NT. avalik-õiguslike normide rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne
..". Toodud õigusnorm lubab teatu viisil käituda. 2. Kohustav Elamukoodeksi § 52 sätestas: ,,Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate perekonnaliikmete kirjalik nõusolek". Toodud õigusnorm kohustab teatud kindlaks käitumiseks. 3. Keelav Elamukoodeksi § 60 lg 4 sätestas: ,, Tööandja eluruumist ei saa välja tõsta teist eluruumi vastu andmata..." Toodud õigusnorm keelab teatud tegevuse. 4. Ergutusnormid nende hulka kuuluvad sellised õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normi näevad ette riikliku sunni ehk sanktsiooni olemasolu. Kui regulatiivsed normid on seotud õigussubjekti positiivsete tegudega, siis õigustkaitsvad normid sisaldavad riigi negatiivset hinnangut õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on ametiisikutele suunatud ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme.
PKS kuulub oma olemuselt eraõiguse valdkonda. See tähendab seda, et PKS-s sisalduvad õigusnormid on seotud üksikisiku kasuga. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Täielike õigusnorme liigitatakse sotsiaalse sisu poolest regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Nimetatud kontekstis eristuvad õigustavad, kohustavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks eristuvad nn ergutusnormid, kusjuures ergutusnormide hulka kuuluvad sellised õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Näide õigustavast õigusnormist PKS-s § 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.
Nt tööõigus pole puhtalt eraõigusenorme sisaldav, seal on ka avaliku õiguse norme (kollektiivleping). . Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Need kujutavad endast nn täielikke õigusnorme, kuna koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õt-st. Regulatiivsed (nn käitumisnormid) – kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kirjeldavad õiguspärast käitumist. Lubab ehk õigustab, kohustab või keelab. Lisaks veel ergutusnormid, mis sisaldavad seisukohti, et ergutada õiguspärast ja ühiskondlikult kasulikku käitumist. Õigustkaitsvad – näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest; sisaldavad sanktsiooni. Nendes annab riik neg hinnangu õigusvastasele käitumisele. Orienteeritud ametiisikutele. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Need ei vasta formaalselt õigusnormide struktuurile. Õigusliku tagajärgi põhjustava jõu omandavad ainult seoses teiste
immanentsest osast: hüpoteesist ja tagajärjest. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused (käitumisnormid) – kirjeldavad õiguspärast käitumist; lubavad teatud viisil käituda, keelavad teatud viisil käitumise, kohustavad teatud käitumiseks – liigituse alus on see, kuidas on õigusnormis väljendatud nende regulatiivne mõju e regulatiivse jõu modaalsus. Eristuvad ka nn ergutusnormid, mille hulka kuuluvad normid, mis sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- e reaktsiooninorme. MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega
Nt tööõigus pole puhtalt eraõigusenorme sisaldav, seal on ka avaliku õiguse norme (kollektiivleping). 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Need kujutavad endast nn täielikke õigusnorme, kuna koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õt-st. Regulatiivsed (nn käitumisnormid) – kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kirjeldavad õiguspärast käitumist. Lubab ehk õigustab, kohustab või keelab. Lisaks veel ergutusnormid, mis sisaldavad seisukohti, et ergutada õiguspärast ja ühiskondlikult kasulikku käitumist. Õigustkaitsvad – näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest; sisaldavad sanktsiooni. Nendes annab riik neg hinnangu õigusvastasele käitumisele. Orienteeritud ametiisikutele. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Need ei vasta formaalselt õigusnormide struktuurile. Õigusliku tagajärgi põhjustava jõu omandavad
NT. avalik-õiguslike normide rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne
tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Liigitatakse sotsiaalse sisu järgi regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid juriidilised õigused ja kohustused, nn käitumisnormid. Mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Õigustavad, kohustavad ja keelavad. Ka ergutusnormid sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest, sisaldavad sanktsioone. Sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele, orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide puhul tegemist nn täielike õigusnormidega vaatamata
annaabi.ee 
