Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimestena (2 mln aastat tagasi), kelle jäänuseid on leitud lisaks Aafrikale ka Euroopast ja Aasiast. Sirginimesed käisid juba enam-vähem sirgelt, neil oli osavinimesest suurem ajumaht, nad kasutasid pihukirvest ning arvatavasti võtsid just nemad kasutusele tule. Sirginimesed elasid koobastes ja okstest onnides. Umbes 700 000 600 000 aastat tagasi kujunes Euroopas Homo erectuse otsese
kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem
(homo georgicus? homo habilis? homo erctus? homo ergaster? ) Inimese kujunemine: Multiregionaalne arenguteooria (selle kohaselt olevat kõige olulisemat rolli inimese kujunenud rolli mänginud homo erectused, pakuti, et kaasaegne inimene võib kujuneda igas maailmajaos eraldi. Seda teooriat toetasid hiina uurijad) Selle kohaselt arvati, et homo sapiens ehk kaasaegne inimene ei kujunenud Aafrikas, vaid võis välja kujuneda homo erectuste paasil igal pool maailmas. Tänapäeval on loobutud sellest teooriast. Hiline Aafrikast väljarännu teooria Arvatakse ikka, et inimene on kujunenud Aafrikas ja rändas sealt välja. Pikad mehed: Ühiskondlikult edukamad, intelligentsemad. Kaitsmine, Nariokotome poiss Keenia territooriumilt. Palju säilinud luid. Avastati, et Nariokotome poiss võib olla homo habilise ja homo erectuse vahe vorm. Leiti, et tõenäoliselt võib see nariokotome poiss toituda lihast.
ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel. Moustier'i kultuuris on kasutatud Levallois'i tehnikat tulekivi küljest löödi ära kettakujuline kild, sellest omakorda löödi veel kilde servadest ära. Kui võrreldi neandertallaste ja mitteneandertallaste luustikke, siis avastati, et enamus neist on olnud paremakäelised,
kaevates leiti robustselt töödeldud tulekivi kilde ja kolju tükke, nii et saadi see kokku panna. Sinantropus Pekinsis ehk Pekingi inimene. Leiti ka tule jäänuseid - sütt, tuhka. Hiljem tekkisid kahtlused, kas tuld ikka leiti, sest esimesed kaevajad tulejälgedest ei kirjuta. Homo erectused oskasid ise tuld teha ja kasutada? Homo habilist leitud ainult Aafrikast. Homo erectus nii Aafrikast, Aasiast kui Euroopast. Kus erectus kujunes? Jaava saarel olevate Homo Erectuste juures pole tööriistu aga Aafrikas olevatel Erectustel on algelised tööriistad. Bambus annab lõhestamisel hea tööriista, sellepärast polnud Jaaval kivist tööriistu vaja? Homo Erectuse esindajad Gruusiast, 1,8-1,6 miljonit aastat vanad. Erectused olid esimesed, kes sõid küllalt palju liha. Liha söömine arendas aju, inimene hakkas mõtlema, kus jälle liha saada. Liha söömine oluline aju kujunemise juures?
sest on säilinud v palju luid, see võimaldas teda mitmekülgselt uurida ning selgus , et ta oli 15 a ja 1,6 m pikk, sale , pikkade jalgade ja kitsaste puusadega. Teamst nähti suhteliselt varast homo erectuse esindajat).Peale teda on leitud ka uusi leide ( homo egaster ( 1,9-1,4 milj a) , see hominiid , kellest alates on areng läinud homo erectuse suunas) . Jaava saarelt leiti ka tööriistu , kuid pakuti välja , et nad kasut bambusest tööriistu . Homo ergasteride ja Homo erectuste juures on selgeid märke , et nad on toitunud lihast. Homo erectused ilmselt jahti ei pidanud ,lasid kiskjatel toitu hankida ja siis ajasid kiskja massiga minema. On ka pakutud , et suurem lihatarbimine võis kaasa tuua aju arengut . Homo erectused kasutasid ka tuld , mis viitab võimalusele , et nad küpsetasid liha ja , et nad küpsetasid ka mugulaid . See on küll aga vaid teooria. Nariokotome poisi luustiku alusel võib väita, et nad ei rääkinud
Tal oli suur lõualuu, hambad olid olemas, umbes pool miljardit aastat vana. Hiinlased väitsid, et hiina inimesel olid asiaatide tunnused olemas. Kaasaja inimene võis kujuneda igal pool eraldi multiregionaalne arenguteooria. Keenias Nariokotome küla lähedal leiti Nariokotome poiss, mis oli 1,6m aastat vana. Ta oli 11aastane erectus ja 1,6m pikk pikem kui teised leitud erectused. Erectused hakkasid tarvitama liha ja sellest hakkas arenema nende aju. Erectuste elupaikadest on leitud ka tule jälgi. Erectused liikusid Aafrikast Euroopasse ja sealt Aasiasse kuni Jaava saarteni. Graham Dolinast Hispaanias on leitud väga palju erectuseid. Homo heidelbergensis oli tähtis Euroopa asustusloos. Kujunes välja 600k aastat tagasi. Oli võrreldes teistega tugevama kehaehitusega, aju oli suhteliselt suur võrreldes teiste erectustega. Tänu kavalusele oskas karmis kliimas ellu jääda, kavalus oli tähtsal kohal. Nad valmistasid erinevaid tööriistu
ehk veerekivi tööriistu. Need on tulekivid, millelt on mingid killlud ära löödud. Neid kasutati ka lõikamise jaoks ning pihukirvena. Nende abil on valmistatud ka algelisi puuesemeid, kuid need pole säilinud. Eoliitide puhul arvati, et äkki polegi homo habilis kilde ära löönud, vaid hoopis oja vetes ära tulnud ja homo habilised otsisid sellised kivid välja. Arvatakse ikkagi, et seda tegi homo habilis ise. Homo habilis oli homo erectuste otsene eelkäija. Homo erectus on oluline lüli inimese kujunemisloos. Homo erectus tähendab tõlkides püstist inimest. Neid on väga palju leitud ja ühine nimi anti neile juba varakult. Kui see nimi neile anti, siis australopeedikust veel ei tuntud. Homo erectuse uurimise juures on palju vaieldud. Elasid 1,8 mln a tagasi ja elavad u 300 000 a tagasi. Homo erectuse esindajad elasid peale Aafrika ka teistel kontinentidel, Okeaanias, Aasias ja Euraasias, st rändasid Aafrikast välja