Second level Third level Fourth level Fifth level K U v Uriin voolab neerudest alla piki kusejuha ja jõuab kusepõide. SE v Kusepõis on lihaseliste seintega, veniv kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. P v Kui põis on täis, tunneme vajadust seda tühjendada ning uriin ÕI väljub kehast kusiti kaudu. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K OP SU D v Eemaldavad kehast süsihappegaasi ja vett veeauruna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level N A
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra
Inimese ja teiste imetajate vahel 6 erinevust · Arengu aeglustumine ja pidurdumine · Tehnoloogilised oskused · Toit mitmekesine · Sigimine ei ole seotud aasta aegadega · Kahel jalal liikumine · Kaks korda pikem eluiga Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud ja nahk. Vananemine I Molekulaarne tase: · väheneb seotud vee hulk · ainevahetuse aeglustumine · DNAs üha rohkem mutatsioone II Raku tase: · rakkude jagunemise arv piiratud · membraan augustub III Organsüsteemi tasand: · hambad kahjustuvad · väheneb imendumispind · kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell
Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini . Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Fruktoos- Põhiliselt esineb lahuses tsükliliste (pool)ketaalidena analoogiliselt glükoosiga. Liigtarbimine: ei tõsta veresuhkrut, vaid tekitab energ. puud.jäägi; rasvumine; koormus erituselundkonnale. Sahharoos- tavaline köögisuhkur, C12H22O11 -Disahhariid, mille molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi tsüklilistest jääkidest. Vees hästi lahustuv, magusa maitsega, kristalne aine; ~Sulab 185 C juures. kasut. toidu magustamisel- kond. + kompvekisuhkur(suhk. Sulatatakse). Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) C12H22O11 + H2O C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , nt
5. Organismi soojusregulatsioonis 6. Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituseelund- Eemaldada kehast: Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kond Ainevahetuse kusejuhad, kusepõis, kusiti. Lisaks käigus tekkivad erituselundkonnale eritavad aineid kopsud jääkproduktid (põhiliselt süsihappegaas) ja nahk (higistamine). Liigne sool ja Kõiki aineid ei suuda inimese erituselundkond vesi kehast eemaldada ning seega nad kuhjuvad ja Organismi võivad põhjustada ka enneaegset surma. sattunud kehavõõrad ained
varustamine kapnikuga ja ühtlasi · Eemaldab kehast mittevajalikke oksüdeerimisel tekkivad aineid. süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja · Hingamiselundkonna hulka kusiti. kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus · Lisaks erituselundkonnale toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel. kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast Ringelundkond ainevahetuse käigus tekkivad
· Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel. Erituselundkond · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Sigimiselundkond · On vajalik järglaste saamiseks · Inimese sigimine toimub suguliselt. · Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel.
- ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3.)verd liikuma panev pump süda. - erituselundkond. Eemaldab kest mittevajalikud ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eristamises ka kopsud (süsihappegaasi eritamine) ja nahk (higistamine). - närvisüsteem koos meeleelunditega. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, meeleelundid, seljaaju ja närvid. Närvisüsteem vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni. Kesknärvisüsteemis pea- ja seljaajus toimub informatsiooni töötlemine. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. - sisenõresüsteem
o märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks) o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) 19. Kuidas eemaldatakse kehast jääkaineid? Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained ning selle moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud. Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke. Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest. Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi. 20. Inimese termoregulatsioon: keskus, kuidas toimib.
toimub gaasivahetus ja liigub tagasi paremasse kott · ERITUSELUNDKOND · Kehast mittevajalike ainete eemaldamine. · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (põhiliselt CO2 eritamine) ja nahk (higistamine). · Neerud on kuseloomeelundid. · Neerude tööd reguleerib hüpotaalamus. · Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning käbikeha, kus toodetakse antidiureetilist hormooni ja esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. · Ühes neerus 1 000 000 nefronit. · Vere filtreerimine, veesisalduse kontroll.
Sugunäärmed eritavad suguhormoone, mis põhjustavad teiseste sootunnuste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist. Meessuguhormoon e testosteroon tekib munandites, naissuguhormoon östrogeen moodustub munasarjades, 7. Erituselundkond Erituselundkonna moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti e ureetra. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud. Funktsioonid: Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks. Neerud reguleerivad soolade ja vee hulka veres hüpotalamuse kontrolli
annaabi.ee 
