RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv.
1. Ülesanne tekstikatke põhjal. (6 p) /---/ Pealesunnitud tööstusliku kiirarenguga kaasnes keskkonna kahjustamine ohtlikul määral. Olukord muutus eriti hulluks Eestis. 1980-ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23–24 miljonit tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine rikkus pinnast ja reostas põhjavett. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteaineid aastas. Kogu keskkonnakahjustuse pidi kandma Eesti, samas kui teised piirkonnad said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. /---/ http://www.okupatsioon.ee 1.1. Millisest Nõukogude Liidu majanduspoliitika tõttu tekkinud probleemist on katkendis juttu? (1 p)
Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute (600) rühmad (ussid, lülijalgsed, limused; vanaaegkonna algul kõik rühmad; keeruline käitumine, kaitsekohastumused). Esimesed selgroogsed (500) olid kalad (keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, väga kohmakad, arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased). Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad)
imetajad asusid täitma neid elupaiku, mis jäid vabaks dinosaurustest. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 6 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Inimkond on loonud väga palju teooriaid dinosauruste kadumise kohta, kuid tähelepanuväärivate teooriate kõrval esinevad tihti ka täiesti absurdsed teooriad. Näiteks on olemas teooria, mis ütleb, et saurused eritasid nii palju metaani, et see võis mõjutada globaalset kliimat, mis viis nende välja suremisele (Kuzina, S. 2013). Selles peatükkis neid teooriaid ei käsitleta, vaid vaadeldakse kõige levinumaid ja arvatavasti kõige tõenäolisemaid hüpoteese massilise dinosauruste väljasuremise põhjuste kohta. 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria Maa ja asteroidi kokkupõrke teooria on teadusmaailmas üldtunnustatud hüpotees Mesosikumi lõpetava massilise väljasuremise kohta
Maapinna lohud täitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast kõrgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi. Atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat. Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere
on vaja palgta rohkem tööjõudu - to need to hire more staff kaubalaod, kus hoida toodangut - warehouses where to store the production koosoleku juhataja loeb ette vabandused - the chairman reads out apologies esimene päevakorra küsimus - first item of the agenda üksikasjalik kirjeldus - a detailed description puidu kvaliteet on paranenud - the quality of timber has improved kaebama laki halva kvaliteedi üle - to complain of the bad quality of the varnish liistud eritasid esilist lõhna - the slats gave off a very specific smell see ei müü välisturul - it wouldn't sell on foreign markets ohutu, värvitu ja lõhnatu lakk - harmless, odourless and colourless varnish koostöös tootmisosakonnaga - in collaboration with the production department kindlasti laienema - to expand definitely vajama rohkem tootmispinda - to need more production space see maksam kena kopika/ suma - it costs a pretty penny 31 sellega on seotud lisamaksumus - extra costs involved
Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava halvenemise. Üheks peamiseks reostajaks koloniaalmajanduse kõrval oli Nõukogude armee koos sõjaväebaasidega. 1980ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23-24 mlj tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmisele. Ligikaudu 40% Eestis toodetud energiast läks Venemaale ja Lätti. Põlevkivi kaevandamine rikkus põhjavett ja pinnast. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteained aastas. Kogu keskkonna kahju pidi kandma Eesti, samas kui teised liiduvabariigid said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. Demograafilise arengu põhijooned. Elanikkonna arvukus, etnilise koosseisu muutumine. 1980. aastateks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud alla 65%. Samal ajal elas linnades 70% kogu elanikkonnast. Saabunute arv ületas lahkunute arvu aastatel 1971 – 1980: 64 000, 1981 – 1990: 58 000 võrra
„Miski ei muutu. Ikka on olemas mõni väljamõeldud koll,keda saab panna vastumata.“ Peale kastraatite kuulamist kõnniti Johannsoni juurde kes oma saksa tallipoisilt õpitud tarkustega otsustas hakkata oma lehma ravima, kuid tagajärjena ta vaid tappes ja siis seda jumala tahte peale süüd veeretades. „Need olid ussisõnad minu suus, mis lehkasid: uues maailmas kasutuks ja ülearuseks osutuvad teadmised, mis vaikselt pehkisid ning imalat lõhna eritasid.“(lk195) Lühike jutt kõdunemisest siin metsas koos Meemega millele järgnes meelheteline jooks. „Mul ei olnud metsas mitte midagi peale hakkata, mul puudus siin igasugune tulevik-kuid see oli minu kodu.“(lk196) Depressivsel mõterongil viibiv Leeme mõtleb oma tulevikule. „Ma pigem tapaks ta oma käega, kui annaks sinu pojale! Las ta siis pigem sureb üllalt, oma rahva parema tuelviku nimel...“(lk199)
arenesid (=evolutsioneerusid) infovahetuse (=risttolmlemise) tõttu putuktolmeldavad taimed tuultolmeldavatest (=paratamatult isetolmlevatest) sama elupaiga liikidest tunduvalt kiiremini. Seega oli kasulik putukaid ligi meelitada, nii tekkisid käbi ümbritsevatest lehtedest silmatorkava välimusega kroonlehed (mis võisid peale selle maitsvad olla, et vältida õietolmu kui taime jaoks väärtuslikuma söömist) ja samaaegselt kujunesid lehtedele näärmed, mis eritasid nektarit. Et aga näljased putukad enneaegu õis-käbi kallale ei saaks, oli vaja kasvavaid kroonlehti varjata ja kaitsta - selleks moodustusid tupplehed. Niisiis, esmased õistaimed pidid olema putuktolmlejad, alles neist võisid õie lihtsustumise järel taas kujuneda tuultolmlejad. 1)Putuktolmlemine. Putukad on peamised taimi tolmeldavad elusorganismid. Taimi tolmeldavad väga erinevad putukad, kuid mingit kindlat taime tolmeldavad vaid
transporditakse keskkonda. Sekundaarsete metaboliitide teke näitab, et metabolism pole tasakaalus. Kui E. coli rakkudel vähenes läbivoolukultuuri toitainete kättesaadavus, siis sekundaarseid metaboliite söötmest ei suudetud detekteerida. See on mõistetav, sest toitainevaeguse korral peavad rakud kasutama maksimaalselt olemasolevaid C- ja energiallikaid ära. Samas kui läbivoolukultuuris kiirendati söötme läbivoolu (glükoosi hulk suurenes), siis rakud eritasid keskkonda palju sekundaarseid metaboliite, nagu atsetaati (450 mg/l, söötmes on glükoosi 10 g/l), laktaati (100 mg/l D-laktaati ja L-laktaati), püruvaati 65 ja sipelghapet (metaanhape). Lisaks tekib väga kiiresti metüülglüoksaali (14 minuti järel 0,6 mg/l, maksimumkontsetratsioon u 4 tunnil 0,9 mg/l). Metüülglüoksaali rada (MG-rada) on glükolüüsi kõrvalharu, mis
annaabi.ee 
