suur roll. Osasid kaupu hangitakse! Antud võtmes suurenes mitmesugu kartuli-ja aiamaade osa. Paljud linlased pidasid kusagil mingit maalappi. IV Vaimuelu KULTUUR- ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" Stalini eluajal üliideologiseeritud , hiljem pisut vabam. NLKP, Lenini ja kommunismi jms ülistamine nö kohustuslik liturgia. Suurem osa kultuuriproduktsioonist ikkagi ideoloogia vabad. Tsensuur- kahtlaste teoste ärakeelamine, nn erifondid raamatukogudes. 50-tel hoogne isetegevusaeg, 60-tel professionaalse kultuuri tõus (Lavakunstikateeder jt) 60-tel läänest tulevale popmuusikale nö kätt ette ei saada( algas I.Linna, T.Mägi, J.Joala jt tähelend) Repertuaaridele ettekirjutused- osa laule pidi olema nõukogude autoritelt, aga eesti heliloojad ka nõuk. autorid! Eesti popmuusikal NSVL piires erakordne menu- väga läänelik! MEEDIA- tugeva kontrolli all, seetõttu väga populaarsed mitmesugu paroodia ja
Arhiivisüsteem tema valve all. Suur osa materjalidest oli salastatud, juurdepääsupiirangutega dokumendid. Teatud perioodide ja dokumentide osas (pea kogu EV aegne arhiiviaines oli piiratud juurdepääsuga, pea kõik Nõukogude aegsete asutuste arhiivimaterjalid) piirangud. Erifond – sealt oli materjali keeruline kätte saada. Teatud dokumentidega lihtsam (nt diplomitööd tehes, mis eeldas teatud materjalide kasutamist). Ka raamatukogudes erifondid, kuhu oli paigutatud pea kogu EV aegne ja Saksa okupatsiooni aegne kirjandus, ka Nõukogude ajal põlu alla sattunud publikatsioonid jms. Suur osa EV aegset ajakirjandust oli erifondis. Prooviti ka võime üle kavaldada, nt kui juhendaja ja tudeng said kokkuleppele, et uurimisteema oleks võimalikult lai – ligipääs huvitavale kirjandusele erifondides. Samas ei puudutanud erifondid vaid 20. saj materjale vaid ka varasema ajaloo dokumentidega
Millist muljet organisatsioonist või tootest jätta?) Kellele tegevus suunatakse? Kas suuremat rõhku pannakse firma sisesele või firma välisele tegevusele? Kes avalike suhete organiseerimist koordineerib? Kas firma oma töötaja või tehakse koostööd avalikke suhteid korraldavate firmadega? Kuidas saab avalike suhete korraldaja informatsiooni? Kuidas ja millist informatsiooni kommunikeeritakse? Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid meetmeid kasutatakse? Eriüritused, lobbytöö, erifondid, väljaanded, ajaleheartiklid, pressikonverentsid jmt Milliseid vahendeid kasutatakse? (fotod, intervjuud, tuntud inimesed jmt) Selleks, et tänapäeva tihedates konkurentsitingimustes hästi hakkama saada peaks pidevalt avalikkust teavitama tehtust ja teoksil olevast ning pidevalt positiivselt konkurentidest eristuma. 4. 4. 4 Reklaam Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend.
Millist muljet organisatsioonist või tootest jätta?) Kellele tegevus suunatakse? Kas suuremat rõhku pannakse firma sisesele või firma välisele tegevusele? Kes avalike suhete organiseerimist koordineerib? Kas firma oma töötaja või tehakse koostööd avalikke suhteid korraldavate firmadega? Kuidas saab avalike suhete korraldaja informatsiooni? Kuidas ja millist informatsiooni kommunikeeritakse? Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid meetmeid kasutatakse? Eriüritused, lobbytöö, erifondid, väljaanded, ajaleheartiklid, pressikonverentsid jmt Milliseid vahendeid kasutatakse? (fotod, intervjuud, tuntud inimesed jmt) Selleks, et tänapäeva tihedates konkurentsitingimustes hästi hakkama saada peaks pidevalt avalikkust teavitama tehtust ja teoksil olevast ning pidevalt positiivselt konkurentidest eristuma. 4. 4. 4 Reklaam Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend.
4. Hankijate poolt antav krediit – siia kuuluvad juhud, kui ettevõtted, kellelt ostetakse kaupu, seadmeid, materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük – aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist omanikeringi laiendamisega, võlakirjade ostjad on aga ettevõtte tegevuse kreeditorideks. 1. Erifondid – riiklikud fondid, regionaalsed fondid ja ettevõtluse arengut toetav välisabi või välislaenud. 2. Pangakrediit – lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5
Eelarvest suuremas ulatuse ei tohi riik kulutusi teha , kui muud seadused seda ei nõua. Kui kellegil on õigus saada riigilt raha, peab ta seda saama , sõltumata kas eelarve näeb seda ette v mitte. Oma sisult on riigieelarve kirje, ei ole päris seadus. 5.1.7.3 Riigieelarve põhimõtted Peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid.-peab olema ühe sdokumendis Nõutud on kõikide tulude jakulude kajastamine, keelatud on sala-ja erifondid. Riigieelarves ei tohi ette võtta kulude-tulude tasaarvestusi Riigieelarve määrab kindlaks kõik riigi tulud ja kulud, arvestade riigi kitsast tähendust.juriidilised isikud omavad iseseisvat eelarvet Vastu võetakse 1.a.lubatud on mitmeaastased plaanid. PS ei nimeta riigieelarve tasakaalunõuet. 6 VI loeng:Põhiõigused,-vabadused,-kohustused 6.1 ÜKSIKUD VABADUSÕIGUSED: Põhiõigustel on kahesugune tähendus:
4. Hankijate poolt antav krediit siia kuuluvad juhud, kui ettevõtted, kellelt ostetakse kaupu, seadmeid, materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist omanikeringi laiendamisega, võlakirjade ostjad on aga ettevõtte tegevuse kreeditorideks. 6. Erifondid riiklikud fondid, regionaalsed fondid ja ettevõtluse arengut toetav välisabi või välislaenud. 7. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 8. Laenukontorite laenud pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 9. Laenud eraisikutelt. 10. Investeerimisfondid. 11
silmaga nähtava ja kirjutatud info vahel, mille tagajärjeks oli usaldamatus massiteabe suhtes. Trükikojad ei tohtinud eraisikuilt mingeid tellimusi vastu võtta. Tsensuur keelas ära agitatsiooni nõuk võimu vastu, sõjasaladuste avaldamise, ühiskonnas ärevust tekitavad teated, rahvalikku või religioosset fanatismi põhjustavad ning pornograafilise sisuga asjad keelajaile jäi tohutu lai tegevusväli. Eriti range oli lastekirjanduse toimetamine. Raamatukogudesse tekkisid erifondid, hulk raamatuid hävitati. Trükiks ettevalmistajad juhindusid "Mittesalajaste väljaannete trükkimise ühtsetest eeskirjadest" ka eeskirjad olid salajased. Eraldi reeglid kehtisid religioosse sisuga väljaannetele, Eestis vastutas nende eest usuasjade volinik. Trükikojale antud tellimused kuulusid kohustuslikule registreerimisele tellimisraamatus. Kontrolleksemplarid saadeti välja enne v-a ilmumist, ajalehed numbri ilmumise päeval
võla tagasimaksmise võimaluste graafikut, siis laenamine seotud väiksema riskiga. Kui aga areng on ettearvamatu ja ebastabiilne võib ülemäärane laenamine tuua kaasa väga tõsiseid makromajanduslikke tagajärgi. Nõuded riigi eelarvele: > täielikkus-peavad kajastuma kõik tulud ja kulud > selgus-tulud ja kulud peavad olema selgelt ja arusaadavalt esitatud > ühtsus-kassaühtsus(riigikassa) > sõltumatus eesmärgist-keelatud tulude sidumine konkreetsete kuludega(erifondid), takistab prioriteetide muutmist. > eelnevus- iga järgnev eelarve peab olema võrreldav eelnevaga > avalikkus- kõik eelarvemenetluse etapid peavad olema avalikustatud > reaalsus- tulud/kulud peavad olema arvutustega põhjendatavad, reaalselt täidetavad 3.1 PÕLLUMAJANDUS ÖKONOOMIKA 1.Põllumajanduse funktsioonid Inimesed ei saa elada ilma toidu, rõivaste ja muude vajalike materiaalsete hüvedeta. Inimese kõige esimest
annaabi.ee 
