Erituselundkond Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude
Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi
suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme. Toit läbi ei käi sealt. Jämesool: Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Vee tagasiimendumine. 16. Erituselundkonna ehitus ja ülesanded Neerud- Filtreerivad verest välja jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veetasakaalu, aitavad säilitada vere keemilist koostist (soolad jm) Kusejuhad-Uriin liigub nende abil põide. Põis-Kogub uriini ja väljutab kusiti kaudu. 17. Organid, mille abil eritatakse, kuid ei kuulu erituselundkonda 1. Nahk-(higinäärmete kaudu eritatakse vett ja soola.) 2. Kopsud-(väljahingatava õhu kaudu eemaldatakse: süsihappegaas, natuke vett ja soolegaase) 3. Jämesool-(eemaldatakse seedimata tahked toiduosakesed, vähesem määral ka vett.) 18. Neerude ülesanded ja uriini teke, millistest teguritest oleneb uriini hulk Neerude ül: Filtreerivad verest jääkaineid ja vet. Hoiavad organismi tasakaalu. Aitavas säilitada vere keemilist koostist (soolad jm)
kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. Vereringeelundkond kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha.
Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad munarakud seemnerakud kehasisene viljastamine nahkkestaga muna lubikestaga muna
Tihti algab urineerimine juba enne vetsu jõudmist. Teised erituselundkonna osad 5 Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Lisaks kuuluvad erituselundkonda kopsud ja nahk. Kopsude kaudu väljuvad organismist süsihappegaas ning veeaur. Eritusest võtab osa ka nahk. Nahas paiknevad higinäärmed eritavad higi, mis koosneb veest ja sooladest. Higinäärmed toodavad higi, mis jahutab nahka. See võimaldab kehal hoida püsivat temperatuuti. Higi eritumise intensiivsus sõltub paljudest faktoritest vanusest, soost, ümbritseva keskkonna temperatuurist, joodud vedeliku hulgast, ainevahetuse intensiivsusest jne.. Higiga tuuakse
Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. *ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained. *VERERINGEELUNDKOND kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. *SIGIMISELUNDKONNA ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine. *NÄRVISÜSTEEM tegeleb kõikide elundkondade töö juhtimisega ning kooskõlastamisega. *SISENÕRENÄÄRMED toodavad hormoone.
51) Millises seedetrakti osas toimub põhiline toitainete imendumine? Peensooles. 52) Mitu jäävhammast on inimesel? 32 hammast. 53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne? Rasvade seedimine. 54) Nimeta maksa ülesanded. *Mürgiste ainete kahjustustamine *Ravimite inaktiveerimine *Mikroobide fagotsütoos *Verevalkude sünteer 55) Nimeta pankrease tähtsaim funktsioon. Suhkrute ja valkude seedimine. Veresuhkru sisalduse reguleerimine veres. 56) Millised elundid kuuluvad erituselundkonda? Nahk, kopsud, soolestik, neerud 57) Nimeta kuse-elundkonna põhifunktsioonid. *Jääkainete filtreerimine verest lõpliku uriinina *Primaarne uriin- sellest toimub organismile vajalike ainete ja vedeliku tagasiimendumine ning moodustub lõplik uriin. *Vere keemilise koostise hoidmine (süsteemset vererõhku reguleeriv toime) 58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit.
Kõik sessiilsed organismid pole modulaarsed ja kõik modulaarsed organismid pole sessiilsed. Modulaarsete organismide eelised: 2 1) puudub allomeetrilne piirang (võime kasvada piiramatult) 2) kaitstud paremini 3) konkurentsis tulevad välja võitjatena 4) rohkem järglasi Väikeste organismide eelised 1) pole vaja investeerida erituselundkonda 2) ei pea olema tsirkulatsioonisüsteemi Koloonia need osad, mis süüakse teiste poolt, ei mõjuta eksistentsi, sest koloonia uuendab ennast. Sessiilsed kolooniavormid on kasvukohtade suhtes painlikumad. Erinevad osad täidavad erinevaid ülesandeid. Eri liikidel on moodulite moodustamine väga erinev. Näiteks mõned moodulid võivad areneda peale diapausi (puhkeaeg), teised aga kohe kui tingimused on soodsad. Need staadiumid
annaabi.ee 
