ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalse...
vere mikroobidest, mida alati teatavas koguses satub soolestikust verre. Portaalsüsteemi veri ei ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on. Maks eritab seedimisesse sappi (kibeda maitsega rohekaskollane vedelik), mille koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ning toimib seega ka erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Maksas toimub ka palju biokeemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse organismile vajalikke kehaomaseid ühendeid. Kasutatud allikad: Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., SWOY (2005)
20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine 21. Keskkonnategurid, mis kiirendavad vananemist: tubakasuits, liigne füüsiline koormus, ravimid, rasvane praetud toit III Selgita 1. Mil viisil talitleb nahk meeleelundina? Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. 2. Mil viisil talitleb nahk erituselundina? Läbi naha toimub higistamine. 3. Kuidas kaitseb nahk UV-kiirguse kahjustava toime eest? Melaniin on rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 4. Mil viisil osaleb nahk organismi termoregulatsioonis? Soojuse äraandmine ( kehapinnalt) 5. Millised on suhkrute,valkude ja rasvade lõhustamisel soolestikus tekkivad ained ja kuhu nad imenduvad? Suhkrud-glükoos-verre Valgud-aminohapped-
NAHA ÜLESANDED Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil. · Tundeelund nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed. · Süntees D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine. · erituselund erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga" · hingamiselund hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal. · NAHA HAIGUSED Peamised inimese nahahaigused on vistrikud, nahavähk, ja palju muid haigusi. VISTRIKUD
jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon - vererakkude tekkekoht (loode) Kaal 1.5 kg, kaal kõigub ja oleneb vere kogusest Koosneb kahest sagarast Ümbritsetud kapsliga, sidekude on maksas vähe Maks (2) Maksa alumisel pinnal on maksavärat, milles on verd toovad värativeen ja maksaarter, sapiteed
45. Nahk Kogu keha katab nahk. Ülesanded: • kaitseb organismi mehaaniliste, termiliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. • Loob närvilõpmete ehk retseptorite abil kontakti väliskeskkonnaga, mille muutusi tajutakse puutena, valuna, soojana või külmana. • Osaleb termoregulaatorina kehatemperatuuri ühtlase taseme säilitamisel ning aitab kaudselt reguleerida vererõhku. • toimib erituselundina, produtseerides higi. • toodab ekskretoorse organina nahka kaitsvat rasu ning lõhnaineid loomade omavaheliseks kommunikatsiooniks. Nahk koosneb kolmest kihist: • nahaaluskude • pärisnahk • marrask Nahaaluskude- Rasvkude kujundab kehavormi, salvestab toitaineid ja kaitseb külma vastu. Pärisnahk- osaleb soojusrregulatsioonis, talitleb meeleelundina ning kaitsed organismi mikroorganismide eest. Marrask- Naha pealminekiht
juuksed. 2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere, ja lünfisooni, retseptoreid, higi ja rasunäärmeid ning karvanääpse. Naha funktsioonid: katab ja kaitseb mehaaniliste vigastuste eest, tõvestavate pisikute eest, kehale võõraste ainete eest ning veekaotuse eest. meeleelund marrasknaha ja pärisnaha ülaosas asuvad retseptorid. Need saadavad külma, kuuma, rõhu ja valuärrituse korral impulsse peaaju vastavasse piirkonda. talitleb erituselundina eritab higi ja rasu kaitseb UV kiirguse eest nahk toodab pigmenti melaniin. Päikese toimel melaniini kogus suureneb. Dvitamiin sünteesitakse UV kiirguse toimel naharakkudes. talitleb hingamiselundkonnana osaleb termoregulatsioonis Termoregulatsioon Inimene pärineb Aafrikast ning seetõttu on kohastunud sooja kliimaga. Inimese normaalne kehatemperatuur on umbes 37 kraadi. Kõikumine ühe kraadi piirides. Inimese kehas toodetakse soojust ainevahetusprotsesside käigus
Vesinikuioonide kontsentratsioon on seotud elektrolüütide tasakaaluga. Järsk pH-väärtuse muutus võib olla seotud kaaliumisisalduse äkilise muutumisega. Kokkuvõte Neerud paiknevad retroperitoneaalses ruumis lülisamba kõrval, verevool toimub neeruarteri ja neeruveeni kaudu. Neerupäsmakestes filtreeritakse esmasuriin, mis suures osas imendub tagasi tubulaarsüsteemi, lõplik uriin tühjendatakse kogumistorude kaudu neeruvaagnasse. Erituselundina eemaldavad neerud kehast vees lahustuvad ainevahetusjäägid, elektrolüüdid ja happed. Uriin läheb neeruvaagnast kusejuha (ureeter) kaudu kusepõide. Kusepõis on altpoolt suletud kahekordse sulgurlihase abil, ventiilmehhanism välistab uriini tagasivoolu ureetritesse. Põie tühjendamisega viiakse uriin kusiti (ureetra) kaudu kehast välja. Osmootselt aktiivsete osakeste sisaldus keha erinevates vedelikuruumides mõjutab osmootse
annaabi.ee 
