). Rööbiti pooljuhttehnoloogias valmistatud termoelektroodidega kasutatakse tihti ka kiletehnoloogias formeeritud takistuselektroode. Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn
). Rööbiti pooljuhttehnoloogias valmistatud termoelektroodidega kasutatakse tihti ka kiletehnoloogias formeeritud takistuselektroode. Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid
). Rööbiti pooljuhttehnoloogias valmistatud termoelektroodidega kasutatakse tihti ka kiletehnoloogias formeeritud takistuselektroode. Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn
Termokontaktprinteri puhul vahetu kontakti teel. Termosiirdeprinteril puhul vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Termopea (thermal printhead) sulatab kuuma tinti värvilindil ja kannab selle alles seejärel paberile. Jahtudes tint taheneb ning muutub püsivaks. Pildi kujutis rasteriseeritakse, mille tulemus on hea, kuid ei vasta fotokvaliteedile. Sublimatsiooniprotsess, kus aurustatakse värvaine (tint) gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Värv on läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Vajab eripaberit Plussid Vähe liikuvaid osasid Lihtsad Töökindlad Müravabad Rahuldav pildikvaliteet, spetsiaalse paberi korral kõrge. Miinused Suhteliselt aeglased Eraduvad ebameeldivad gaasid
). Rööbiti pooljuhttehnoloogias valmistatud termoelektroodidega kasutatakse tihti ka kiletehnoloogias formeeritud takistuselektroode. Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures.Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn
hinna juures. Lihtsamat tüüpi ja odavamaid termosiiderprintereid kasutatakse väikestes kandeprinterites, kus vajatakse suhteliselt väikeseid ja väheste liikuvate osadega prindiseadmeid. Veelgi parema värviprindi kvaliteedi tagavad nn sublimatsiooniprintereid. Need on eelmistega sarnased, kuid nendes ei põletata värvainet värvkilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi pinnale. 9 LASER/LED-PRINTERID Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses
traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtspaberi kasutamiseks. Vedavat traktorit vajatakse paksude (isekopeeruvate) plankide söötmiseks printeri põhjast. Sellised seadmed on tavaliselt varustatud ka parkimisfunktsiooniga, mis võimaldab vajaduse korral üheaegselt (vaheldumisi) kasutada nii perforeeritud lõõtspaberit- kui ka tavalisi lehepoognaid, ilma et paberit printerist peaks üldse eemaldama. Lõõtspaberi juures peaks aga arvestama, et sellise eripaberi hankimine võib korraga minimaalselt pakutava paberikoguse poolest (harilikult 2500 lehest koosnev lõõts) tülikaks osutuda. Pealegi tuleb prinditöö hiljem ikkagi käsitsi lehtedeks käristada ja perforeeritud paberiosa kõrvaldada. Samas on nõelmaatriksprinterid paberi suhtes kõige vähenõudlikumad, olles eriti sobivad paksude mitmeosaliste formularide ja kleebitud tagaküljega plankide printimiseks. Mõnede mudelite korral võib prindimaterjali paksus ulatuda 0,6 mm-ni ja
Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid. Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur
Nagu mainitud, jugaprinteri trükikvaliteet sõltub tugevasti paberi valikust, sest värvaine (tint) on paberile kandmise hetkel märjas olekus. Selle tulemusena võib esineda kahte tüüpi defekte: 1. Sulgimine (feathering), mis seisneb trükimärkide ebapuhastes servades, 2. Värvide kokkuvalgumine (bleeding), mida iseloomustab värvide kokkujooks nende kokkupuutepindadel Maksimaalse prindikvaliteedi tagab ikkagi vaid erilise paberisordi kasutamine, eeldades seejuures, et eripaberi kasutamine on määratletud ka arvutiprogrammis. Seda tuleb teha Windowsis või mingis muus vastavas operatsioonisüsteemis koos printeri talitlusparameetrite täpsustamisega. Konstruktiivse lahenduse seisukohalt võib jugaprinterite mudeleid jagada kahte suurde rühma: ühe (mustvalge või värviline) või kahe (mustvalge ja värviline) kirjutuspeaga. Viimased võimaldavad hõlpsasti üle minna mustvalgelt värvilisele,
traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtspaberi kasutamiseks. Vedavat traktorit vajatakse paksude (isekopeeruvate) plankide söötmiseks. Sellised seadmed on tavaliselt varustatud ka parkimisfunktsiooniga, mis võimaldab vajaduse korral üheaegselt (vaheldumisi) kasutada nii perforeeritud lõõtspaberit- kui ka tavalisi lehepoognaid, ilma et paberit printerist peaks üldse eemaldama. Lõõtspaberi juures peaks aga arvestama, et sellise eripaberi hankimine võib korraga minimaalselt pakutava paberikoguse poolest (harilikult 2500 lehest koosnev lõõts) tülikaks osutuda. Pealegi tuleb trükitöö hiljem ikkagi käsitsi lehtedeks käristada ja perforeeritud paberiosa kõrvaldada. Samas on nõelmaatriksprinterid paberi suhtes kõige vähenõudlikumad, olles eriti sobivad paksude mitmeosaliste formularide ja kleebitud tagaküljega plankide printimiseks. Mõnede mudelite korral võib trükimaterjali
annaabi.ee 
