Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti
Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Geoloogia Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt (sandurtasandik). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates Viborgist läände) jäätumise
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. 3 Kasutatud materjalid 1. Taani. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Taani 2. Taani. URL=http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taani.htm 3. Taani Kuningriik. URL=http://www.annaabi.com/taani-kuningriik-m34559.html 4. Taani. URL=http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/denmark/index_et.htm 4
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Eksporditakse tuuleveskeid. Tuuleenergia Taani on näidanud, et läbi püsiva ja aktiivse energiapoliitika säästev areng on võimalik. Energiatõhususe edendamine ja taastuvenergia toidab jätkusuutlikku majanduskasvu. Mitte üksnes Taani ei ole väga tõhus ja puhas energia sektor, kuid tehnoloogiaarenduse algatanud aktiivne poliitika
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 8 Majandus Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL). Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes).
Taani rahvastik kasvab aeglases tempos. Loomulik iive on praktiliselt olematu. Nagu arenenud maadele kohane. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus on 124,6 elanikku km² kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal ja Suurbritannias. Tihedam asustus on seal kus asuvad tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid ning ärikorbonisatsioonid. Nagu näiteks: Kopenhaagen ning tema järel Århus, Odense, Ålborg ja Esbjerg. Soolis- vanuseline koosseis 5 · Lapsed alla 15 eluaasta moodustavad 18,7% rahvastikust. · Vanemaealised inimesed üle 65 eluaasta moodustavad 14,9% rahvastikust. (mehi 334599; naisi 464674) · Tööealiste osatähtsus on suur. Tööealisi inimesi on üle poole (66,4%) rahavstiku. · Tegemist on nooreneva rahvastikuga. · Keskmine eluiga on kõrge (76 aastat).
aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 1.4 Riigikord Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib
aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga[2]. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg[2]. 2. Esmasektor 2.1 Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse
aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 4 2. POLIITILINE KESKKOND 2.1. Riigipea Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim
Jüüti poolsaare lõuna osas suheldakse ka saksa keeles, Fääri saartel on ametikeeleks ka fääri keel ning Gröönimaal eskimo keele inuttuti murre. Rahvastiku tihedus on 124,6 elanikku km² kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal ja Suurbritannias. Tihedam asustus on seal kus asuvad tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid ning ärikorbonisatsioonid. Nagu näiteks: Kopenhaagen ning tema järel Århus, Odense, Ålborg ja Esbjerg. Taani rahvastiku püramiid 14 Majandus Majandusareng Taani on avatud ja arenenud majandusega riik. Majandusarengut iseloomustab viimaste aastate kiire majanduskasvu aeglustumine 2007. aastal ja 2008. aasta I pooles. Taani tööpuuduse tase on madal ja jooksevkonto on ülejäägis. Taani majanduspoliitika
annaabi.ee 
