11 sõiduki tagastamise aeg 12 töö kood · Vasta telefonile hiljemalt peale kolmandat helinat; kõnet suunates, ära lase kliendil oodata kauem, kui 15 sekundit. · Kõnele vastates ütle oma ees-ja perekonnanimi ning ettevõtte nimetus. · Edasta vaid täpset ja usaldusväärset informatsiooni · Hoia telefoni lähedal üldinfot: ülevaatused, sooduspakkumised jne · Püüa kõneleda rahuliku, tasase ja meeldiva häälega, vältides kliendile mõistmatuid erialatermineid. · Ole kliendiga suheldes sõbralik ja tähelepanelik. · Paku kliendile kohtumist või vajalike paberite saatmist posti teel · Igal võimalusel kinnita kliendi soove, kasutades mõningast ümbersõnastust. · Muuda vestlus isiklikumaks, pöördudes kliendi poole nimeliselt ja tänades teda kõne lõpus helistamast. KLIENDI VASTUVÕTT · Muuta vastuvõtuteenindus kliendisõbralikumaks · Pöörata suuremat tähelepanu klientide soovidele
TELEFONIVESTLUSE MEELESPEA: · Vasta telefonile hiljemalt peale kolmandat helinat; kõnet suunates, ära lase kliendil oodata kauem, kui 15 sekundit. · Kõnele vastates ütle oma ees-ja perekonnanimi ning ettevõtte nimetus. · Edasta vaid täpset ja usaldusväärset informatsiooni · Hoia telefoni lähedal üldinfot: ülevaatused, sooduspakkumised jne · Püüa kõneleda rahuliku, tasase ja meeldiva häälega, vältides kliendile mõistmatuid erialatermineid. · Ole kliendiga suheldes sõbralik ja tähelepanelik. · Paku kliendile kohtumist või vajalike paberite saatmist posti teel · Igal võimalusel kinnita kliendi soove, kasutades mõningast ümbersõnastust. · Muuda vestlus isiklikumaks, pöördudes kliendi poole nimeliselt ja tänades teda kõne lõpus helistamast. MEELESPEA! · Pakun kliendile valikuvõimalust nii sõiduki vastuvõtu kui ka tagastamise aegades · Jälgin pidevalt oma märkmikku:
emotsioone, mida kasutades saab kommunikaator ennustada, kuidas teadet tõenäoliselt dekodeeritakse. Juhile on oluline mõista, et dekodeerimine toimub läbi vastuvõtja taju filtri. Mida suurem on saatja ja vastuvõtja kogemuste erinevus, seda suuremaid pingutusi tuleb teha, et üksteist mõista. Keele lihtsustamine on oluline seetõttu, et keeruline keel on efektiivse kommunikatsiooni üks suuremaid barjääre. Sageli kasutatakse erialatermineid, mis mitte eriala inimestele ei ole mõistetavad. ;(http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6- loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf) Kommunikatsioon Organisatsioonis KOKKUVÕTE Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht. Vahetul suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi suhtlemise ja suhete loomisega seotud vajadusi. Sellega me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti)
uurimuses viitamise järjekorras. Lisa number märgitakse enne pealkirja. Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras, nt: LISAD Lisa 1 Küsitluslehe näidis Lisa 2 E-ajakirjade loetelu 13 3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis Üldlevinud lühendite järele punkti ei panda (nt lk, jne, jms). Kui töös kasutatakse vähemtuntud lühendeid (nt erialatermineid, asutuste nimesid), tuleb need lahti seletada. Üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli kasutamise korral soovitatakse koostada lühendite ja tähiste loetelu (tähestikulises järjestuses), mis esitatakse koos vastavate selgitustega eraldi, tavaliselt pärast sisukorda ja enne sissejuhatust. Loetelu punktid märgitakse araabia numbrite, tärnide või mõttekriipsudega. Nummerdamine on vajalik, kui viidatakse mõnele loetelu punktile. Üksikutest sõnadest koosnev loetelu
17 8. VORM Ajakirja Kultuur ja Elu iseloomustavad ajakirjanduslikus stiilis kirjutatud artiklid. Artiklitele on omane üldtermineid kasutav keeleline stiil, tekstisisesed viited allikatele, tuginemine oma arvamusele ja kogemusele, populaarteadusliku teksti elemendid. Ajakirjalikule stiilile vastandub akadeemiline stiil (pigem vastandub ilukirjanduslik stiil), mille puhul kasutatakse spetsiifilisi erialatermineid, järgitakse kindlaid teksti ülesehituse reegleid, kasutatakse joonealuseid viiteid. Stiililt võib ajakirja Kultuur ja Elu artiklid jagada tinglikult kolmeks: intervjuud, kirjeldused/jutustused ja esseelaadsed lood. Intervjuudele on iseloomulikud suunavad küsimused üldsusele huvipakkuvatel teemadel. Oluline on ka, et kajastust leiaksid ajakirja põhiteemad rahvuslus, ajalugu, kultuur. Samuti esitab intervjueerija küsimusi nii, et neile oleks võimalik pikemalt vastata. Ühe küsimuse
· vaidlustamisviide, · muud haldusakti kohustuslikud andmed. Haldusakti põhjendamise kohustus teenib kolme eesmärki. Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat saaks aru, miks ja millisel õiguslikul alusel akt anti. Isik peab aru saama, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult või mitte. Põhjendus peaks olema eesmärgipärane, loogiline, lihtne, arusaadav. Vältida tuleks kantseliiti ja erialatermineid. Kui õigusnorm kasutab määratlemata õigusmõisteid (nt "vääritu tegu", "diskrediteerib ametnikku või ametiasutust", "eriti ohtlik" jne), tuleb need sisustada, ning kui õigusnormis on jäetud kaalutlusõigus, on motiveerimisel lisatähtsus. Haldusakt on üldakti konkretiseerija ehk n-ö vahepealseks etapiks õigustloova akti ja isiku vahel. Kui üldaktides väljendab riik oma seisukohta abstraktselt, siis üksikaktiga teeb riik seda konkreetses
kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (§ 56 lg 3). Seejuures peaksid kaalutlused olema välja toodud sõltumata sellest, kas tegu on soodustava või koormava haldusaktiga, sest soodustuste andmiseks kasutatavad materiaalsed vahendid on alati piiratud ja motivatsiooni toomine peaks tagama võrdse kohtlemise realiseerumise. Põhjendus peaks olema eesmärgipärane, loogiline, lihtne, arusaadav. Vältida tuleks kantseliiti ja erialatermineid. Kui õigusnorm kasutab määratlemata õigusmõisteid, tuleb need sisustada. Kui õigusnormis on jäetud kaalutlusõigus, on motiveerimisel lisatähtsus. 2.2. Resolutiivosa 11 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
Nii selgitatakse välja kontekst, mille raames asutus tegutseb. Õpitakse tundma: asutuse tegevusi ja üksikuid valdkondi reguleerivaid õigusakte; asutuse üldisi ja valdkondlikke poliitikaid, strateegiaid, arengukavasid jms; asutuse ja tema struktuuriüksuste põhimäärusi; erinevate süsteemianalüüside käigus koostatud protsessiskeeme, mudeleid jms; erialatermineid; dokumentide näidisloetelusid; asjaajamiskorda; varasemaid dokumentide loetelusid ja arhivaalide loetelusid; varasemaid toimikute loetelusid ja arhiivinimistuid; asutuse arhivaale; muid asjakohaseid materjale13. Andmete kogumisel dokumentide loetelu koostamiseks võib vajalikuks osutuda ka töötajate intervjueerimine ning tööprotsesside jälgimine ja kaardistamine.
annaabi.ee 
