Tuulenergia kasutamise plussid ja miinused Tuuleenergia kasutamise eelisteks on: taastuv ja puhas energialiik; suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss, eriti arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre; kasutatav ressurss (tuul) on tasuta; väikese võimsuse tõttu agregaadi väikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustööde suhteline lihtsus - võimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0,5 aastaga) nii munitsipaal- kui eravahendite arvel; elektrituulikute automatiseeritus vähendab personali vajadust ja käidukulusid; arenev ja täiustuv tehnoloogia; elektrituulikute projekteerimiseks ja käitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus; piisava huviliste ringi olemasolu;
· California: ,,despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode" · Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti? Kulukontseptsioonid Kulusid saab käsitleda (liigitada) erinevalt: · Majanduskulud ja finantskulud · Pöördumatud kulud · Regulaarsed ja perioodilised kulud · Lühiajalised, keskmised ja pikaajalised kulud · Kogu-, püsi- ja muutuvkulud · Keskmised ja piirkulud Üldised, ühis- ja erikulud Majanduskulud ja finantskulud · Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust. · Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu raha, mida peab maksma vaja minevate ressursside eest
- 85 Abimaterjalid, nt köis - 86 Energiakulu, nt elektri- ja veekulu - 87 Veod, nt materjalide vedu ehitusplatsile Ehitusplatsi üldkulud sisaldavad aga lepingust tulenevaid meetmeid, mida ei saa siduda üksikute tarindite või ehitiste osadega. Ehitusplatsi üldkulud jagunevad EVS 885:2005 järgi: - 91 Juhtimiskulud, nt projekti meeskonnad palgad - 92 Kulud abistavatele tegevustele, nt ehitusplatsi korrashoid - 93 Erikulud seoses tegevusega välisriikides - 94 Talvised lisakulud, nt lume- ja jääkoristus - 96 Lepingu erikulud, nt kindlustused ja garantiid 4.4.3. Töökorralduse mõju maksumusele Paljud projektiga seotud suured kulud pole otseselt seotud tehtud tööde mahuga, küll aga aja ja teatud sündmuste toimumise või mittetoimumisega. Põhiline tööde mahuga seotud kulu on materjalid, nende ettenägelik ostmine ja põhjendamatute kulude vältimine annab siiski tühise kokkuhoiu nendes kuludes
Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem
9151 Objekti valve 4248 h 1,0 6,0 25488 Kulud abistavatele 92 tegevustele 921 Mõõtmine Hoone mahamärkimine, 0,166 ha 1,0 320,0 53,12 9211 teljed ja teostusmõõdistus 924 Ehitusplatsi korrashoid 360 h 0,5 6,0 2160 925 Lõplik koristamine 300 h 0,5 6,0 1800 96 Lepingu erikulud 961 Ehitustööde kindlustus 9 kuu 1600 14400 Hind ilma KM-ta 1548615,06 Kasum 10 % materjalidest 103906,47 Hind koos kasumiga ilma KM-ta 1652521,53 KM 20% 330504,31
921 Mõõtetööd - - - - kr 923 Ajutiste ehitiste korrashoid - - - - kr 925 Lõplik koristus - - - - kr - - - - kr 96 Lepingujärgsed erikulud - - - - kr 961 Kindlustused ja tagatised - - - - kr 963 Garantiikorras teostatavad parandused - - - - kr - - - - kr 21
Teede ehitus töödejuhataja 3 3 inimest 24 000 kr 72 000 kr 912 Ehitusplatsi kantselei- ja sidekulud 914 Ehitusplatsi katsed ja ülevaatused 915 Valve 3 1 inimene 6 000 kr 18 000 kr 916 Ehitusplatsi vastuvõtukulud Majutuskulud 92 Abiehitustööd 921 Mõõtetööd 923 Ajutiste ehitiste korrashoid 925 Lõplik koristus 96 Lepingujärgsed erikulud 961 Kindlustused ja tagatised 963 Garantiikorras teostatavad parandused 97 Hüvitised ja muud tasud 974 Ametiauto kasutamise kulud üldprojektijuht 3 1 4 000 kr 12 000 kr tehn. Personal 3 3 3 000 kr 27 000 kr 975 Mobiiltelefoni kulud üldprojektijuht 3 1 1 000 kr 3 000 kr tehn
kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle 4 kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle 2 kuu. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalmenetluse kulud on: 1) menetluskulud – hüvitab kriminaalmenetlusseadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses; 8 2) erikulud – hüvitab isik, kelle süül need on tehtud; 3) lisakulud – jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Menetluskulud on: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 2) kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja asjatundjate kulud. 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud;
alust teda vahistada. Kui administratiivtoimetused võtavad vähem kui 48 tundi, siis ei tohi teda lihtsalt niisama kinni hoida, et 48 tundi täis saaks. Isikule tuleb selgitada õigusi ja koostada protokoll. § 217 lg 4 – citizens arrest. Tavakodanik võib ründaja või kurjategija ise kinni võtta ja siis politseisse helistada. Kriminaalmenetluse kulud: - Menetluskulud – jaotatakse nii, et kaotaja maksab reeglina menetluskulud kinni. - Erikulud – olenemata lõpptulemusest lähevad selle kanda, kes need kulud põhjustas. Nt sundtoomise kulud peab kandma see isik, kelle suhtes seda meedet rakendati. Siia võib kirjutada ka kohtuniku ja prokuröri terve päeva palk, kui menetlust peab edasi lükkama kellegi süül. - Lisakulud – tunnistaja tasu, eksperdi tasu, menetlustoimingute jaoks kuluv summa, õigusabikulu. Kohtuniku ja prokuröri töötasu pärast süüdistatavalt välja ei nõuta.
- 85 Abimaterjalid, nt köis - 86 Energiakulu, nt elektri- ja veekulu - 87 Veod, nt materjalide vedu ehitusplatsile Ehitusplatsi üldkulud sisaldavad aga lepingust tulenevaid meetmeid, mida ei saa siduda üksikute tarindite või ehitiste osadega. Ehitusplatsi üldkulud jagunevad EVS 885:2005 järgi: - 91 Juhtimiskulud, nt projekti meeskonnad palgad - 92 Kulud abistavatele tegevustele, nt ehitusplatsi korrashoid - 93 Erikulud seoses tegevusega välisriikides - 94 Talvised lisakulud, nt lume- ja jääkoristus - 96 Lepingu erikulud, nt kindlustused ja garantiid 4.4.3. Töökorralduse mõju maksumusele Paljud projektiga seotud suured kulud pole otseselt seotud tehtud tööde mahuga, küll aga aja ja teatud sündmuste toimumise või mittetoimumisega. Põhiline tööde mahuga seotud kulu on materjalid, nende ettenägelik ostmine ja põhjendamatute kulude vältimine annab siiski tühise kokkuhoiu nendes kuludes
Alltöövõtu maksumus määratakse peatöövõtja ja alltöövõtja vahelise töövõtu lepinguga. Eelarvestamisel pole veel tehtud. Lähtematerjaliks on ettevõttes enda olemasolevad andmed varasemate pakkumiste, sõlmitud lepingute, esitatud arvete kujul, samuti igasugused eelpakkumised. Alltöövõtud peamiselt eritööd. Kogenud andmeid tuleb kontrollida kriitiliselt uuemate materjalidega. Tegelikult kui muud PANUSKULUD- mitmesugused tellija tegevusega seotud kulud (turunduskulud, erikulud) KAUDKULUD(ehitusplatsi üldkulud) Nende all käsitletakse ehitusplatsi tegevust teenivaid ettevõtmisi ja kulugruppe, mida ei saa seondada konkreetsete konstr. elementidega. Igasugused töödejuhtimisega, ajutiste ehitistega seotud kulud. Kadukulusid iset. nende koosseis, millistest kuluelementidest nad koosnevad TALO 80 8,9 nda pearühma alla kuuluvad kulud. Kaudkulude arvestamise erinevad meetodid: konkreetsetel kaudkulude mahtudel põhinev meetod standarditel põhinevad meetodid
o Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS 179. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki. o Mud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, va need, mida KrMS järgi loetakse eri- või lisakuludeks. - Erikulud on menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud ja sundtoomise kulud (KrMS 176). Erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud (KrMS 173 lg 3). - Lisakulud KrMS 177. Kriminaalmenetlus on kulukas üritus, mida suuremas osas finantseeritakse maksurahast. Samas on otsesed kulutused siiski otsustatud panna selle õlule, kes menetluses kulutusi põhjustas. Seega süüdimõistetu peab tasuma ka osa menetluskuludest.
annaabi.ee 
