järeldusele et universaalid on üldistused reaalsete asjade põhjal. Tuntuim filosoof oli Aquino Thomas, kes oli Pariisi ülikooli professor. Aquino Thomas üritas ühildada filosoofiat ja “Piiblit”. HILISKESKAEG (1347 – 1492) Hiliskeskaeg oli suurte muutuste ja maj languse periood. Hiliskeskaeg algas Musta surmaga, mis tabas kõige arenenumaid Euroopa piirkondi ning vähendas rahvaarvu 1/3 võrra. Seeläbi elavnesid mitmesugused eshatoloogilised usuliikumised. Vähenesid feodaalide tulud, tulemuseks oli koormiste suurendamine ja talurahvaülestõusud (1358 Jacquerie, 1380 Wat Tyler'i ületõus). Lääne-Euroopas jäi koormiste suurendamine ajutiseks nähtuseks, seetõttu feodaalid hakkasid üle minema kapitalistlikule majandamisele. Ida-Euroopas kujunes aga välja pärisorjus. Feodaalsuhetes pöörati rohkem tähelepanu rahale, mitte vasallsõltuvusele. Vasallidest koosnevad väed asendusid palgavägedega
raskustest ja muredest. 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eestis Kura (kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask). Seostub vasaku käega (kura käsi), märja või mudase kohaga, füüsilise ebapuhtuse ja roojusega. Soome-karjalas Perkele. Isuris: Paha. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine (kanad ei saa muneda jms). Vanema Edda traagiline jumalate hukkumine on samuti maailmalõpp. Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu. Maailmalõpu arusaamad pärinesid tihti ka piiblist. 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? Freud: Inimeste vajaduste ja hirmude projektsioon.
rändjutlustajana teele, eeskujuna apostel Paulus. Jõudis 1524. aastal Tartusse, olles eelnevalt jutlustajarännakutel sunnitud lahkuma Volmarist, süüdistuseks ristirahva märatsema õhutamine. Hofmanni juures saavad kokku reformatsiooni usulised ideed ja sotsiaalsed liikumised. Erinevalt teistest Liivimaa jutlustajatest oli Hofmanni käsitööline, st ilmalik inimene ega omanud jutlustaja väljaõpet. Aga tema karismaatilisus rääkijana, jutluste maagilised eshatoloogilised nägemused, sisenduslikud üleskutsed meeleparandusele ja vagadusele mõjusid kuulajaile erakordse väega. ,,Tema kuulutuse sisu ei olnud teoloogiliste vaadete arutlus ja usuline poleemika, vaid kõige tihedamalt seotud elu ja olukordadega. Hofmanni kuulutus oli kantud prohvetlikust teadvusest. Tema oli nägija, kes tahtis evangeelset visiooni ellu rakendada. [...] Hofmanni mõju eestlastele oli seda suurem, kuna temas astus rahvale lähedale tavaline käsitööline harilikkude inimeste hulgast
korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused. Tänapäeval usutakse enim tehnika mõju, ufosid jms. Piiblis usuti ka looduskatastroofe, maavärinaid, tähesadusid jne. Levinud on olnud ka poliitilised ennustused, nt venemaa kuivab kokku jne 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? 35
religioon suhestub uue maailmaga (uusimad teadusandmed ja iidsed traditsioonid). Uued kultuurid selleks, et usku saaks levitada tuleb õppida uusi kultuure. Maailm muutub pidevalt: teadus ja religioon, meditsiinieetika, abort/eutanaasia?, millal algab/lõpeb elu?, mis on elu? 2. Müüdiline õpetust antakse edasi juttudes müütides. Müüt on lugu jutt olulisest. Müüdil on algus ja lõpp (kosmoloogilised, eshatoloogilised), sageli räägib inimese algusest, maailma algusest. Müütide mudelid: sageli õpetavad kuidas käituda ning on eeskujuks; annavad teatud prototüübid; põhjendavad mõnda tava, nt miks midagi tuleb teha. Seega müütides rõhutatud väärtused on alati ühiskonna jaoks olulised. Müüt ei ole teaduslik teooria, vaid järeldus, milleni rahvas või inimrühm on jõudnud mõne olulise küsimuse üle arutades. Pühakirja seatakse sageli sisse
vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Need on alati olnud väga mitmekesised. Looduse ja ühiskonna empiirilised vaatlused, kuid mõjutatud ollakse ka meedia ja koolisüsteemi vahendusel. Meedial on võimendav iseloom. Palju tähelepanu taevanähtustel: varjutused, hele komeet, halod, ringid, ristid päikese lähedal, taeva eriline värv, asteroidid, komeedid, nende mürgigaasidest sabad, hävitavad hiigelmeteoriidid. Must auk, galaktika kokkukukkumine, oma teljelt väljanihutatud maakera, sattumine hiigeltähe
Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu. Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk.
Kas sellist praktikat saab omistada Jumalale, kes on Kristuse sõnutsi (Jh 14:6) Tee (ehk õiged teguviisid) ja Tõde (ehk siis ühemõtteline reaalsus). Nii tundub, et Lutheri hea ja kurja käsitlusel on omad kitsaskohad, kuid tervikuna on tegemist ilusa ja praktilise paradigmaga. 97 5.6. Algkoguduse nägemus heast ja kurjast Bultmanni järgi. Algkogudus oli mõneti erilises olukorras. Nimelt valitsesid seal tugevad eshatoloogilised meeleolud, kuivõrd seda maailma arvati lõppevat õige pea. Kristus pidi tulema tagasi lähiaastate jooksul ning rajama temasse uskujaile kuningriigi. Nii ei peetud tähtsaks ei materiaalse varaga seotud asju ega vaimse pagasi täpsemat formuleerimist kindla kaanoni näol. Teoloogiat laiemas mõttes eriti ei arendatud, vaid see seisis peamiselt soterioloogia ning eshatoloogia teenistuses. ,,On tõsi, et seismaks vastu paganlikule polüteismile, rõhutatakse ikka jälle ja jälle, et on
annaabi.ee 
