Tööõigus kuulub eraõiguse valdkonda, on kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on seega osa õigussüsteemist. töölepingu seaduses ette nähtud. VÕSi üldosa laieneb kõigile lepingutele, sh töösuhteid reguleerivatele lepingutele. Sellest sättest tuleneb töötaja kui Töölepingu seadus on erinormide kogum ainult töösuhete reguleerimiseks nõrgema poole kaitse! sätestab töölepingu puhul kohaldatavad erisused Koostas: A. Juurikas 2010-2011 15 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 16 Töölepingu "kohustuslikud tingimused" 1. Lepingupoolte andmed (§5 lg1 p1): Töötaja tööleasumise aeg
reguleerimisala ja eesmärki arvestades eeldada. Õiguslünk seadus pole üldse reguleeritud, suurem lünk. Esmane lünk on seadus- või õiguslünk, mis tekkis või oli olemas õigusakti vastuvõtmisest saadik. Teisene lünk on seadus- või õiguslünk, mida õigusakti vastuvõtmise hetkel ei ole, kuid mis tekib õigusakti hilisema muutmise tulemusena mõne sätte kehtetuks tunnistamise, sätte teksti muutmise, samuti kitsendavate või erinormide kehtestamise tulemusena. LÜNGA ÜLETAMINE -Analoogia. Õigusakti ühte elujuhtumit reguleeriva sätte ülekandmine sarnasele, kuid seaduses otseselt reguleerimata juhtumile. Analoogia rakendamist võib põhjendada sellega, et "võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja sarnaseid asju tuleb käsitleda sarnaselt". Karistusõiguses ei tohi analoogiat kasutada. -Rõhutamine. Õiguse rakendaja tõdeb, et kui õiguslik tagajärg saabub juba selliste asjaolude puhul,
Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: - süüdimatus - armuandmine - amnestia - aegumine Töölepingu seadus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Alates 01.07.2009.a kehtib töölepingu seadus Töölepingu seadus on erinormide kogum, mis reguleerib ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulevad kohaldamisele töölepingu puhul. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja on lepingupoolte poolt omakäeliselt allkirjastatud.
Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus
tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. *REÕSeadus § 1.“Seaduse kohaldamisala“: Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. REÕ ülesannet võib määratleda mitmeti: määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte
Õigusaktide kehtivus Jõusolek ja õigusjõud Jõus on iga jõustunud õigusakt o Mida pole muudetud või tõhistatud või o Mis ei ole muutunud kehtetusk Õigusjõud ehk seaduste kollisioon o Kõrgema õigusjõuga õigusakt (Seadus > määrus / Vabariigivalitsuse määrus > Ministrimäärus / Seadus > Vabariigipresidenti otsus) o Hilisem õigusakt (Seadus 2013 < Seadus 2017 / Seadus 2009 > Määrus 2017 / VVm < VVm 2016) o Erinormide õigusakt (kui erinorme pole siis kehtib üldnorm ntks kasiionos töötamine alates 21a, presidenti amet alates 40a) Kehtivus ajas määramata tähtaja (senikaua kui tekib vajadus uue seadusakti järele) aktis endas määratud tähtajani aktis endas määratud sündmuse või toiminguni Kehtivus ruumis Millisel territooriumil kehtib o Kogu riigi territooriumil o Teatud tunnustega aladel (lennuväljad, sadamad, operatsiooni plokk, KV
lapsendamine, eestkoste) 5. Pärimisõigus (peamised instittudid on pärimise alused ning pärimise käik) 4. Tsiviilõiguse seosed teiste eraõiguse valdkondadega 1. Tsiviilõigus ja kaubandusõigus/äriõigus. Unitaristlik (Saksamaa, Šveits) vs dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus – erinormide kogum, mida rakendatakse puutumisel teiste riikide õigustega; vastab küsimusele, mis riigil tuleb kohut mõista 4. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu vs töövõtuleping (vt TLS §1; VÕS § 635). 5. Tsiviilõiguse allikad ALLIKATE MÕISTED JA LIIGID (TsÜS § 2 lg1) Seadused – on tsiviilõiguse olulisemad allikad, riigikogu võtab vastu ja õiguse allikaks on ainult avaltatud seadused. Õigustloovad aktid ehk põhiseaduslikkule kontrollile allutatud, üldkohustuslikke
perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninormid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕSeadus § 1."Seaduse kohaldamisala": Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega Edasi käsitleme I.Nurmela jt teoses lk. 14-30 toodut, valikuliselt. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. 1.3.2. REÕ ülesanne (eesmärk) Seda võib määratleda mitmeti:
Siiski võib erinevate ülesütlemise või lepingust taganemise õigust reguleerivate sätete puhul näha, et järgitud on nende kahe lepingu lõpetamise liigi olemuslikku erisust. Nimelt nimetatakse lepingu lõpetamist ülesütlemiseks siis, kui pooltel ei teki tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist. Tarbijalepingutest taganemine või ülesütlemine Tarbija taganemisõigust reguleerivate erinormide sisseviimine võlaõigusseadusesse oli vajalik selleks, et viia Eesti võlaõigusseaduse regulatsioon vastavusse Euroopa tarbijaõiguse nõuetega, tagades tarbijatele, kes sõlmivad lepingud Eestis, samasugused õigused, nagu neil on Euroopa Liidu ühtses majandusruumis. Seadusega võib teatud konkreetsete lepingute puhul olla keelatud ühe või teise lepingupoole seadusest tuleneva lepingu lõpetamise õiguse piiramine või välistamine. Näiteks tarbijalemüügi puhul.
Siiski võib erinevate ülesütlemise või lepingust taganemise õigust reguleerivate sätete puhul näha, et järgitud on nende kahe lepingu lõpetamise liigi olemuslikku erisust. Nimelt nimetatakse lepingu lõpetamist ülesütlemiseks siis, kui pooltel ei teki tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist. Tarbijalepingutest taganemine või ülesütlemine Tarbija taganemisõigust reguleerivate erinormide sisseviimine võlaõigusseadusesse oli vajalik selleks, et viia Eesti võlaõigusseaduse regulatsioon vastavusse Euroopa tarbijaõiguse nõuetega, tagades tarbijatele, kes sõlmivad lepingud Eestis, samasugused õigused, nagu neil on Euroopa Liidu ühtses majandusruumis. Seadusega võib teatud konkreetsete lepingute puhul olla keelatud ühe või teise lepingupoole seadusest tuleneva lepingu lõpetamise õiguse piiramine või välistamine. Näiteks tarbijalemüügi puhul.
Tagajärjeks oli paindlikkuse puudumine ja lüngad regulatsioonis. Kehtiva töölepingu seaduse koostamisel on lähtutud ideest, et seaduses tuleb ette kirjutada üldklauslil põhinevad miinimumnormid, mis tuleksid kohaldamisele võimalikult paljudes olukordades ning mille puhul otsustatakse sätte kohaldamise vajalikkus ja ulatus konkreetse olukorra pinnalt. 45 44 45 300. Mida reguleerib töölepingu seadus? Töölepingu seadus (TLS, RT I 2009, 5, 35; 2010, 22, 108) on erinormide kogum, mis reguleerib ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulenevad kohaldamisele töölepingu alusel. Seetõttu tuleb töösuhtele kohaldada esimeses järjekorras töölepingu seadust. Uues töölepinguseaduses kohtame tihtipeale väljendeid ”mõistliku aja jooksul”, “mõistlikult”. Mis on töösuhetes mõistlik ning miks kasutatakse selliseid väljendeid uues seaduses? Võlaõigusseadus (VÕS), mille üldosa sätteid kohaldatakse muu hulgas ka töölepingule (VÕS § 1, lg
annaabi.ee 
