· Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 · Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist · Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005 · Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei korduks 19391940.aasta. · Aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisele · Aitas viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. · Ta on üritanud teadvustada maailmas kommunismi poolt korda saadetud kuritegusid ning taotleda kommunismi kui kuritegeliku ideoloogia hukkamõistu.
· Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse saamiseks: 1. Sündides saab kodanikuks (üks vanematest peab olema eesti kodanik). 2. Naturalisatsiooni korras.( kodakondsuse taotlemine) 2.1. vaja elada 5 aastat Eestis. a. tuleb sooritada keele ja põhiseaduse tundmise eksam. 3. Kodakondsuse saamine eriteenete eest. 7.Millist rolli täidavad riigis erakonnad ja mille poolest nad üksteisest erinevad? Erakonnad erinevad üksteisest erinevate maailmavaadetega ja seisukohtadega. Erakonna roll riigis on esindada samade seisukohtade ja maailmavaadetega inimesi. 8.Nimeta 3 inimõigust mille tagamisega peaks Eesti riik midagi ette võtma. Põhjenda. a. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele( ei ole kõige paremas korras) b
detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. septembril 1953 ta amnesteeriti ja jäi esialgu Siberisse elama. Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. Autasu andis Pärnu Raekojas üle Pärnu üksikjalaväepataljoni väljaõppekeskuse ülem kapten Margus Rebane. Autasustamise juures viibisid Pärnu linnapea Väino Allikmäe ja Pärnu üksikjalaväepataljoni ohvitserid. Kuid juba 2002. esitas Kaitseministeerium ettepaneku, autasustada Eesti iseseisvuspäeval presidendi poolt riikliku autasuga Eesti iseseisvuse eest võidelnud Harald Nugiseksi, kuid tema nimi kadus presidendilossis autasustatavate nimekirjast
Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Kodanike ja mittekodanike õiguste erinevused: *põhiõigused e. inimõigused kehtivad kõigile *Eesti kodanike kohustus-õigus on sõjavägi, mittekodanikel pole *tähtsates riigiametites võivad töötada vaid kodanikud *tollis, piirivalves, politseis ainult kodanikud *kodanikul on õigus välismaal olles riigi kaitsele *kodanik võib alati riiki tagasi pöörduda
..7 18. Nimetage üks ülesanne, mida Eesti Pank täidab rahasüsteemi korraldades.........7 1 Ühiskonnaeksam 2005 1. Nimetage kolm igaühele kuuluvat õigust või vabadust Eesti Vabariigis. 1) Õigus elule 2) Õigus haridusele 3) Õigus vabadusele 2. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1. Sünnijärgselt 2. Naturalisatsiooni korras ehk kodakondsuse taotlemisel 3. Eriteenete eest 3. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. 1. Kuulumine erakonda 2. Rahvahääletustel osalemine 3. Sõjaväes käimine 4. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel. Sest kodanikel on ka rohkem kohustusi. 5.Jaani inimõigusi on Eesti vabariigis tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis
Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 VII Riigikogu 1992 Eesti Vabariigi peaminister 19921994 VIII Riigikogu 19951999 IX Riigikogu 1999 Eesti Vabariigi peaminister 19992002 IX Riigikogu 20022003 X Riigikogu 20032007 XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007... Tunnustused: Riigivapi II klassi teenetemärk Kaitseväe eriteenete rist 2005 Kaitseliidu teeneterist 1999 Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 Kaitseväe teenetemärk 1998 Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist Püha Andrease rist 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge 2.4 11 Juhan Parts Sündinud: 27. augustil 1966 Tallinnas [5] Erakond ja peaministri aastad: Res Publica 2003-2005 Isiklikku: Lapsepõlves tundis ta huvi tippspordi vastu
9. Vaido autasud ja aumärgid 1. Kaitseliidu III klassi teenetemedal nr. 171 (21.05.1998.a) 2. Kaitseliidu II klassi teenetemärk nr. 38 3. Kuperjanovi ÜJP teeneterist nr. 21 4. Kaitseväe teenetemärk nr. 81 (18.12.1998.a) 5. V klassi Kotkaristi orden nr. (09.02.2000.a) 6. Mälestusmedal ,, 10 aastat taastatud kaitseväge" 7. KL Jõgeva maleva teenetemärk nr. 70 (29.10.2000.a) 8. Kaitseväe eriteenete rist nr. 155 (10.02.2006.a) 9. Politseimärgi eriklass nr 213 (13.10.2006.a) 10. Kaitseväe eeskujuliku teenistuserist nr. 663 (13.02.2008.a) 11. Kaitseministeeriumi Kuldrinnamärk(10.06.2008.a) 13 10. Lisad Lisa 1 Onu Vaido enda joonistus lapsepõve kodust, 1981.aasta ( Lõkova külas) 14 Lisa 2 Joonistus Vaido
See referaat võiks olla kaleidoskoop, mis annab teatava pildi ühest olulisest isikust Eesti riigis ning näidata, et meedia eksib tihti inimestes kirjutamisel. Kasutatud kirjandus Jaan Kross, Eerik-Niiles Kross, Kaur Kender „Kross üksikud head mehed“ Internet: www.wikipedia.org www.kross.ee Lisad Pildid Noored vastalised 1982. aastal Tallinnas. Kross keskel, Villu Tamme vasakul. (Allikas:Internet) EKV juhataja T. Kõuts andmas üle Eriteenete risti ’06.a (Allikas:Internet) Artiklid Eerik-Niiles Kross sai Iraagi ülesehitamise eest brittidelt medali Eile andis Briti suursaadik Nigel Haywood Tema Majesteedi Kuninganna nimel Eerik-Niiles Krossile üle autasu (Iraq Reconstruction Service Medal) väljapaistvate saavutuste eest Iraagi demokraatia ülesehitamisel. Medali üleandmisel ütles suursaadik Haywood et Suurbritannia ja Eesti koostöö Iraagis on pikem kui me tavaliselt arvame. "Juba 1925
(Aluoja 2004; Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Lääts 2007) 12 Alates 1986. aastast on Urmas Sisask Eesti Heliloojate Liidu liige, 1993. aastast Eesti Astromuusika Ühingu asutajaliige ja 2003. aastast Eesti Astronoomiahuviliste Ühenduse Ridamus asutajaliige. Ta on pälvinud Eesti vabariigi kultuuripreemia (1990), Valgetähe ordeni IV klassi teenetemärgi (2001), Järvamaa vapimärgi (2001), Eesti kaitseväe eriteenete risti (2004), Veljo Tormise stipendiumi (2007) ja IRL Rahvuskultuuri Ühenduse aastapreemia (2009). (EMIK 2009) Poetess Anne Kahroga abielus olev helilooja on ise enda kohta öelnud: ,,17 miljardit aastat vana universum on hiiglaslik "orel", mille leiutas Jehoova. Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle "hiiglaoreli" viledeks see on minu elu ja töö kreedo
Laevad, mis sõidavad lipu all. Eesti territoorium atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid. Sõjalaevad avamerel Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvas ei võrdu rahvus. Rahvus on etnus(?). Eestis ~140 erinevat rahvust. Sisseränne Eestisse 6000 inimest aastas. Kodakondsus on isikusuhe riigiga ning seda saadakase: o eriteenete eest (on võimalik ära võtta, kohus võtab ära) o sündides (pole võimalik ära võtta) o naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi. Sünnipärasest kodakondsusest on võimalik loobuda. Võimalik tagasi taotleda, kuid sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Dressen võeti ära, Herman Simm ei võetud (sündinud EV) Eesti kodanik tähendab füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus
a. kodakondsusseadusega · sünnijärgselt - Eestis lähtutakse vere põhimõttest ja õiguslikust järjepidevusest . Sünnijärgse kodakondsuse saab isik, kellel vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik. · naturalisatsiooni teel - kas sooritades kodakondsuse eksam (peab olema elanud siin 5 aastat, riigikeele ja põhiseaduse eksam, avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks EV-le) või eriteenete eest valitsuse otsusega (kuni kümnele inimesele aastas) Soodustingimustel said kodakondsuse Eesti Kongressi rohelise kaardi omanikud kuni 1996, mil see lõpetati. Alates 1996.a. on naturalisatsioonis domineerinud alla 15-aastased lapsed, kellel on 1995.a. seaduse kohaselt õigus kodakondsusele vanemate taotluse põhjal, juhul kui vanemad on juba naturaliseerunud või taotlevad kodakondsust koos lastega
Kodakondsuse saamine Kodakondsus on Eestis määratletud PS §8 ja 1995.a. kodakondsusseadusega 1 sünnijärgselt - Eestis lähtutakse vere põhimõttest ja õiguslikust järjepidevusest . Sünnijärgse kodakondsuse saab isik, kellel vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik. 2 naturalisatsiooni teel - kas sooritades kodakondsuse eksam (peab olema elanud siin 5 aastat, riigikeele ja põhiseaduse eksam, avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks EV-le) või eriteenete eest valitsuse otsusega (kuni kümnele inimesele aastas) Soodustingimustel said kodakondsuse Eesti Kongressi rohelise kaardi omanikud kuni 1996, mil see lõpetati. Alates 1996.a. on naturalisatsioonis domineerinud alla 15-aastased lapsed, kellel on 1995.a. seaduse kohaselt õigus kodakondsusele vanemate taotluse põhjal, juhul kui vanemad on juba naturaliseerunud või taotlevad kodakondsust koos lastega. Vanemad, kes ei oma ühegi riigi
annaabi.ee 
