Unikaalseks teebki see, et ise tehtud asi on ainulaadne jatehtud täpselt iga persoonile individuaalselt. Idee suureks plussiks on see , et tavaliselt kui ostad midagi sa ei tea kuidas seda tehti ja kust on tulnud , smauti mis materjalides, nüüd aga klient teab seda. Plussiks on ka see , et me jälgime moetrende ja kui inimene ei tea mida ta täpselt tahab, aitame valida midagi moodsat , ilusat ja mis sobiks talle. Tarbijateks võivad olla erivanuses ja erisoost inimesed. Näiteks koolitüdruk või vanem naine, samuti ka noormees , kes soovib teha oma kallimale naissoo esinajale kingituse , või ise endale osta midagi (kaup ei ole ainult naistele vaid ka meestele) . Samuti võivad teha tellimusi teised firmad ja kaup võib siis olla ka teiste poodide letides. Ja kuna praegu on saanud populaarseks epood, on ka interneti koduleht , kus saab näha valmistooteid ja tellida . Kaup tuleb postiga teie lähemasse
identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetajad, kalad,linnud. Küsimused 1.Mittesuguliseks paljunemiseks on enamasti vaja ainult üht vanemorganismi aga suguliseks on vaja isas- ja emasorganismi. Sugulisel paljunemisel erinevad järglased rohkem oma vanematest kui mittesugulisel paljunemisel 2.Vegetatiivsel paljunemisel on järglased geneetiliselt identsed oma vanematega.
suguline--- pooldumine(meriroos),mitmeks osaks jagunedes(merisiilik,meritäht,käsn),pungumine(hüdra,korall). Mittesuguline--- kehaväline viljastumine toimub vees loomadel(ainoõõssed,käsnad,karbid,vähid)kehasisene viljastumine toimub kehasees maismaa loomadel(putukad,ämblikud,vihmauss) Mida tähendab lahksuguline ja liitsuguline?Lahksugulised on organismid,kelle muna-ja seemnerakud on eri organismidelt,nad on erisoost-emased ja isased(putukad,ämblikud,kaheksajalad,vähid,solkmed) Liitsugulised on organismid,kelle muna-ja eemnerakud on ühel organismil(vihmauss,teod,käsnad,hüdrad). Kellel esineb kehasisene ja kehväline viljastumine? Kehasisene-esineb aind kuival maal elaval selgrootul(vihmauss,ämblik) kehaväline-esineb aind vees elavatel loomadel(meritäht,vähk,korall) Täismoonde etapid? Muna--vastne nukk valmik(liblikas,mardikas,kahetiivaline) Vaegmoonde etapid
arenemise iseärasusi. Pärilik muutlikkus-muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine Mutatiivne-muutused geenide või kromosoomide ehituses,kromosoomide arvu muutused Kombinatiivne-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Suguline paljunemine- vajalik kaks erisoost vanemorganismi,sellel puhul on muutlikus kõige suurem(pealuss,meriroos,kodukass) Mitte suguline paljunemine-vegetatiivne ja eoseline Vegetatiivne paljunemine on näiteks pooldumine,pungumine,hulgijagumine(metsmaasikas,naat,kartul) Eoseline on levinud algloomadel,seentel ja taimedel.(kuuseriisikas,sõnajalg) Inimese sugu määratakse viljastumisel Geeniteraapia korral asendatakse organismis vigane geen normaalsega. Tehnogeneetika -ehk insenergeneetika on geneetika haru, kus
Abielust tulenevad õigused ja kohustused Sissejuhatus Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Abiellu astumise tingimused Eesti Vabariigis Abiellu saavad sõlmidad 18 aastased isikud 15 aastane isik, kellel on vanemlik luba Eesti Vabariigis saavad abielluda ainult erisoost isikud Miks abiellutakse? Tavaliseks vastuseks abiellumise põhjuse kohta on: " Sest me armastame teineteist!" Ajutine hullumeelsus Seksuaalne tung Üksindus Ühiskond ootab seda (Sõbrad, vanemad) Abielu on tulus äri Lapseootel naine, ootab seda.... Vanemad soovivd, kuna kardavad, et nende võsuke võib üksikusk jääda. Eesti Vabariigi põhiseadusega ei saa abielluda..... Parandamatud vaimuhaiged Langetõbised, raskel kujul Samasoolised isikud omavahel
rohkem kui pool, viis või enam last on aga ainult ühel protsendil perekondadest. Kahjuks on viimaste aastatega kasvanud ka lastetute perekondade osakaal. Viimastel kümnenditel on mitmetes Euroopa maades, sealhulgas Eestis, suurenenud vabaabielude osakaal. Alla 30-aastaste seas moodustavad vabaabielud üle poole, vanemaealised eelistavad seaduslikku abielu. Üle poole lastest sünnib tänapäeva Eestis väljaspool registreeritud abielu. Erisoost vanemad täidavad perekonnas erinevat rolli, mispärast on tähtis, et perekonnas oleks nii ema kui isa. Kahjuks lahutatakse Eestis ligi kolmveerand (70%) sõlmitud abieludest, seega elavad palju lapsed koos ühe vanema või ühe vanema ja võõrasema/võõrasiseaga. Perekond on keskkond, millest sõltub iga inimese heaolu ja turvalisus. Aineline ehk materiaalne heaolu tähendab sobivat eluaset, tervislikku toitu, rõivaid, raha huvialaseks tegevuseks. Vaimne
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
· ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes · taimed juurevõsud, lehed, võsundid, mugulad, sibulad jm · loomad hulgijagunemine tuum jaotub mitmeks osaks jaguneb paljutuumne rakk. 2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine · Sugurakkudes kromosoomide arv väheneb poole võrra. · Järglaste muutlikkus kõige suurem. PÄRILIKUD HAIGUSED Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid geenides või kromosoomides. 1. Geenmutatsioonid a) muutused ühe geeni struktuuris. N: kurttummus, hemofiilia, naha soomustõbi jt. b) mitme geeni muutused N: kõrgvererõhutõbi, skisofreenia, reuma, suhkrutõbi.
Viljastumise bioloogiline tähtsus 1) Taastatakse diploidsus 2) Teoreetiliselt ja/või reaalselt määratakse organismi sugu 3) Viljastamisel tagatakse pärilik muutlikkus, toimub vanemate kromosoomistike ühinemine. 4) Toimub munaraku aktivatsioon edasiseks arenguks. 5) Polüspermia korral tagab viljastamine ka rebu hilisema töötluse. Sugulise paljunemise bioloogiline eripära. 1) Evolutsiooniliselt kõige uuem paljunemisviis 2) Enamasti on vaja kahte erisoost vanemorganismi. Erandiks on liitsugulised organismid nt. taimed. 3) Sugulises paljunemises osalevad diferentseerunud ehk eristunud sugurakud 4) Sugulisel paljunemisel toimub selge ploidsuse vaheldumine põlvkondade vahetumisel 5) Sugulisel paljunemisel toimib ulatuslik kombinatiivne pärilik muutlikkus, mis avaldub 3mel tasandil: a. Kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis b. Kromosoomide sõltumatu lahknemine meioosi esimeses anafaasis
(mähkimise eripärad), kõndimiseelse perioodi kultuurilised erisused → mõjutavad laste füüsilist arengut. Kus lapsed magavad? Õige-vale käitumisviis, vanemate otsused on ühiskonnaliikmete hinnangu all (klt kasvatamine nt ajalehe nõuanderubriigid), st vanemate otsuseid nähakse peegeldavat nende moraalseid väärtusi. o Ruumi küsimus. India vs USA. Samad ressursid – erinevad tulemused. India: 1. „incest avoidance“ – murdeealised erisoost lapsed eri tubades. 2. „protection of the vulnerable“ – väikseid lapsi ööseks üksi ei jäeta. 3. „female chastity anxiety“ – vallalised suguküpsed naised peavad alati olema järelevalve all, et neid häbistavast sugulisest tegevusest eemal hoida. Indialastele kõige olulisem printsiip neljast. 4. „respect for hierarchy“ – murdeealised poisid omavad kõrgemat sotsiaalset staatust ja ei peaks jagama tuba vanemate ega noorte lastega. USA: 1
Põhjustena tuuakse mahajäämust, kvalifikatsiooni aegumist jne. Sellise diskrimineerimise vormi keelab ära Soolise Võrdõiguslikkuse seaduse § 3 p1 lõige3 (otsene sooline diskrimineerimine on isiku ebasoodsam kohtlemine tema soo tõttu, eriti seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaolude tõttu ning seksuaalne ahistamine) 2) Samal töökohal töötavad erisoost inimesed ebavõrdses olukorras tänu sellele, et meessoost töötajat tunnustatkse avalikult (näiteks üldkoosolekutel) naine sellise tänu osaliseks ei saa, kuigi ta on selle ära teeninud. Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 3 p1 lõige 4 (kaudne sooline diskrimineerimine on näiliselt või olemuselt neutraalne tingimus, asjaolu või tegevus, mis seab märgatavalt suurema osa ühest soost isikuid teise sooga võrreldes ebasoodsamasse olukorda)
blastotsüstist kuni keskgastrulani jaguneb embrüo kaheks- mida varem toimub jagunemine, seda rohkem on lootekestad eraldi, mida hiljem seda rohkem koos. Ühemunaraku kaksikud on alati ühest soost, yhe genotüübiga ja sarnase fenotüübiga. Sünnisagedus 2-3/1000. Erijuhtum: siiami-kaksikud (osaliselt lahknemata) (aastal 1811- 1872 Chang ja Eng). Erimuna kaksikud: viljastatakse kaks munarakku, kumbki ühe spermiga, lapsed võivad olla kas samast või erisoost. Genotüübilt erinevad, fernotüübilt samuti, yhine ainult see, et looteline areng toimub koos. Erijuhtum: viiteline polüovulatsioon ja vahekord kahe mehega. (välja tuli esimest korda Lääne-Saksamaal), kunstlikult ka kehavälisel viljastumisel (tänapäeval välistatud). Lääne-Euroopa uuringutes leiti, et heauskseid isasid on 8%, erimunaraku kaksikute sünnisagedus 1..50/1000 sünni kohta. Ülisuur varieeruvus tuleb 1.) tugev kunstlik valik
annaabi.ee 
