PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see...
omandada määratud kohustuslikud kursused. ENSV kultuur oli väga mitmekesine. Peamisteks negatiivseteks külgedeks olid kindlasti suur Venemaa kontroll kõige üle mis toimus. Samuti nii paljud muutused hariduses ning iseseisvusaegse kultuuri kättesaamises. Kahjuks ka paljud loovinimesed, õpetajad ja õppejõud pidid kannatama punapropaganda all, lisaks ka tavainimesed. Positiivne oli see, et inimesed said ikkagi mingil määral oma vana kultuuri elus hoida. Seda läbi erilubade või salajastel tegevuste jätkamisel. Laulupidude traditsioon taastus ning see oli suur patrioodivarjuga üritus eestlaste jaoks. Lisaks tulid kasutusele televisioon, raadio ja ka paberkandjal ajakirjandus, mis avardas inimeste silmaringi ja hoidis kursis neid väliseluga. Kristiina Anton
Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. 1.7. Ohustatus ja kaitse 15-20 aastat tagasi võis karule jahti pidada aastaringselt, kuna teda peeti kahjulikus loomaks. Mõnelpool maksti hävitamse eest isegi preemiat. Kontrollimatu jaht aga mõjus karude arvukusele halavsti. Karude säilitamise eesmärgil võetigi nad looduskaitse alla. Ainsaks vaenlaseks karule on inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Jaht on lubatud 1. augustist 30. septembrini ning 1. oktoobrist 31. oktoobrini. 3 1.8. Territoorium Karud märgistavad oma territooriumeid. Märgistamiseks kasutatakse mitmeid märgistusviise. Näiteks osad karu nühivad puukoort, osad aga hoopis hammustavad puukoort. Kasutatakse ka puukoore küünistamist. Märgitakse selleks, et teised isased ei tungiks nende aladele. Oma märgistusi käiakse pidevalt kontrollimas
Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene. Eestis on lubatud ka erilubade alusel karule jahti pidada. 6 Elutingimused Varem leidus teda peaaegu kogu põhjapoolkeral. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel. Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Karud eelistavad elada paksudes ja suurtes metsades, milles on ka tuule poolt maha langetatud puid ning milles leidub ka rabalaike.
KARUD Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajas...
Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Innaaeg on aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Hunt - Canis Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia hunt saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Eelistsab varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses
Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Pilt nr 3. 4 REBANE Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40- 60 cm ja kaal 4-10 kg. Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on
jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Pöialpoiss Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta
umbkaudu 7500 liikmega. VS ,,Jõud" jahindusklubides oli veidi üle 2000 liikme. Vabariigi umbkaudu 4 miljoni hektari suurune jahimaa-ala oli kogu ulatuses kinnistatud jahindusorganisatsioonidele jahipidamiseks ja majandamiseks. 1967. aastal loodi Eesti NSV Jahimeeste Selts. Peamisteks jahiobjektideks olid jänes, vee-, soo- ja metsalinnud. Lindudest kütiti rohkem tetri, neppe ja parte, vähesel määral hanesid, erilubade alusel lubati lasta kevadel mängult isametsist. Suurimetajatest kütiti erilubade alusel põtru, metskitsi ja metssigu, harvemini karusid. Jahti peeti ka metsnugistele, mäkradele, saarmastele ja teistele karusloomadele ning kiskjatele huntidele, rebastele ja kährikkoertele. (Mäting 1961) Eesti NSV-s oli lubatud ainult sportlik jahipidamine. Jahisaaduste müümine ja ostmine oli keelatud. (Mäting 1961) 11 2
Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead.
arengukava täpsusastmele. Keskkonnamõju strateegilisele hindamisele võib järgneda ka projekti keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on täpne hinnang konkreetsele projektlahendusele ja selle tehnilistele ning tehnoloogilistele aspektidele arvestades väga detailselt ka keskkonnaolusid projekteeritava objekti asukohas. Lisaks võimaldab seadus nõuda ka projekteeritud hoone või rajatise kasutuselevõtu jaoks vajalike erilubade keskkonnamõju hindamist (nt välisõhu saasteloa KMH). Keskkonnamõju vähendamine (ei osanud seda loetelu kuskile panna, aga see oli kahes loengus, nii et tundus tähtis olevat ;)) · Toote kavandamine- ökodisain: · Tootmisprotsess; · Toote pakendamine; · Toote levitamine-vedu; · Toote kasutamine- tarbimine; · Toote kasutamisest kõrvaldamine-jäätmekäitlus. · Toote kavandamine · Materjalikulu-koguse vähendamine tootes;
annaabi.ee 
