Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused 1)intiimse läheduse tunne 2)naudingu saamine-orgasm 3)vastassoo omadused: kehalised-sootunnused; psüühilised omadused- mingid käitumisviisid. EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus. Emotsioon- subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab endas füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. EMOTSIOONI KOMPONENDID 1. Subjektiivsus(v. isiklik kogemus: minu rõõm=sinu rõõm) 2. Füsioloogiline komponent( N. hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame
cut up- make jokes, laugh cut off- isolate cut off- disconnect set off- explode a bomb set off- ring an alarm set off- start a journey set out- display, show set out- start a journey set about- start doing something set up- prapre st set up- start a company set forward- to begin a journey set forward- to move st to a more forward position turn away- ära pöörama,tõrjuma, minema saatma turn down- ära ütlema, mitte vastu võtma, vaiksemaks keerama turn into- muutuma millekski turn on- erutama, huvi äratama, sisse lülitama bring back- meenutama, tagasi tooma, tagasi looma, teadvusele tooma bring off- edu saavutama, hakkama saama bring forward- ettepoole tooma bring up- kõneaineks võtma, tõstatame, üles kasvatama hold on- grasp tightly, to wait hold out- continue to resist hold back- restrain hold back- not allow to advance in school hold off- delay hold up- delay in a traffic fall for- to be strongly attracted to somebody fall behind- go slower than other people
Tema rohekassinised silmade siletud laud olid kaotud siniste soontega, mida varjutasid vähesed tedretäpid. Kui Irma langetas natukene lõuga, vajusid tema põsed kergelt rippuma. Tema suunurkades ning otsmikult ei tahtnud enam kortsud kadud ning ka tema pool hammasteta suu võis paista kui musta auguna. Irmale meeldis veesport. Daam oli aastaid tagasi harrastanud ka vettehüppeid. Talle meeldis kui keha pärast lühikest, kiiret lendu puutub kokku veega. See pidavat erutama ja rahustama. Lisaks võlusid teda vene kirikud, mis tundusid talle salapärastena. Teose jooksul otsustas Irma, et hakkab pühapäeviti kirikus käima. Alati pärast kirikut oli tal hea olla. Tundis ennast palju mõistvamana, leplikumana. Peategelastele ei meeldinud väga muulased. Irma polnud suutnud harjuda võõrkeelse jutuga bussis või trollis. See ärritas kõrvu, teinekord ajas vihale. ,,Venelased rääkisid kõvemini kui eestlased, nende hääl kõlas Irmale agressiivsemalt, oli
........................................................................................................ 8 2.5 Afekt ...................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse
Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid
Tähtis on niisiis disaineri suhtumine oma töösse" (Mändmaa, 2004c: 157). See, kuidas disainer oma töösse suhtub, peegeldub kindlasti ka töö tulemuses. Tihtipeale lepitakse paraku kas esimese pähetulnud ideega, lihtsaima assotsiatsiooniga või kopeeritakse mõnd esteetikat, mis tundub sobilik ja lahe. Sellisel juhul jääb ka tulemus pealiskaudseks. (Mändmaa, 2002: 25) Hea disain peaks Kristjan Mändmaa sõnul talletuma mällu, erutama, mõtlemist muutma ning vähemalt sundima endaga tegelema (Mändmaa, 2002: 25). Sellisel juhul disaini publik avab end disaini sisule. Oluline on teemasse süveneda, seda uurida ning mitmest vaatenurgast lahata see võib avada palju külgi, millest kujunduse kontseptsiooni loomisel lähtuda. See omakorda vähendab võimalust langeda korduvalt kasutatud kliseede küüsi. Teema avamine mõjub aga pakendi kujundajale maailmapilti avardavalt ning harib disainerit just loomise
Taassisestuse tekke on soodustatud siis, kui juhtivus on näiteks blokeeritud ühes haru pooles. Sellisel juhul levib impulss mööda mitte blokeeritud haru edasi ning jõudes blokeeritud haru distaalsesse lõpu võib ta levida mööda blokeeritud haru tagurpidi. Taassisestusring tekib kui impulss jõuab tagurpidi erutuvasse koesse, mis on peale eelmist impulssi taastunud, ning see impulss on võimeline juhteteed uuesti erutama. Taassisetusringi tekkeks on vajalik et oleks tegemist ühesuunalise blokaadiga. Kahesuunalise blokaadi korral ei saa toimuda impulssi levikut tagurpidi. Ühesuunaline blokaad esineb nendes piirkondades, kus naaberrakkude refraktaarperiood on heterogeenne. See tähendab, et mõned rakud taastuvad varem kui teised. Piirkondades, kus sidekoestumine on muutnud müokardi struktuuri või esineb rakuline düsfunktsioonaalsus, võib esineda ühesuunaline blokaad.
Füsioloogilised (wolfi Pavlovi jutt - Pornograafia mõjub väga fundamentaalselt ajuprotsess. Kui sa seostad orgasmi oma naisega, suudluse, lõhna, objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad). Väidetavalt paraneb inimese moraalnekarakter ka siis, kui ta kunagi ei vaata esteetiliselt kehaga, on see mis sind erutab. Kui sa aga avad end küberseksile, siis on see mis sind erutama hakkab – see ei vabasta su erost vaid sandistab selle). Pornograafia mõju seksuaalsusele midagi muud peale pilvede, mere ja loojuva päikese. (Maltz & Maltz 2008 järgi): 1. Huvi puudumine pärispartneri vastu 2. Probleemid partneripoolse erutusega 3. Erektsiooniprobleemid 4. Orgasmiprobleemid5. Pealetükkivad mõtted ja tunded seksi
muutused algavad tugevalt radikaalsed 93. aastal avaldatud "Luuletustes". 90ndate lõpuni läheb eriti radikaalne periood välja, aga siis uuel sajandil muutub veel. 1993 Luuletused 1987-1991 1996 Trepp - hakkavad ilmuma tekstid, mida ei saa raamatuks teha. Intertekstuaalsus. Lingitud tekst, Trepil adutav struktuur, aga ei saa üht kindlat järjekorda moodustada. Kui internetivõimalused tulevad, siis Eestis 95 ja 96 tulevad ja siis hakkab internetifenomen meeli erutama, siis levivad arusaamad, et selline ongi tulevikukirjandus, et lingime kõiki ja kõike. Hiljem saadi aru, et see pole tulevik. Uuel sajandil toimuks nagu taaslähenemise traditsiooniga. Kui see oli varem sümbolistlik kultuur, siis nüüd on see pigem pärimuskultuur, mille vastu Krull hakkab huvi tundma. 2004 Meeter ja Demeeter - Eepos. Folkloori kasutab, aga ei kasuta Eesti pärimust, nt indiaani pärimust. Ei saa öelad, et folkloorne