Juba kolmandat korda aset leidev Eesti Hip-Hopi Festival (EHHF) toimus sellel aastal Elvas. 21.-22. august astusid Tartumaa Tervisespordikeskuses üles ligi kolmkümmend eestimaist artisti ehk terve Eesti hiphop muusikatuumik. Laiemale kuulajaskonnale on kindlasti tuttavad nimed nagu CHALICE, DEF RÄÄDU ja J.O.C., TOE TAG, COOL D, TOMMYBOY, KUULUUD, STUPID F aga ka näiteks mitmed venekeelsed grupid nagu GORÕ LANA ja SEMJA NAPASSOV. Festivalil oli esindatud ka graffitikunstnikud ning breiktantsijad ning mitmed Eesti tuntumad DJ´d. Festivali eesmärgiks on koondada Eestis kord aastas kokku kohalikud maailma suurima subkultuuri järgijad. Samuti annab festival võimaluse näiteks agaramatele noortele. Nimelt toimus festivali teisel päeval spetsiaalne väheste või puuduvate lavakogemustega räpparitele mõeldud vabamikrofoni programm "ROOKIE CHALLENGE", kus esinemisnärvi ja rambivalgust said kogeda kõik need, kes muidu kodus riimimist vaid kodus pro...
Kuidas kirjutada retsensiooni... ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3
veendumuseni, et minu ettekanne on hea. See veendumus peaks baseeruma objektiivsusel, millele saavad kaasa aidata pereliikmed või sõbrad. Ettekanne peab olema lõppkokkuvõttes nii hea, et kuulaja ei tunneks oma aega raisatud olevat. Siin tuleb jälle välja see, miks on 4 tähtis oma kuulajaskonda kaardistada ehk milliste huvide ja varasemate teadmistega kuulajaskond on. Enne esinemist tuleks mõelda situatsioonidele, kus kuulajaskond võib olla äärmuslik- lobiseda ning Sinust kui esinejast mitte välja teha. Oskus tõmmata endale tähelepanu on võtmesõna. Hea on alustada mõne videoga, mis näitab publikule, et loeng on alanud. Vali hääl ning konkreetsus jätavad kohe tõsiseltvõetava mulje, tänu sellisele algusele on ettekande edasine kulg oluliselt lihtsam. Enesekindlus ning hea veenmisoskus tõmbavad publikut teemadega kaasa, samuti küsimuste esitamine kuulajatele, paludes neil näiteks käega märku anda
Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 15. Novembril kell 14.00 EMTA orelisaalis kuulamas orelikontserti , mis toimus ,,10 aastat Eesti Orelisõprade Ühingu asutamisest" raames. Algselt oli plaanis, et esinejateks on EMTA üliõpilased, kuid seoses viirustega, mis praegu Eestis ringi liiguvad, oli üks neist puudu ning esines hoopis nende professor Andres Uibo, kes oli ka ülejäänud kolmest esinejast, kelle nimed olid Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, kindlalt üle. Esimene esineja oli Laura Vaikma, kes mängis Bachi jt heliloojate teoseid. Esimese loo ajal ei saanud ma hästi aru, miks üks mees tema kõrval seisab, kuid hakates tegutsema ja orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud
Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke Concerto grosso (see on kirjutatud kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele). · Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos · Libreto on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. · Kvartett on neljast esinejast (lauljast või pillimängijast) koosnev ansambel.Üks populaarsemaid koosseise 18. ja 19. sajandi muusikas oli keelpillikvartett · Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17.
Retsensioon Regina Kaasik 10. a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks
Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas. Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale. See teos oli üsna pikk ja pala osad olid üsna erinevad , seetõttu raskesti haaratavad. Oli palju äkkilisi üleminekuid ning
vähemalt 5% ajast. lõpetamine, sealhulgas Lõpus on vajalik : ka tänamine, vajadusel Kokkuvõte, mille käigus täiendava info jagamine juhitakse tähelepanu Esinemise lõpus põhieesmärgile (korratakse vastatakse tihti ka näiteks üle, mida käsitleti küsimustele. jne.) meeldejääv kulminatsioon (mulje!) Esinemislaad. Mitteverbaalsete väljendusvahendite kasutamisest tekkiv üldmulje esinejast. Keha asend mida enam nähtav, seda huvitavam kuid ka esinejale mõnikord raskeim Liikumine kuulajate ees ette-taha, küljele, edasi-tagasi jne. Silmside hoidmine, leidmine, lõpetamine Miimika missuguseid ja kui palju miimilisi liigutusi kasutab Zestid avatud, suletud, sõbralikud, võimu või jõudu näitavad, ka ebakindlusele viitavad (hääle omadused) tempo, tämber, valjus, kandvus, pausid, parasiithäälitsused Esinemislaadi vead.
keelpillikvartett, keelpillitrio, kontsert, concerto grosso, avamäng e) sonaadi osad – I osa - ekspositsioon (sissejuhatus) – peateema esitlus,kõrvateema esitlus, nende töötlus II osa – aeglane osa; III osa – tantsuline osa või rondo IV osa –repriis (kordus) - peateema+kõrvalteema veelkordne esitlus ja coda (lõpposa) f) mis on: kvartett; trio; duet; aaria kvartett - neljast esinejast (lauljast või pillimängijast) koosnev ansambel trio - Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu duet - Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel aaria - saatega vokaalmuusika žanr 9. Kirjuta ühe helilooja elust ja loomingust pikemalt. Ludwig Van Beethover -16. detsember 1770 – 26. märts 1827 oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku
alateema üle vaieldes jääb kõneleja ajahätta vms. Kui kõneleja kaotab publikuga kontakti ebakompetentsuse voi eksimuse tõttu, on sobilik enese üle nalja heita, mitte kuulajate suhtes agressiivsust üles näidata. Siirus on alati hea abimees. Kui kõneleja tunnetab, et kuulajad on negatiivselt häälestatud, tuleb keskenduda kõne eesmärgile, mitte enese isikule. Kõneleja ei pea ilmtingimata ennast süüdistama, kui kuulajad on negatiivselt häälestatud. See võib johtuda eelnevast esinejast, kuulajate eelhäälestusest või väsimusest. Seetõttu ei pea kõneleja alustama vabandustega - siin aitab pigem publiku hulgas tajutava pinge sõnastamine, et seda veidi maha võtta, võib alustada näiteks sõnadega: ,,Ma mõistan teie pahameelt ..." Esinejale tuleb kasuks, kui ta on avatud ka ründavatele või intrigeerivatele küsimustele ning tagasisidele, jäädes seejuures publiku suhtes heatahtlikuks ja rahulikuks, näitamata välja solvumist.
Nii on usutavad need inimesed, kes on oma rolli sisse elanud, on veendunud ja innustunud ning teisel pool need, kes oma rolli pole omaks võtnud – neid ei usu ka teised. Usutav on ka see, kel antud valdkonnas olemas vastav pädevus, ta on kas ekspert või siis omab selles valdkonnas kogemust. Oluline on see enesetutvustamisel välja tuua. Hea tutvustus valmistab publikut ette esinejat ja tema sõnumit vastu võtma. Eelkõige tuleb aga rõhutada tutvustamisel neid aspekte, mis teevad esinejast antud valdkonna eksperdi ning aitavad rõhutada soovitavat muljet. Kolmandaks nõudeks on oma rolli esituse järgimine, kui üritatakse mingit kindlat muljet kujundada, siis sellest tuleb ka kinni hoida. Kas mulje kujundamise näol on tegemist manipulatsiooniga? Ühest küljest jah, teisalt aga ei. Usutavalt saab esitada vaid sellist rolli, mis inimesele väga võõras ei ole, vastab tema olemusele. Ehedana näiva mulje kujundamise käigus on oluline
annaabi.ee 
