kasumit. 2. Kuidas on turundus seotud geograafiaga? Selgita lühidalt. 2p Näiteks elavad erinevates geograafilistes paikades erineva kultuuri ja harjumustega inimesed, kelle puhul tuleb rakendada erinevaid turundustaktikaid. Kui ühel pool maakera loetakse vasakult paremale ning teisel pool paremalt vasakule, siis ei toimi vaid ühele sihtgrupile arusaadav reklaam mõlema sihtgrupi peal. 3. Turunduse objektid. Lisa skeemile 4 erisisulist objekti koos konkreetse näitega. 4p Tooted Teenused - Aknapaigaldus Nt Telefonid TURUNDUSE OBJEKTID Kohad - Turistilõksud: Üritused  Retrobest, Laulupidu Nt Munamägi 4
http://faostat.fao.org/CountryProfiles/Country_Profile/Direct.aspx?lang=en&area=33​ , 20.11.2015) Tabeli lihtsamaks mõistmiseks : 1 USD = 0.93300989 EUR 10,000.00 USD = 9,353.50 EUR 50,000.00 USD = 46,767.50 EUR Alates 1995ndast aastast 2010nda aastani on sissetulek elaniku kohta aina kasvanud.            3. Riigi energiamajandus. Vali riik >tutvu andmebaasi võimalustega>vali vähemalt 4 erisisulist riigi energeetikat  iseloomustavat näitajat>pane need kirja>kuidas/millega osaleb riik maailma energiamajanduses? (lühidalt andmetele tuginedes). BOONUS – eriline „leid“/tähelepanek globaalsel tasandil...:) – ei pea olema seotud riigiga.   1) Nagu allolevalt  jooniselt näha, on Kanada maailmas viiendal kohal nafta jm vedelike tootmisel. (Andmed on antud tuhandetes barrelites päeva kohta)Â
kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Ajutise normatiivse akti õiguslik toime lakkab ettenähtud tähtaja saabumisel. Alalise normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud akt kehtetuks. Seaduse kollisioon  olukord, kui ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Tekib, kui kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks. Kollisooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniakti lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme.
1) tema kehtivusaja lõppemisega - kindlaks määratud tähtajaga ehk ajutise õigusakti korral 2) selleks pädeva riigiorgani poolt vastu võetud aktiga, millega tunnistatakse seni jõusolnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas: a) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult senikehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine b) uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega tunnistades ühtlasi seni kehtinud akti kehtetuks SEADUSTE KOLLISIOON  olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6
seaduste korral on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses, kusjuures seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse pikem ajavahemik (mõnikord mitu kuud), et seaduse täitjatel oleks võimalik uue seadusega kohaneda ja teha selle rakendamiseks vajaduse korral ka vastavad ettevalmistused. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtiv kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme
2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Seda tehakse kas eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või uue samasisulise nomatiivakti vastuvõtmisega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks käsutatakse järgmisi reegleid: kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme.
Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme.
tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1 kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme.
2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Seda tehakse kas eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või uue samasisulise nomatiivakti vastuvõtmisega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks käsutatakse järgmisi reegleid: o kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme
annaabi.ee 
