tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. §15. Prokurörile esitatavad nõuded (1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus,
vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. §15. Prokurörile esitatavad nõuded (1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt
madalaimaks lüliks on piirkondlikud süüdistajad. Eestis on prokurörid prokuratuuriseaduse § 2 kohaselt Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 kohaselt on Riigiprokuratuuri prokurörid riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid. ProkS § 4 lg 2 sätestab, et Riigiprokuratuurile alluvate ringkonnaprokuratuuride prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Rootsis toimub kohtunikuks saamine nii, et kõik kõrgkooli lõpetajad esitavad avalduse justiitsministeeriumile, kes määrab sobivad kandidaadid kohtute juurde, kus nende põhiülesandeks on aidata kohtunikke kohtuasjade ettevalmistamisel. Pärast ettevalmistuse läbimist sooritatakse vastav eksam, misjärel nimetatakse eksami läbinute hulgast valitsuse poolt piirkonnakohtu kohtunikud
Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus osas peab kandidaat lahendama 2 kaasust või situatsiooniülesannet. Eksami suulises osas kontrollitakse kandidaadi teoreetilisi teadmisi ja vestluse raames hinnatakse isiksuseomadusi. Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti Vabariigi kodaniku, 2) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 3) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Prokuröriks nimetamine
5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus osas peab kandidaat lahendama 2 kaasust või situatsiooniülesannet. Eksami suulises osas kontrollitakse kandidaadi teoreetilisi teadmisi ja vestluse raames hinnatakse isiksuseomadusi. Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, 2) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
riigivõim." Kohtualune ise käsitas oma kodulehte n. ö tervikliku eneseväljenduskoguna, mille erinevate osade iseseisev analüüsimine poleks tema arvates õige. L. Kaplinski väitel oli tema eesmärk lugejat rabada ja sokeerida ning panna mõtlema. Kohus nõustus (Tartu Maakohus) sellise arusaamaga ja leidis, et ka kodulehe tervikkujundus ja ülesehitus viitas kohtualuse soovile luua loomingulist tervikut. Tartu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Raul Heido, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. juuni 2005. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse, tunnistas L. Kaplinski KarS § 151 järgi süüdi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaliku huvi mõistet põhjendamatult kitsendanud, ning asus seisukohale, et avaliku huvi sisuks on teatud üldine hüve, mis hõlmab ka riigi sisemist ja välist rahu. Põhjendades L. Kaplinski tahtlust kõnealuse teo toimepanemisel, märgitakse ringkonnakohtu
ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuur Ringkonnaprokuratuuri prokurörid: tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse esindavad riiklikku süüdistust kohtus täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on: juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Distsiplinaarvastutus Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüüteod on: ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine; vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi
Seetõttu on mõistlik ette näha sot- siaalsete garantiide süsteem pensioni või kompensatsioonimehhanismi näol, mis võimaldab peaprokuröril ametit vahetada sujuvalt ja tema sõltumatust kahjustamata. Eesti seadused peaprokurörile keelde hilisemate ametikohtade suhtes ei sea. Lisaks võimaldab ProkS § 50, et ametiaja lõppemisel nimetab justiitsminister riigi peaprokuröri vaba koha olemasolul avaliku kon- kursita riigiprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks. Samas puuduvad meil sotsiaal- sed garantiid, mis võimaldaksid peaprokuröri sujuvat tööleasumist väljaspool prokuratuurisüsteemi. Eesti oludes võiks siinkohal eeskujuna kaaluda teiste kõrgemate ametiisikute puhul kasutatavaid lahendusi. Näi- teks õiguskantslerile on ametiaja lõppedes ette nähtud hüvitisena kuue kuu ametipalk (õiguskantsleri sea-
on pensionile jäämine prokuröriteenistuses olles. Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on tegemist Riigi peaprokuröri käskkirja nr RP-3-1/17723 puhul ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Väljavõtted õigusaktidest ATS § 86. Teenistusest vabastamise õigus Ametniku võib teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik. Prokuratuuri seaduse § 16. Prokuröri ametisse nimetamine (5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursikomisjoni ettepanekul. ATS § 92. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu (1) Ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse
annaabi.ee 
