Et Perceval ei küsi nähtu tähenduse kohta midagi, kaotab ta võimaluse saada õnnetoova Graali hoidjaks. Siiski tõotab ta, et leiab Graali. Chrétien de Troyes' romaan jäi lõpetamata arvatavasti autori surma tõttu, kuid Graalitemaatika rüütlikirjanduses jätkus. Tristan ja isolde Tristan ja Isolde Muistsed keldi müüdid olid aluseks paljudele romaanidele Tristanist ja Isoldest. See lugu on keskaja kõige lüürilisem. Loos kujutatakse armastust kui ürgloodust. Wolfram von Eschenbach Wolfram von Eschenbach oli saksa rüütel ja luuletaja, keda peetakse oma aja suurimaks eepiliseks luuletajaks. Minnesingerina kirjutas ta ka lüürilist luulet. Tema elust on vähe teada.Ta kirjutas idafrangi murdes ja ühes kohas kirjutab wir Beier. Selle ja mitmete teiste vihjete alusel peetakse tema sünnikohaks Baieri idaosas Ansbachi lähedal asuvat Wolframs Eschenbachi linna. Von Eschenbachi peateoseks on eepos "Parzival", mis tugineb
Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi- romaanid e ümarlaua romaanid ). Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol. Wolfram von Eschenbach kirjutas ,,Parzivali" (ka graaliteemaline) see teos on tähtsim keskaegne värssromaan. Rüütliromaan püsib jõulisena 15. sajandini, renessansi rüütliromaan läheb üle proosaks. (Värsse oli hea pähe õppida, aga kuna leiutati trükikunst, polnud seda enam vaja.n18. sajandil kirjutatakse värssides veel draamad, hiljem on näidendidki proosas). Trubaduuride luule tekkis 12. sajandil Provence´s Lõuna-Prantsusmaal. Toimus õitseng,
Muistsed keldi müüdid ◦ Pakub kõige rikkalikumat ainestikku ◦ Peategelaseks kuningas Artur ja tema kaksteist ümarlauarüütlit ◦ Artur vapruse, õilsuse, halastuse eeskuju ◦ Palju kasutatakse Graali legendi ◦ keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate imettegevate omadustega anum, levinuima variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. ◦ Tuntud on: ◦ Tristani ja Isolde romaanid ◦ „Parzival“ W. Von Eschenbach ◦ „Perceval ehk Graali lugu“ Kokkuvõtteks.. ◦ Levis palju versioone ◦ Tekkeperioodil olid n-ö avatud ja neid võidi väga lihtsalt muuta ◦ Tänapäevalgi võime leida erinevaid episoode tuntud muinasjuttudes ◦ „Lumivalgeke“ ◦ „Okasroosike“ AITÄH KUULAMAST! Kasutatud allikad ◦ https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_Graal ◦ Kirjanduse õpik lk 98-106
Inglismaa; hispaania "Laul minu Cidist" XII sajandist ja saksa ,,Nibelungide laul", mille loomisajaks peetakse XIII sajandit. Nii prantsuse kui hispaania kangelaslaulud räägivad võitlusest araablaste ehk mauride vastu. Chertien de Troyes: ,,Lachelote ehk Kärurüütel'', ,, Yvain ehk Lõvirüütel'', ,, Perceval ehk Graali lugu'' Bernart de Ventadorn Graal oli maagiline ese keldi folklooris. Graali teemat jätkas laulik Wolfram von Eschenbach ,, Parzival'' ,,Kuslapuu''-Marie de F. Seitse surmapattu- iharus, laiskus, aplus, ahnus, viha, uhkus, kadedus.
Ja igaüks, kes valet vannub, kuidamoodi jääb ta siin süüta? Ma toon ta välja, lausub vägede Issand, ja see tuleb varga koja peale ja selle koja peale, kes valet vannub minu nime peale." Sellist kõigile ühist ja endastmõistetavat veenet, et Jumal näeb ja mõistab kohut, ei ole enam. Kui keegi veel usubki Jumalat, siis saab too olla vaid absoluutne headus ja armastus. Seitsekümmend aastat tagasi sõnastas Marie von Ebner-Eschenbach aforismi: "Kunagi valitses kättemaksev õigusemõistmine, see taandus karistava õigusemõistmise ees. Ei ole kaugel aeg, mil hakatakse kahtlema ka õiguses karistada." Nii see on läinud. 10 Moldova president: ärge valige Harry Potterit! 18. veebruar 2009 18:20 Moldova president Vladimir Voronin pidas kohtumisel Gagauusia valijatega maha emotsionaalse kõne, kus ta võrdles oma konkurenti
Keskaja kirjandus oli väga suures osas anonüümne, sest tol ajal jutustati lugusid ümber selle põhjal, mida keegi teine oli varem rääkinud ning ennast ei peetud autoriks, vaid lugude vahendajaks ning kuna keskajal oli kirik ja usk väga aktuaalne ja tähtis, siis peeti kõige loojaks Jumalat hoopiski. (Talvet, 1995 : 51-70) Autoritest saame hakata rääkima alles linna- ja kurtuaassekirjandusega. Truvääridest olid tuntud prantslane Chretien de Troyes ja sakslased Wolfram von Eschenbach ja Gottfried von Strassenburg ning naisautoritest Marie de France ja Margery Kempe. (Talvet, 1995 : 51-70) Linnakirjanduses on ka väga vähesed autorid meile teada, kuid mõned vähesed on ja need on: Guillaume de lorris ja Jean de Meung ning näitekirjanikud Christipher Marlowe ja Rutbeuf. (Talvet, 1995 : 51-70) 13 6. DANTE ALIGHIER Dante Alighieri elas keskajal, kuid arvatakse, et tema looming oli see, mis lõi renessansi.
Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama.
tagapõhi (ntx Arturi-romaanid e ümarlaua romaanid ). · Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. · Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol. · Wolfram von Eschenbach kirjutas ,,Parzivali" (ka graaliteemaline) see teos on tähtsim keskaegne värssromaan. · Rüütliromaan püsib jõulisena 15. sajandini, renessansi rüütliromaan läheb üle proosaks. (Värsse oli hea pähe õppida, aga kuna leiutati trükikunst, polnud seda enam vaja.n18. sajandil kirjutatakse värssides veel draamad, hiljem on näidendidki proosas). * Üks keskaja lüürilisemaid müüte on Tristani ja Isolde lugu (vt maailmakirj 1), sellest ta vist
Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.)
väitsid, et eepose koostisosadeks on suuremad üksused, nn väike-eeposed; nt olevat Odüsseiaks töödeldud 4 iseseisvat poeemi. Nitzsch kaitses eeposte ranget ühtsust, taastades seega traditsioonilise kujutluse H-st. Osutas, et kreeklastel oli kiri olemas palju varem, kui Wolf arvab seda tõendavat mitmed leiud; Wolfi väide, nagu oleks suure luuleteose loomiseks vajalik kirja kasutamine, on alusetu ka Eschenbach, "Parzivali" autor, oli kirjaoskamatu. Vasturääkivusi üksikosade vahel esineb ka Goethe "Faustis". Seejuures möönis ta, et H võis kasutada vanade rahvalaulude ainestikku, kuid töötas selle vastavalt oma plaanile ümber. Kompromiss unitaarlaste ja analüütikute vahel tuumteooria (Kerntheorie): olid olemas mingid ürgeeposed, tuumtekstid, mille ümber hiljem koondusid lisandused. H eeposte tekkeprobleem on senini lahendamata; tõestatuks võib pidada, et
annaabi.ee 
