,3, H5,6 68 ja H8,2 7080 cmol+ kg-1, Alliikuv > 400500 mg kg-1, T 20 25 cmol+ kg-1, V 2030%; C:N 4045 Eesti muldkattest 0,9%, osatähtsus suurem metsamaadel (2,2%). Lg peamised esinemisalad Kagu-Eestis Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Mineraalsetes kihtides: pH suureneb sügavuse suunas 3,6-lt Ea-s 4,7-ni C-s; S suureneb kuni Väikese Emajõe orund. Leidub ka Põhja- ja Loode-Eestis. 4 cmol+ kg-1, V kuni 60%-ni. T väike < 5 cmol+ kg-1; C:N aheneb pinnalt (1213) sügavuse suunas (89).
annaabi.ee 
