Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru · Jämeteralised pinnased (moreen, jäme-, kesk- ja peenliiv) - võib lugeda headeks ehitusalusteks · Peeneteralised pinnased (savi, tolmliiv) · Eripinnased (turvas, muda, muld) - ehitusalusena ei kasutata Tehislikud - tugevdatud looduslikud alused Tugevdamise võtted: · Pinnase tihendamine · Nõrga pinnase asendamine · Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Vundamendid
ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50%. Nende hulka kuuluvad paerähk, kruus ja veerised.
Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. 5. PINNASELIIGID LÄHTUDES OSAKESTEVAHELISTE SIDEMETE ISLOOMUST. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedateralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %.
koormust. Niiskus (pinnavesi) on üks põhilistest tegureid, mis mõjutab pinnase om ja vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld. Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga
Kiviladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid laotiste skeeme, mida pikad kitsad õõnespaneelid põhimõttel: 4-eripinnased(täitepinnas) nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevus nõuetest, 1-eelpingestamata(pikkus 3-6,3m; lauis1,2-2,4m; paksus14- 1-Koridorihooned(kus kõik ruumid asuvad koridori ääres(koolid, kasutatakse sagedamini kaht seotist--1)plokkseotist raskelt koormatud 22cm)
Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Pinnaseliigid. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedate- ralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %.
Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. Saviliiv Liivsavi Savi ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted ►Tehispinnased-inimtegevusega seotud PINNASE OMADUSED 1) koostis- lõimis (määratakse alati, laboris), mineraalkoostis (Eesti ehitusgeoloogilistes aruannetes praktiliselt ei kajastata, on kokku lepitud, et see ei mõjuta pinnase kandeomadusi), orgaaniliste ainete sisaldus( sellest võib sõltuda paljud järgnevad pinnaseomadused, määratakse).
Seda valemit võib kasutada pinge määramiseks ka pinnale (1+3), pärast teisendamist saame tugevustingimuse: 3/1=(1-sin)/ põhinimetus. NSVL aegades on kasutusel pinnaste liigitus:1)kaljupinnased, jaotatud jõu mõjust, juhul kui vaadeldav punkt asub rakenduspunktist (1+sin)=tan'2(/4-/2) 2)jämepurdpinnased, 3)liivpinnased, 4)savipinnased, 5)eripinnased, küllalt kaugel võrreldes pinna mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja Seega tekib pinnase purunemise teatud sisehõõrdenurgast oleneva peapingete 6)tehispinnased. on vajadus leida pinget väikeses sügavuses sellest, saab alati jaotada suhte korral. Peapingete absoluutne suurus ei ole seejuures oluline
Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Lõimisanalüüsi tulemused esitatakse graafikutena või tabelites. Mõisted: sõelkõveralt osakeste läbimõõdud. d10 - efektiivdiameeter; d60 Lôimistegur U = d60/d10, kui U > 6 ebaühtlased pinnased; kui väiksem siis ühtlane pinnas Sõelanalüüsi andmete kasutamine: 1. Pinnase kirjeldus
Allikalubi esineb ka koos soosetetega. Diatomiit- põhiliselt mikroskoopilistest ränivetikate kodadest koosnev poorne sete, mis sisaldab veel terrigeenset materjali orgaanilst ainet. 10. Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi? · Kalju (Eestis lubjakivi, dolomiit, mergel, liivakivi) · Poolkalju (Eestis osa liivakivisid ja enamik paleosoikumisavisid) · Jämepurdpinnased (kruus, killustik) · Peenpurdpinnased (liivad, savid) · Eripinnased (muda, allikalubi, järvelubi, turvas, sapropeel) · Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste. (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse
annaabi.ee 
