aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale. Rumba ajalugu: Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust ja omandanud pisut iseloomu fokstrotiltki olles nii heaks näiteks Afro-Kuuba muusikast. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumba põhimõte Ta on kõige erootilisem (kui lambada välja arvata) meil tantsitavatest tantsudest. Tema sisuks on võrgutamine ja vastavalt sellele peab ka muusikas olema sarmi, glamuuri ja varjatud kirge. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud, see on armunute tants. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev - selline ei ole ükski teine tants. Võistlustel tantsitakse kuuba rumbat, seltskonnatantsijad harrastavad aga tihti ruutrumba tantsimist
Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist, aga endise jaheda rahu asemel oli nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahule, näiteks kuulus „Milose Venus“. Kujunenud oli välja kunstiturg ja levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Nüüd aga on vaimustus kadunud, seda peetakse liiga teatraalseks. Väga populaarsed olid Aphroditede ja Apollonite kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Näoilme ja kehakeel on elavam ja erootilisem. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendasid ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud, nagu ,,Milose Veenus" jäid aga truuks klassikalisele pidulikule rahule. Hellenistlikul ajal kujunes välja ka kunstiturg loomine müügiks. Levinud oli ka kunstiteoste kogumine ja koopiate valmistamine.
Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav. Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld
Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid PRAXITELES'e kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Samothrake Nike Milose Veenus. Zeusi altar Pergamonis. Laokoon`i grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist. VANA-KREEKA VAASIMAAL GEOMEETRILINE STIIL 8.sajandist eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks
· Laemaali mõjuvaim episood on Aadami loomine. · Aadam on just ärkamas ja me tajume tema lihaselises kehas pulbitsema hakkavat elu, mille Jumal talle nüüdsama oma kerge puudutusega annab. · Selle maali dünaamika ja diagonaalne kompositsioon väljub renessansi piiridest. Tizian (1477 1576) · Lõi palju häid portreid Euroopa kuulsustest, kuid maalis ka julgelt meelelisi akte (,,Venus ja orelimängija"), mis on kaugelt erootilisem kui Botticelli ,,Venus". · Mõnele pildile loobus ta antiikjumalanna silti külge panemast. · Inimlikud rõõmud ja naudingud said ühiskonnas üha enam eluõigust. · Skulptuuris on kergem elutruudust saavutada kui maalis, kuna ta on juba kolmemõõtmeline. · Figuurid muutusid anatoomiliselt õigeks skulptuur iseseisvus st ei olnud enam seotud kindla ehitisega, vaid teda võis paigutada ükskõik kuhu ning vaadelda igast küljest.
see stimuleerida meie hinge sama sügavalt kui muusikahelid on selleks võimelised". Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks sõna-sõnalt kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled. Liilia, iiris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord on nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas pole enam ära tuntav. Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja
joon.wordsworthile, kes pidas oluliseks kirjutada külaelust ja sealsest loodusest, eelnesid mitmed külaluuletajad. Tema külaluuletused said algul suure kriitika osaks, eriti tema luuletust mis külahullust rääkis. Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan). Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem. Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline. Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt ,,Jumalaema kirik Pariisis", kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda, välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele. teiseks kääbus Quasimodo kes on tõeline hirmutis, kuid kes samas on õilis. Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur'i.
Esikkogu kriitika kiidab. Uljas, tahab midagi muuta. Nt ,,Nooruse aeg", ,,Oma saar". Huvitav sõnavalik, head riimid, mitmekesise stroofiga. Tuulemaa 1905 a revolutsioon. Mitmed kitsendused, tsensuurid. Enne lootus midagi paremaks muuta, tegelikult ei saanud. Pessimistlik. Nooruse uljus kadunud. Seal luuletus ,,Laul Eestist" ühiskondlikult negatiivne. Osa luulest pühendatud terviklikkusele ja inimesele. Vabavärss ,,Värisevate haabade all". ,,Valge käsi" erootilisem luuletus, ,,Inspiratsioon" eesti meesarmastusluule haruldus. Luulelooming väga kriitiline enda suhtes. Vaatas varasemat luulet üle. Põimis segi luuletusi kogudes vastavalt sisule. Isikliku elu kajastub. Pilet nr 20 20.1. C.Baudelaire´i elu ja looming, paar luuletust lähivaates 18211867. Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61), kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile. Isa suri, kui oli 6, ema abiellus uuesti, uue mehega B ei klapi
annaabi.ee 
